Kumb on parem – kas see, kui ilmateade lubab ilusat ilma ja tegelikult sajab või teine variant, kui terveks päevaks lubatakse sadu ja õhtuks on 8 mm sademetest saanud 0,5 ja päris kena ilm? Ma arvan, et eelistan igal juhul esimest. Tänaseks lubasid nii soomlased kui norrakad lõunast alates korralikku sadu, aga tegelikult ei tulnud ilmselt tilkagi. Ega ma täpselt ei tea, sest maalesõidu jätsin ära, kuigi suur tahtmine oli minna. Vaatasin selle asemel hommikul eilset Gardeners World’i ja sorteerisin fotosid, et mõned pildid septembrist välja valida ja blogimisega joone peale saada. 

Eelmine kord kirjutasin, et päras kuiva ja põuast augustikuud käisid hallad aiast üle juba 3. ja 4. septembril. Sellele vaatamata näeb aed piltidel päris suvine välja ja alles kuu keskel hakkavad sügisesed toonid võimust võtma. Majaots, kus kasvavad suhteliselt metsistunult siilkübarad, ogaputked ja aniisi-hiidiisopid, hakkas ilmet võtma juba augustis ja näeb ka septembris täiesti kena välja. Siilkübaraid olen sel hooajal palju pildistanud ja eriti hea meel on uute seemnest külvatud sortide üle, kes elasid eelmise talve edukalt üle. ‘Green Twister’ on järgmisel aastal loodetavasti veel uhkem. Floksid on ennegi septembris õitsenud, aga sel aastal ilmub uusi õisi nagu imeväel muudkui juurde. Ei meenu justkui, et neid kunagi varem oktoobris oleksin pildistanud.

Punane siilkübar (Echinacea purpurea), aniisi-hiidiisop (Agastache foeniculum) ja lamedalehine ogaputk (Eryngium planum) 4.09.2022

Punane siilkübar (Echinacea purpurea), aniisi-hiidiisop (Agastache foeniculum) ja lamedalehine ogaputk (Eryngium planum) 4.09.2022

 

Lamedalehine ogaputk (Eryngium planum) ja punane siilkübar (Echinacea purpurea) 4.09.2022

Lamedalehine ogaputk (Eryngium planum) ja punane siilkübar (Echinacea purpurea) 4.09.2022

 

Siilkübar (Echinacea) 'Green Twister' 4.09.2022

Siilkübar (Echinacea) ‘Green Twister’ 4.09.2022

 

Aed-leeklill ehk floks (Phlox paniculata) ja punane siilkübar (Echinacea purpurea) 11.09.2022

Aed-leeklill ehk floks (Phlox paniculata) ja punane siilkübar (Echinacea purpurea) 11.09.2022

 

Aed-leeklill ehk floks (Phlox paniculata) 2.10.2022

Aed-leeklill ehk floks (Phlox paniculata) 2.10.2022

Sügise kindlaks kuulutajaks on aedastrid ja kukehari ‘Herbstfreude’. Sel kevadel istutasin astritaimed peaaegu viimastena maha ja midagi sealt suurt saada ei lootnudki, aga ennäe – nad õitsesid siiski! Olen neid igal nädalavahetusel töö juurde ja koju vaasi toonud ja loodan veel hommegi korraliku kimbu saada. See tavaline vana kooli aster lihtsalt peab ühes maa-aias olema! Karvaseid päevakübaraid aga eelistan peenras imetleda ja nad on kaunid vaat et lumeni välja. 

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 'Cherry Brandy' ja kukehari (Hylotelephium spectabile) 18.09.2022

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Cherry Brandy’ ja kukehari (Hylotelephium spectabile) ‘Herbstfreude’ 18.09.2022

 

Kukehari (Hylotelephium spectabile) ja harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa) 'Lovely Pink' 24.09.2022

Kukehari (Hylotelephium spectabile) ‘Herbstfreude’ ja harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa) ‘Lovely Pink’ 24.09.2022

 

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 24.09.2022

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 24.09.2022

 

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 2.10.202

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 2.10.2022

 

Aedaster (Callistephus chinensis) 'Pompon' 1.10.2022

Aedaster (Callistephus chinensis) ‘Pompon’ 1.10.2022

Sügise saabumisega on üks hea asi, et kollane värv oleks kõigi jaoks jälle justkui ok ja kollaseid lilli on just sügisel mu aias eriti palju. Lisaks karvasele päevakübarale võtavad viimast hambuline kobarpea, preeria-päevalilled, lõhislehised ja säravad päevakübarad. 

Preeria-päevalill (Helianthus maximiliani) 11.09.2022

Preeria-päevalill (Helianthus maximiliani) 11.09.2022

 

Särav päevakübar (Rudbeckia fulgida) ‘Goldsturm’ 18.09.2022

Särav päevakübar (Rudbeckia fulgida) ‘Goldsturm’ 18.09.2022

 

Lõhislehine päevakübar (Rudbeckia laciniata) 18.09.2022

Lõhislehine päevakübar (Rudbeckia laciniata) 18.09.2022

 

Hambuline kobarpea (Ligularia dentata) 'Midnight Lady' 2.10.2022

Hambuline kobarpea (Ligularia dentata) ‘Midnight Lady’ 2.10.2022

Siia postituse lõppu panen nüüd natuke rahulikumaid toone. 

Sanderi tubakas (Nicotiana x sanderae) 'Lime Green' 1.10.2022

Sanderi tubakas (Nicotiana x sanderae) ‘Lime Green’ 1.10.2022

 

Sinine mesiohakas (Echinops ritro) 'Globe Thistle' 1.10.2022

Sinine mesiohakas (Echinops ritro) ‘Globe Thistle’ 1.10.2022

 

Davidi budleia (Buddleja davidii) 1.10.2022

Davidi budleia (Buddleja davidii) 1.10.2022

Homseks lubab ilmateade päikest ja sooja nii 11-12 kraadi. Sõidan maale ja vaatan, kas mõni sügisaster on õie lahti teinud ja kas viimastel päevadel puhunud tormituuled on puud lehtedest paljaks raputanud. Seni olen mingi väikese osa püsikuid maha lõiganud, lillherned üles võtnud ja natuke küüslaukudele maad kaevanud, aga suuremad sügistööd ootavad alles ees. Siiani olen maal käies peamiselt lilli ja loodust imetlenud ja aru pidanud, kuhu küll kõik tulbisibulad maha panna, mis ma suvel üles võtsin. Hea seegi, et ma pole sel aastal mitte ühtegi uut taime ega lillesibulat ostnud, samas pole puukoolid veel kinni ja lillesibulate allahindlused ka veel alles tulekul. Püüan kiusatustest võitu saada ja vastu pidada 🙂 

Sel aastal möödus suvi kuidagi eriti kiiresti ja omamoodi imelik oli ta ka. Esmakordselt minu aia ajaloos sadas juulis rahet, millest jäid aeda ka jäljed järele. Kurgi-, kõrvitsa- ja lilltubakalehed olid augulised ja porgand vastu maad pekstud. Juulis oli mingil ajal lausa külmaperiood. Kui mujal Eestis paistis aeg-ajalt vihma sadavat, siis Harjumaa kuivas mitu korda nädalate kaupa. Nagu sellest veel vähe oleks – juuli lõpus läks vana kaev katki ja august kostitas mitme kuumalainega. Päris kummaline oli naabri käest kanistritega vett tassida, siis kastekannuga keset õue seista ja juurelda, kes selle vähese kastmisvee endale saab. Nii mõnigi lill kannatas seetõttu päris tõsiselt (orgi-ammid lihtsalt kuivasid ära), kuigi üldpilti see eriti ei muutnud. Daaliatel oli selle põuatagi vilets aasta.

Veel anomaaliaid – sel aastal oli aias kimalasi ja liblikaid palju vähem kui tavaliselt. Neid oli, aga mitte palju ja põhjust ei oska arvata. Sääsed, sellised väikesed seevastu olid erakordselt vastikud ja mõni hammustuskoht on vist siiamaani näha. Ruuge päevaliilia lubas erakordselt palju õisi, aga ühel hetkel avastasin, et ta õiepungade kallal on päevaliilia pahksääsk. Sain vist õigel ajal jaole – korjasin iga kord pool väikest ämbritäit kahjustunud pungi ära, aga õisi tuli sellegipoolest päris korralikult.

Ja õunad – midagi sellist pole varem näinud, et veel septembri lõpus on õunad puus ja alla ei tule ja jutt käib suveõunast valgest klaarist! Täielik müstika! Kui nädala ees maal käisin, istusid musträstad puu otsas ja nokkisid neid.

Viimane tõeliselt kuum suvepäev oli 28. augustil ja kohe pärast seda läks jahedaks. Kõige tipuks tulid öökülmad sel aastal harjumatult vara – juba ööl vastu 3. ja 4. septembrit. Täna on septembri viimane päev ja blogipaus on veninud pikemaks kui kunagi varem. Otsustasin ennast kokku võtta ja valisin välja 17 pilti juulist ja augustist. Kommentaare juurde ei kirjuta, muidu jääb see postitus jälle pooleli.

Lamedalehine ogaputk (Eryngium planum) ja eriline õnnehein (Erigeron speciosus) 13.07.2022

Lamedalehine ogaputk (Eryngium planum) ja eriline õnnehein (Erigeron speciosus) 13.07.2022

Harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare). Minu isetekkeline lilleniit keset aeda 20.07.2022

Harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare). Minu isetekkeline lilleniit keset aeda 20.07.2022

Orav alõtša otsas 20.07.2022

Orav alõtša otsas 20.07.2022

Makedoonia äiatar (Knautia macedonica) 22.07.2022

Makedoonia äiatar (Knautia macedonica) 22.07.2022

Aed-uniohakas (Dipsacus fullonum) ja kimalane 25.07.2022

Aed-uniohakas (Dipsacus fullonum) ja kimalane 25.07.2022

Liilia (Lilium) 'Centerfold' 25.07.2022

Liilia (Lilium) ‘Centerfold’ 25.07.2022

Ruuge päevaliilia (Hemerocallis fulva) 30.07.2022

Ruuge päevaliilia (Hemerocallis fulva) 30.07.2022

Lilltubakas Sanderi tubakas (Nicotiana x sanderae) 'Lime Green' ja aniisi-hiidiisop (Agastache foeniculum) 3.08.2022

Lilltubakas Sanderi tubakas (Nicotiana x sanderae) ‘Lime Green’ ja aniisi-hiidiisop (Agastache foeniculum) 3.08.2022

Kirju malve (Sidalcea malviflora) 'Party Girl' 7.08.2022

Kirju malve (Sidalcea malviflora) ‘Party Girl’ 7.08.2022

Virgiinia tonditupik (Physostegia virginiana) ja aedmonarda (Monarda didyma) 14.08.2022

Virgiinia tonditupik (Physostegia virginiana) ja aedmonarda (Monarda didyma) 14.08.2022

Aedmonarda (Monarda didyma) ja aed-leeklill ehk floks (Phlox paniculata) 14.08.2022

Aedmonarda (Monarda didyma) ja aed-leeklill ehk floks (Phlox paniculata) 14.08.2022

Aed-leeklill ehk floks (Phlox paniculata). Vanad lillad floksid õhtuvalguses 16.08.2022

Aed-leeklill ehk floks (Phlox paniculata). Vanad lillad floksid õhtuvalguses 16.08.2022

Siilkübar (Echinacea) 'Green Twister', Virgiinia tonditupik (Physostegia virginiana) ja punane siilkübar (Echinacea purpurea) 18.08.2022

Siilkübar (Echinacea) ‘Green Twister’, Virgiinia tonditupik (Physostegia virginiana) ja punane siilkübar (Echinacea purpurea) 18.08.2022

Daalia (Dahlia) 'Noordwijks Glorie' 18.08.2022

Daalia (Dahlia) ‘Noordwijks Glorie’ 18.08.2022

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 'Cherry Brandy' ja kukehari (Hylotelephium telephium) 'Purple Emperor' 18.08.2022

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Cherry Brandy’ ja kukehari (Hylotelephium telephium) ‘Purple Emperor’ 18.08.2022

Lõhislehine päevakübar (Rudbeckia laciniata) 27.08.2022

Lõhislehine päevakübar (Rudbeckia laciniata) 27.08.2022

Sabatihane (Aegithalos caudatus) 28.08.2022

Sabatihane (Aegithalos caudatus) 28.08.2022

Lehesadu, lehesadu, kuhu suvi kadus? Siin fotodel see suvi ongi 🙂

Just täna lugesin üht artiklit, kus kirjutati, et septembrikuu oli viimati sama jahe kui tänavune 29 aastat tagasi – ei ühtki päeva, kui temperatuur oleks tõusnud 20 kraadini või üle selle. Sellele vaatamata oli eelmisel laupäeval aed veel päris kena. Kõndisin aiakääridega ringi ja maha lõigata ei raatsinud veel suurt midagi. Oli värve ja linnuparvi. Septembrist kirjutan siis juba oktoobris 🙂

Linnulugusid pole siia ammu kirjutanud ja koos tänasega on selliseid postitusi kõigest neli, mis on pühendatud mõnele uuele või põnevale liigile, kellega oma aias olen kohtunud. Talvel pidasin plaani kirjutada põhjalikumalt erinevatest rästastest, keda viimastel aastatel olen tundma õppinud, aga mõtteks see jäigi. Seekord aga on tegemist tõelise üllatajaga, kellega kohtumisest ma ei oleks osanud isegi mitte unistada.

Ma olen ennegi maininud, et ega ma erinevaid linnuliike ülearu hästi ei tunne. Iseäranis keeruline on lugu erinevate väikeste isenditega, kes mingi erilise lauluga silma ei paista ja kes enamasti lendavad üsna kiiresti ja kui pidama jäävad, siis kõrgele või tihedate okste vahele, kus neid jälgida ja pildistada ei saa. Juulis on linnupoegi ka omajagu liikvel ja nad piiksuvad kõik enam-vähem ühtmoodi 🙂

Seevastu olen ma selgeks saanud, millal vanad linnud ohtu märkavad ja millise hädakisa nad valla lasevad. Nii juhtus esmaspäeva pärastlõunal lausa paar korda, nii et ma jätsin isegi mingid toimetused pooleli, et asja uurida. Kahtlustasin oravat või mõnd suuremat lindu, kes väiksemad ärevile ajas. Vahtisin hoolega puude latvu, kust lärmi kostis, aga tulemusteta. Mingit valju häälitsust “Piip! Piip!” kuulsin ka, aga umbes samasugust häält tegi ka õnnetu rästapoeg, kes oli mõni aeg tagasi pesukaussi kukkunud ja oma ema hüüdis.  Jätsin oma detektiivitöö sinnapaika.

Esimene pilt tundmatust linnust pihlaka otsas

Esimene pilt tundmatust linnust pihlaka otsas. Värbkakk (Glaucidium passerinum

Õhtul, kui asjad olid pakitud ja hakkasin värava poole minema, kuulsin seda häälekat piiksumist üsna lähedalt ja kui pilgu tõstsin, vaatas mulle pihlaka otsast vastu üks karvane kera. Esialgu arvasin, et mingi röövlinnu poeg, kes teeb lennuharjutusi. Tavalise linnupoja kohta oli ta suhteliselt suur ja et tema oligi väiksemate lindude ärevuse põhjustaja, sai kohe selgeks. Võtsin fotoka välja ja püüdsin esialgu eemalt pilte teha, et teda mitte minema hirmutada. Vähehaaval hakkasin talle lähemale hiilima ja kuna ta paistis ka minu vastu huvi tundvat, julgesin veel paar sammu tema poole teha.

Mind on märgatud! Värbkakk (Glaucidium passerinum)

Mind on märgatud! Värbkakk (Glaucidium passerinum)

Kokku pildistasin teda umbes kümme minutit. Vahepeal mõtlesin, et mingi rongi pärast ma küll asja pooleli ei jäta – kui maha jään, siis lähen lihtsalt järgmisega. Kogu protsess oli lihtsalt nii põnev, et kõik muu tundus hetkel teisejärguline. Isegi sääskedel lasin ennast rahumeeli pureda 🙂

Kurja näoga värbkakk (Glaucidium passerinum)

Kurja näoga värbkakk (Glaucidium passerinum)

Kui koju jõudsin ja pildid arvutisse olin laadinud, hakkasin guugeldama ja ei suutnud esialgu uskuda – kas tõesti oli mul õnne ja pildistasin värbkakku? Ei ole meie kandis ei kuuse- ega männimetsi, kus nad tavaliselt elavad. Võrdlesin pilte internetis enda omadega ja kui lugesin, et ta on meie kakulistest väikseim ja täiskasvanud lindu peetakse tihti kakupojaks, siis hakkas asi vaikselt kohale jõudma. Ega ma nüüd ei teagi, kui noor või vana see minu kakk piltidel on, aga ma tõesti loodan, et määrasin teda õigesti ja ta ikka on värbkakk. Ühest põhjalikust Eesti Looduse artiklist lugesin ta kohta, et ta ei olegi eriti inimpelglik ja laseb end üsna lähedalt jälgida.

Värbkakk (Glaucidium passerinum)

Värbkakk (Glaucidium passerinum)

Pildid tulid just nii head kui mu oskused lubavad ja väike digiaparaat võimaldab. Kui hoolega vaadata, siis on isegi kaku näoilmet näha, kui ta mind uurib või niisama õhtupäikese käes uneleb. Imeline kohtumine oli see igal juhul. Vahel on õnneks nii vähe vaja!

Värbkakk (Glaucidium passerinum) 11.07.2022

Värbkakk (Glaucidium passerinum) 11.07.2022 

Kümme päeva juulikuust on läinud ja kui nädal tagasi kurtsin vihmapuuduse üle, siis nüüd on olukord totaalselt teine. Eile läksin paariks tunniks maale, et lillherned ära korjata ja ma oleks nagu võõrasse aeda sattunud. Neli päeva oli vahepeal pausi ja pilt oli jälle nagu uus! Kõik kasvab tohutu tempoga – ühed lilled lõpetavad, teised alustavad, mõni on suure vihmaga laiali vajunud ja mõni … seisab lihtsalt paigal. Aga kõigest järjekorras.

Nädala eest jäin oma aiaaruandega pooleli juuni keskel. Kõik õitsejad, eriti erinevad tulbisordid eelmise sissekande piltidele ei mahtunud ja ka sirelid jäid miskipärast kahe silma vahele – nemad olid sel aastal eriti uhked. Aga las nad olla – täna jätkan pojengidega ja sealt edasi olulisemate aktsentidega, mis  juuni teise poolde jäid.

Enne jaanipäeva olid ilmad veel normaalsed, sest kuumalaine algas pärast jaani ja just siis on pojengi õitsemise aeg. Pojeng ei ole minu lemmiklill ja temaga on alati üks jama – kas peksab tugev vihm õied maadligi või puruks või õitseb ta kuuma ilma tõttu liiga kiiresti läbi. Sel aastal läks käiku see teine variant. Ilus õis on tal kahtlemata ja ma imetlen neid aednikke, kelle aias nad kauem kui nädal kaunid on.

Punane pojeng (Paeonia officinalis) 'Rubra Plena' kaevupeenras.

Punane pojeng (Paeonia officinalis) ‘Rubra Plena’ kaevupeenras 25.06.2022

Vana roosa pojeng (Paeonia lactiflora) 'Edulis Superba' 27.06.2022

Vana roosa pojeng (Paeonia lactiflora) ‘Edulis Superba’ 27.06.2022

Vana kollane võhumõõk on meie aiast iidamast-aadamast kasvanud ja sel aastal oli ka see üks nendest taimedest, kellele möödunud talv ja kevad miskipärast sobis. Üks vana põõsas kasvab kõrgete kuuskede varjus – isegi seal oli mitu vart kaunite õitega. Täielik müstika! Põhipõõsas, mis kasvab maja otsas väga kuivades tingimustes, pole tegelikult kunagi alt vedanud ja ometi on võhumõõk tegelikult taim, kes peaks kasvama jalgupidi vees. Maja otsas on veel teinegi kollane õitseja, kes on lihtsalt ilus ja üsnagi kaua, kui viitsiks ainult närtsinud õisi ära noppida.

Kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) 19.06.20

Kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) 19.06.20

Kollane päevaliilia (Hemerocallis lilioasphodelus) 27.06.2022

Kollane päevaliilia (Hemerocallis lilioasphodelus) 27.06.2022

Juuni teine pool on ka lillade vägiheinade ja kurekellade aeg. Vägihein on üsnagi tülikas umbrohi, kui ta seemned komposti satuvad. Nii ongi juhtunud, et mõnes peenraosas on neid palju ja sellest pole tegelikult midagi, ainult et nende õied on tõeliselt ilusad hommikusel ajal, kui ma fotokaga neid imetlema eriti ei satu. Kuivaga ja ereda päikese käes tõmbuvad õied kortsu ja mul jääb üle ainult tõdeda, et jälle olen õige hetke maha maganud, et neist normaalne pilt saada. Kurekell aga minu aias on ikka vana hea ‘Nora Barlow’!

Lilla vägihein (Verbascum phoeniceum) 19.06.2022

Lilla vägihein (Verbascum phoeniceum) 19.06.2022

Harilik kurekell (Aquilegia vulgaris) 'Nora Barlow'maja taga 25.06.2022

Harilik kurekell (Aquilegia vulgaris) ‘Nora Barlow’maja taga 25.06.2022

Eelmisel aastal istutasin maja otsa kiviklibu vahele kaks tutsu karvast kadakkaera, kes muidu vohab kuskil kase all paksu rohu sees. Ja sel aastal õilmitses ta seal olematus pinnases nagu mingi imelugu! Jah, ma tean, et mõni taim ei vaja kasvamiseks viljakat mulda ja jagamine ja ümberistutamine mõjub paljudele lilledele hästi, aga kevadel, kui sellega peaks tegelema, on vaja teha nii palju muud. Igal juhul oli vana ja armas olija kadakkaer see, kes mind üllatas. Tavaline ravimtaim aedsalvei hakkab samuti juuni keskel õitsema ja tema esineb igal aastal juba tuntud headuses.

Karvane kadakkaer (Cerastium tomentosum) 22.06.2022

Karvane kadakkaer (Cerastium tomentosum) 22.06.2022

Aedsalvei (Salvia officinalis) 27.06.2022

Aedsalvei (Salvia officinalis) 27.06.2022

Kui ma eelmise ja tänase postituse jaoks pilte sorteerisin, siis avastasin eneselegi üllatuseks, et juuni keskpaigast alates on põhilised õitsejad maja otsas või taga. Loogiline ka – tulbid on mul istutaud maja ette, sest seal on rohkem päikest ja metskitsekahjustusi pole nii sagedased. Siiski on maja ees kaks fantastilist püsikut, kellest võiks pikalt kirjutada. Praegu teen lühidalt, muidu ei jõua jälle oma kokkuvõttega juunikuu lõpuni 🙂 Need kaks lille, kes mind igas staadiumis on vaimustanud on suur tähtputk ‘Lars’ ja eelmisel aastal oma külvatud oivaline salvei. ‘Lars’ hakkas õisi looma juba 11. juunil ja on vaimustav siiani, kuigi tänaseks on õied juba kahvatumad ja ilmselt tuleb varsti maha lõigata. Oivaline salvei on tõepoolest oivaline ja ta ainus probleem on see, et ta kasvab nii kõrgeks, et põõsas kipub laiali vajuma. Maja otsas on mul ka neid üks ports ja seal on rohkem varju (ehk ka muld pisut viletsam) ja seal seisavad põõsad rohkem püsti. Mõlema taime värv on imeline ja kimalased ja liblikad armastavad neid sama palju kui mina.

Suur tähtputk (Astrantia major) 'Lars' 22.06.2022

Suur tähtputk (Astrantia major) ‘Lars’ 22.06.2022

Suur tähtputk (Astrantia major) 'Lars' täisõies 30.06.2022

Suur tähtputk (Astrantia major) ‘Lars’ täisõies 30.06.2022

Oivaline salvei (Salvia x superba) 27.06.2022

Oivaline salvei (Salvia x superba) 27.06.2022

Üks asi, mis mulle juunikuu juures veel meeldib, on kõikvõimalikud umbrohud ja niidutaimed, kes mu aias õitsevad. Ma imetlen iga tulikat, mailast ja isegi naati ja olen neid ka omajagu pildistanud. Elu- ja liigirikkusest oma aias kavatsen kindlasti kunagi pikemalt kirjutada, aga mitte täna, sest ma pean ometi kirjutama lillhernestest, kes näitasid oma esimesi õisi 2. juulil ja täna olen taas selles seisus, et maaleminek tuleb ette võtta mitte istutamiseks või kastmiseks vaid lillherneste korjamiseks. Suur vihm, mis meie kandis viimastel päevadel on maha sadanud on neile ainult meeltmööda ja ma loodan neilt õisi saada veel palju ja kaua.

Lillhernes (Lathyrus odoratus) - esimesed õied 2.07.2022

Lillhernes (Lathyrus odoratus) – esimesed õied 2.07.2022

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 4.07.2022

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 4.07.2022

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 9.07.2022

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 9.07.2022

Eilne maalkäik jäi lühikeseks, sest paduvihm tuli peale. Täna saatis naabrinaine mulle pildi suurtest raheteradest, mis koos tugeva äikesevihmaga alla tulid. Homme sõidan maale ja vaatan, kes lilledest püsti ja kes pikali ja kas kurgid-kõrvitsad on elus. Herneid sel aastal eriti loota ei ole, sest metskits, kellega ma viimastel nädalatel paar korda kohtunud olen, on kõik hernepealsed ära söönud. No eks ole tore, et aias ei hakka kunagi igav – loodus oskab alati üllatada 🙂

Väikelumik (Limenitis camilla) ja harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) 30.06.2022

Väikelumik (Limenitis camilla) ja harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) 30.06.2022

100% suvi! Puhkus algas juba enne jaanipäeva ja elu on lill! Esimesel hetkel muid muresid peale unarusse jäänud blogi ei olegi, aga kui pisut järele mõelda, siis januneb aed ühe korraliku vihmasaju järele. Just täna sai läbi kuumalaine 30 kraadist kõrgemate temperatuuridega, aga ohjeldamatut rohukasvu mingi põud muidugi ei takista. Osadele taimedele on möödunud talv ja jahe kevad eriti meele järgi olnud. Hostad pole mul näiteks iial nii suured ja lopsakad olnud ja on teisigi, kes on sel aastal kuidagi eriti hoos, kasvõi ammu lõpetanud ebaküdoonia või hetkel joovastavalt lõhnav ebajasmiin. Ka ruuge päevaliilia tõotab tulla uhke – kas õnnestub lüüa 2019. aasta õiterekordit, seda saab varsti näha.

Tänane postitus saab olema tõeline eneseületamine, sest ma pole siia midagi kirjutanud mai lõpust alates. Lubasin endale, et pildid tulevad ainult läinud nädalate kõrghetkedest ja kui kunagi vaim peale tuleb, siis kirjutan mõnest taimest pikemalt. Alustan siis mai viimasest nädalast 🙂

Kolmisnartsiss e. triandrusnartsiss (Narcissus triandrus) 'Thalia'

Kolmisnartsiss e. triandrusnartsiss (Narcissus triandrus) ‘Thalia’ 25.05.2022. Uus õitseja mu aias

 

Südajalehine bergeenia (Bergenia cordifolia) 29.05.2022

Südajalehine bergeenia (Bergenia cordifolia) 29.05.2022

 

Tulp (Tulipa) 'Shirley Double', hiline täidisõieline 29.05.2022

Tulp (Tulipa) ?’Shirley Double’, hiline täidisõieline 29.05.2022 – uus sort ja ainult üks oli õige värviga (aga teda siin pildil ei ole hästi näha)

 

Tulp (Tulipa) lilla 'Negrita' 29.05.2022 (istutasin 10 tk)

Tulp (Tulipa) lilla ‘Negrita’ 29.05.2022

Mai lõpus ja juuni alguses toimus aias tõeline värvide möll! Õunapuude, ploomide ja kirsside õied kõrgustes ja piibelehtede ja poeedinartsisside valge värv püüdsid seda mingil määral tasakaalustada, aga mitte eriti õnnestunult. Kui veel juurde lisada meeletutes kogustes nurmenukke ja võililli, siis tundub uskumatu milleks loodus kevadel võimeline on. Isegi harilik vereurmarohi avaldas muljet – ta oli ulualuse ette kasvatanud meeletu põõsa, mida ma kaua aega ei raatsinud välja tõmmata. Kogu selle ilu taustal käis mõistagi mõõdukas rapsimine – uued taimed oli vaja maha istutada ja kuskil ka köögiviljade jaoks vaja uut maad kaevata ja neile ruumi tekitada. 

Juuni algus pildis: 

Talutulp (Tulipa) on alustanud 5.06.2022

Talutulp (Tulipa) on alustanud 5.06.2022

 

Papagoitulbid (Tulipa) ‘Estella Rijnveld’, 'Black Parrot', 'Apricot Parrot' ja 'Libretto Parrot' 5.06.2022

Papagoitulbid (Tulipa) ‘Estella Rijnveld’, ‘Black Parrot’, ‘Apricot Parrot’ ja ‘Libretto Parrot’ 5.06.2022

 

Jaapani ebaküdoonia (Chaenomeles japonica) 6.06.2022

Jaapani ebaküdoonia (Chaenomeles japonica) 6.06.2022

 

Hollandi lauk (Allium hollandica) 'Purple Sensation' 6.06.2022

Hollandi lauk (Allium hollandica) ‘Purple Sensation’ 6.06.2022 – jäle uus õitseja mu aias

 

Hokkaido sinilatv (Polemonium yezoense) 'Purple Rain Strain' - esimesed õied, tulp (Tulipa) 'Black Jack' ja valge lilla triibuga 'Flaming Flag' 11.06.2022

Sügisel istutatud Hokkaido sinilatv (Polemonium yezoense) ‘Purple Rain Strain’ – esimesed õied, tulp (Tulipa) ‘Black Jack’ ja valge lilla triibuga ‘Flaming Flag’ 11.06.2022

 

Mägijumikas (Centaurea montana) 11.06.2022

Mägijumikas (Centaurea montana) 11.06.2022 – aegumatu klassika 🙂

Ühel päeval avastasin, et hallrästas on maja ette Valge klaari otsa pesa teinud. Kui järgmine kord maale läksin, olid pojad juba välja hautud ja toitmine käis minust välja tegemata täie hooga. Kolmandal korral oli pesa juba tühi – töö kiire ja korralik! Aga hallrästas nüüd mingi uudis … Midagi palju erilisemat on veel varuks – sel aastal olid pääsukesed ehitusele pesa teinud! Kevadel nägin paar korda neid üle maja lendamas, aga arvasin, et mõni lind on juhuslikult meie kanti eksinud. Ühel päeval aga tiirutas neid ikka mitu tükki korraga katuse kohal ja ma ei jõudnud ära imestada, kui nägin neid ehitusele lendamas. Pojad olid juba lendama õppinud ja too päev jäigi esimeseks ja viimaseks korraks, kui ma nad pildile sain. Vaat selline asi on puhas rõõm! Ma tõesti ei mäleta, millal pääsukesed meie räästa all viimati pesitsesid. Siis kui ma laps olin? Igatahes väga ammu. 

Suitsupääsuke (Hirundo rustica) 19.06.2022

Suitsupääsuke (Hirundo rustica) 19.06.2022

Täna jääb mu jutt siia pooleli, sest kell on palju ja peaks magama minema. Homme sõidan jälle maale kastma, rohima ja pildistama. Ilmaprognoosid lubavad lähiajal küll vihma, aga enam ma ühtegi ilmajaamajuttu ei usu, sest lubatud on ennegi, aga tulnud on vaid paar piiska.

Lõpetuseks veel üks foto ühest vahvast kohtumisest hallrästapojaga, kes õnnestus veekausist välja aidata. Lendamine ei olnud tal veel päris selge ja tõstsin ta esialgu lihtsalt kausi kõrvale rohu sisse. Mõne aja pärast oli ta sealt kadunud ja haledat piiksumist kostis nüüd köögist! Kuna elektrit meil vanas majas ei ole, siis pidin teda taskulambiga tükk aega taga ajama. Eest ära joosta oskas ta küll ja iga kord, kui käe tema poole sirutasin, tuli lendamine ka meelde. Lõpuks sain ta mingi vana kola vahelt kätte ja loodetavast leidis ema ta sirelipõõsast ikka üles.

Hallrästapoeg veekausis

Hallrästapoeg veekausis

Järgmine kord jätkan siit, kuhu täna pooleli jäin 🙂