Täna on selle kevade esimene tõeliselt soe ilm, sai töölt koju minnes isegi jaki seljast visata. Seni on olnud ikka talumatult tuuline ja kummaline kevad – ei olnud arvestatavat soojalainet ei aprillis ega mai esimeses pooles. Plusskraade on isegi olnud, nii 14-15, aga kui tugev tuul puhub põhjast või kirdest, jääb soojast asi üsna kaugele. Maal olen ikka käinud, aga vähem kui tavaliselt ja aiatööde edenemisega eriti hõisata pole põhjust. 

Kuna aprilli lõpp on siit blogist ka puudu, siis alustan sealt. Krookuste aeg läks sel aastal minust mööda. Sel ajal kui nad õitsesid, oli jube külm või olin tööga hõivatud, igatahes kui ma maale jõudsin, olid nad juba enam-vähem lõpetanud. Eelmisel sügisel torkasin mulda kaks uut sorti ja mingid pildid neist ikka sain. 

Krookus (Crocus vernus) 'Pickwick' 26.04.2022

Krookus (Crocus vernus) ‘Pickwick’ 26.04.2022

Krookus (Crocus vernus) 'Vanguard' 26.04.2022

Krookus (Crocus vernus) ‘Vanguard’ 26.04.2022

Aprillis jälgisin kullipilgul tulpide tärkamist ja otsisin nartsisse, kes eelmisel kevadel nii kaunilt kaevupeenras õitsesid. Mida pole, seda pole! Nartsisside kadumine pole mingi ilmaime, aga et osad tulbid ka otsustasid uttu tõmmata, on pettumus. Kaod on silmnähtavad just ühes, nn kaevupeenras, kus lumi sel aastal eriti kaua püsis. Teine arvatav põhjus on ka seal arutult vohav seebilill, kelle ma kavatsen sel aastal mujale kupatada. Vesirotte mul enda teada ei ole. 

Muidu aga tegin traditsioonilisi aiatöid – kraapisin muru, rohisin peenraid ja muidugi kaevasin peenardest sillasid välja. Mu tegemisi jälgis hoolega üks meigas, kes on otsustanud lausa meie aeda või aia taha elama asuda. Ei möödu päevagi, kui ta mu tegemisi vahtra otsast ei kommenteeriks. 

Kaelustuvi ehk meigas (Columba palumbus) 30.04.2022

Kaelustuvi ehk meigas (Columba palumbus) 30.04.2022

Aprilli lõpp ja mai algus oli veel sinilillede ja ülaste aeg. Nemad ei valmista kunagi pettumust – ilusad ja armsad on nad alati ja pildistada lasevad nad ennast ka. 

Harilik sinilill (Hepatica nobilis) aia taga 30.04.2022

Harilik sinilill (Hepatica nobilis) aia taga 30.04.2022

 

Võsaülane (Anemone nemorosa) ja kunagine metsarada 7.05.2022

Võsaülane (Anemone nemorosa) ja kunagine metsarada 7.05.2022

 

Harilik sinilill (Hepatica nobilis) aias 7.05.2022

Harilik sinilill (Hepatica nobilis) aias hakkab lõpetama 7.05.2022

Mai alguses hakkas aeda järjest uusi õisi tulema ja endiselt püüdsin peenardes tuvastada tärkajaid ja hääbujaid. Praeguseks on selge, et kaod ei olegi nii suured, kui ma eeldasin, aga lisaks mõnele uuele nartsissi- ja tulbisordile on kadunud osa aed-uniohakaid (madalamas kohas lihtsalt mädanesid ära) ja ka sammas-kübarõied ei ole endast veel märku andnud. Punane monarda, keda paar aastat tagasi teise kohta tõstsin, on erakordselt niru ja ilmselt kaevan ta seal üles. Budleiadega on ka kahtlased lood – ehk lõikasin nad liiga vara maha? Paaril põõsal pole ühtegi rohelist liblet leidnud, aga ehk ärkavad veel. Veel eile tundus, et ka mõned vanad lavendlipõõsad on kuivanud. Eks paistab, ehk ärkavad veel ellu. 

Hüatsint (Hyacinthus) 7.05.2022

Hüatsint (Hyacinthus) 7.05.2022. Sain selle kingituseks juba 2015 ja seni ainus isend mu aias

 

Selveri nartsiss 15.05.2022

Selveri nartsiss 15.05.2022. Ostsin eelmisel aastal mingil põhjusel ja nüüd oli tal kolm õit. Maitse üle kakeldakse – mulle ta väga ei sümpatiseeri

 

Uus õitseja - Turkestani tulp (Tulipa turkestanica) 7.05.2022

Uus õitseja – Turkestani tulp (Tulipa turkestanica) 7.05.2022

 

Harilik siniliilia ehk silla (Scilla sibirica) ja nartsiss (Narcissus x cyclazetta) 'Tête-à-tête' 7.05.2022

Harilik siniliilia ehk silla (Scilla sibirica) ja nartsiss (Narcissus x cyclazetta) ‘Tête-à-tête’ 7.05.2022

 

Brunnera alustab 16.05.2022

Brunnera alustab 16.05.2022

Mai keskpaigas saabub alati see pöördeline hetk, kui mets muutub äkki roheliseks, rohi kerkib hirmuäratava kiirusega ja aed pakub iga päev uusi üllatusi. Tulpide aega ootan alati ja ma käin neid lausa üle lugemas – et mitu sibulat sügisel mulda panin ja mitu õitseb. Vanu sorte tunnen, aga möödunud sügisel ostsin päris mitu uut ja nüüd käin ja uurin neid, märkmik peos. 

Esimene tulp (Tulipa) 'Claudia' eestoa ees 15.05.2022

Esimene tulp (Tulipa) ‘Claudia’ eestoa ees 15.05.2022

 

Kollane 'Apeldoorn' 15.05.2022

Kollane ‘Apeldoorn’ 15.05.2022

 

Tulp (Tulipa) 'Margarita' 16.05.2022

Tulp (Tulipa) ‘Margarita’ 16.05.2022

 

Kirju püvilill (Frittillaria Meleagaris) 16.05.2022

Kirju püvilill (Frittillaria Meleagaris) 16.05.2022

Eile käisin jälle maal ja pilte tegin palju, aga neid näitan järgmine kord. Maale toodi uus aiakäru ja esimene muru sai niidetud (aitäh, H ja T!). Muuseas – lillherned istutasin maha juba 8. mail, lilltubaka, argentiina raudürdid ja mets-kassinaerid 16. mail. Lillherned oli väga kobedad, teised väga õnnelikud välja ei näinud, aga elus olid! Linnas on terve meri taimi ootel ja tegelikult tahaks kogu aeg maal olla 🙂

Ploomiõied ja fragment tulbipeenrast 22.05.2022

Ploomiõied ja fragment tulbipeenrast 22.05.2022

Kui ma esimesest sellekevadisest maalkäigust kirjutasin, siis unustasin mainida, et üle mitme aasta olid hiired jälle seebi ära söönud. Nüüd, kui ma iga kord majja sisse lähen, vaatan, kas seep on alles. Hiirte seebilembusest räägib eriti hästi Harriet Toompere saates “Autoportree”. Kes viitsib, võib Jupiterist üles otsida (alates 5:30).  

Eriti tujukas aprill sai läbi, jahedavõitu kevad jätkub. Kõik kurdavad (mina ka), aga tegelikult ajalugu kordub, sest eelmistelgi aastatel olen aiamärkmetesse kirjutanud, et aprillil lõpus on külmaperiood ja eks laia lörtsi on maikuuski sadanud. Aknalauad on taimedele ammu kitsaks jäänud ja külmad ilmad tekitavad lisapeavalu, sest juba pikemat aega ei ole ma oma lahtisele rõdule taimi karastama saanud viia. Pean endale suure loosungi tegema, et märtsi alguses ei tohi lasta end päikesel petta ja suvelilli liiga vara külvata. Nagu ma seda ei teaks, aga ikka lähen lolliks 🙂

Mets-kassinaeris 'Zebrina'

Mets-kassinaeris (Malva sylvestris) ‘Zebrina’ 29.04.2022 (külvasin 27.03 12 tk, kohvitopsidesse istutasin 11.04 9 tk). Täiesti piisav kogus olemas!

Argentiina raudürt (Verbena bonariensis) 29.04.2022 (külv 5.03, pikeerisin 2.04). Peaagu kõik taimed pintseeritud (varem seda nii massiliselt ei teinud)

Argentiina raudürt (Verbena bonariensis) 29.04.2022 (külv 5.03, pikeerisin 2.04). Peaaegu kõik taimed pintseeritud (varem seda nii massiliselt ei teinud). 

Midagi hullu tegelikult lahti pole. Pisut muret teevad ainult lilltubakad, kes kipuvad liiga suureks kasvama. Kõik muu on kontrolli all. Vahepeal läksin liiga uljaks – vaatasin kraadiklaasi ja tassisin taimed rõdule, aga tuulekülmaga ei arvestanud. Lilltubaka lehed muutusid pisut pehmeks, aga toas toibusid ja nägid jälle normaalsed välja. Tuul on pisut räsinud ka argentiina raudürte, aga nemad on vaprad ja vastupidavad. Lillherned on ainsad, kes on alates 20. aprillist iga ilmaga rõdu aknalaual seisnud. Arvasin küll, et selle külmaga nad ei arene, aga isegi paar uut taime on nina mullast välja pistnud. Viimati, kui neid käisin üle lugemas, oli idanevusprotsent 73. Pole nii kõrge kui eelmisel aastal, aga asi seegi.

Lillhernes (Lathyrus odoratus) - 9 sorti toasooja vette likku pandud 9.04.2022

Lillhernes (Lathyrus odoratus) – 9 sorti toasooja vette likku pandud 9.04.2022. Eelmisel aastal jäi nende hooaeg lühikeseks, ehk läheb sel aastal paremini

Lillhernes (Lathyrus odoratus) rõdul 27.04.2022

Lillhernes (Lathyrus odoratus) rõdul 27.04.2022. (külv 10.04 kolmekaupa otse kohvitopsidesse). 55 seemnest tärganud 40.

Metstubakas (Nicotiana sylvestris) 24.04.2022 (külv 5.03, pikeerisin 6.04)

Metstubakas (Nicotiana sylvestris) 24.04.2022 (külv 5.03, pikeerisin 6.04). Teda pole varem kasvatanud. Täna on taimed suuremad, aga ta ei voha mõõdutundetult nagu lilltubakas

Külvanud olen uusi ja vanu taimi muidugi omajagu. Eks ma endamisi juurdlen, miks ma seda ikka ja jälle teen ja ühe UUE hea põhjuse leidsin mingist Gardeners World’i saatest mõned nädalad tagasi. Uudishimu – vaat see sunnib ka mind uusi seemnepakke ostma ja seemneid külvama. Tahaks ju teada, kas seeme hakkab idanema ja kuidas taimed tärkavad, kui kiiresti nad kasvavad ja lõpuks – milline taim sealt tuleb, kas ta minu aias hakkama saab ja kuidas ta kunagi päriselt välja näeb.

Muskaatsalvei (Salvia sclarea) tärkamine 16.04.2022

Muskaatsalvei (Salvia sclarea) tärkamine 16.04.2022 (külvasin 27.03 12 seemet, pikeerisin 24.04 6 taime). Pole varem kasvatanud – vaatame, kas saab hakkama. Peaks talveks katma.

Oivaline kuningakepp (Oenothera speciosa) 'Silky Orchid' 29.04.2022 (külv 5.03. pikeerisin 3.04). Tema hakkas kohe kõrgusesse viskama, tänaseks teda pintseerinud, et rohkem põõsaks muutuks

Oivaline kuningakepp (Oenothera speciosa) ‘Silky Orchid’ 29.04.2022 (külv 5.03. pikeerisin 3.04). Tema oli algusest peale imelik – hakkas kohe kõrgusesse viskama. Tänaseks olen teda pintseerinud, et rohkem põõsaks muutuks

Tume purpurvanik (Rhodochiton atrosanguineus) 'Purple Bell Vine'

Tume purpurvanik (Rhodochiton atrosanguineum) ‘Purple Bell Vine’ (külv 5.03, istutasin kohvitopsidesse 11.04). Idanevus 100% – 6st seemnest tärkas 6! Mingi värk on mul nende ronitaimedega … katsetan igal aastal mõne uuega, aga seni erilise eduta.

Miks blogipostitused endiselt vaevaliselt sünnivad – sellele on ka hea põhjus olemas. Kui on valida, kas kirjutada siia või taimi külvata, pikeerida või kasta, siis kaldun nende viimaste tegevuste kasuks. Lisaks kõigele olen paar korda ka maal käinud ja koju jõudes sorteerin ja töötlen arvutis uusi pilte ja rampväsinuna ei jaksa enam blogi peale mõeldagi. Teine hea põhjus on veel – kohati toimuvad arengud külvianumates nii kiiresti, et varem tehtud fotod enam jutu illustreerimiseks ei kõlba. Kogu aeg aga ka oma taimi jäädvustada ei jõua. Praegugi avastasin, et paarist huvitavast taimest pilte polegi!

Tänased lood korteritingimustes võrsuvatest taimedest said sellised. Kõigist korraga kirjutada ei jõua – olen külvanud igasuguseid kuulsaid ja kummalisi. Pikeerimist ootavad näiteks aedastrid (need, kes tärkasid – haha), orgi-ammid ja isegi üks hiina siidpööris.

Lõpetuseks paar kuvatõmmist karukaamerast. Karu saab seal viimasel ajal päris tihti näha ja vahel eksivad ka mõned teised metsaasukad sinna ära. Hommikuti peab nüüd pool tundi varem tõusma, et jõuaks taimi kasta ja kohvitassi kõrvale öised metsauudised üle vaadata.

Rebane karukaameras 23.04.2022

Rebane karukaameras 23.04.2022

Karukaamera stammkunded kährikud 24.04.2022

Karukaamera stammkunded kährikud 24.04.2022

Karu 27.04.2022. Kui veab, näeb teda vahel ka valgel ajal

Karu 27.04.2022. Kui veab, ilmub ta kaamera ette vahel ka valgel ajal 

Aprillikuu on ilma mõttes päris pöörane olnud, aga kuna mul lähevad endiselt kõik halvad asjad meelest ära, siis pidin järele vaatama, millal see kõige-kõige koledam kevadpäev oli. Uskumatu, et vaid nädal varem, 10. aprillil sadas taevast alla absoluutselt kõike, mida meie laiuskraadil ette saab kujutada – vihma, lund, rahet, lörtsi ja kui sellele lisada veel tuul, siis saab kokku korraliku koerailma. Edasi läks ilm vähehaaval ilusamaks, aga kuna ma olen totaalne külmavares, siis võtsin maalemineku ette alles üleeile, lihavõttepühal.

Ilm oli ilus – päike säras, varjus näitas kraadiklaas 10 kraadi ja kohati tegi ainult põhjatuul lagedamates kohtades olemise kõledaks. Tsivilisatsioonist välja jõudes nägin sarapuuvõsa ääres esimesi sinililli ja isegi ülased olid kohe-kohe lahti minemas.

Harilik sinilill (Hepatica nobilis) 17.04.2022

Harilik sinilill (Hepatica nobilis) 17.04.2022

Maja oli püsti, suured puud ka, ainult õu oli tormidega alla tulnud kuivanud oksi täis. Tühja neist okstest, aga üllatas hoopis lumi, mida oli nii aia taga, maja ees lillepeenras kui maja taga. Vot sellist pilti ei mäletagi – kui 17. aprillil on lund nii palju, et ei saa püsikuid lõigata, oli vist tõesti lumerohke talv. Või hoopis jahe ja hiline kevad?

Lumi aia taga 17.04.2022

Lumi aia taga 17.04.2022

Igakevadine esimene ringkäik aias on lõpmata põnev. Metskitsed on ennast mu aias päris koduselt tundnud kui pabulate hulga järgi otsustada. Paaris peenras on tulbid korralikult ära näritud ja metsistunud sillasid aia keskel pügavad nad nagu lambad. Õnneks on suurem osa tulpe kenasti alles ja loodetavasti nii ka jääb. Mis oli aga ebameeldiv üllatus – ma olen sügisel mingis meeltesegaduses kõik vabad pinnad erinevaid sibullilli täis istutanud ja kõik mu plaanid uute taimedega tuleb ümber teha. Õnneks ei ole mu talvel tehtud kavandid kunagi kuigi põhjalikud (haha).

Harilik lumikelluke (Galanthus nivalis) 17.04.2022

Harilik lumikelluke (Galanthus nivalis) maja ees kuuskede all 17.04.2022

Harilik lumikelluke (Galanthus nivalis) vahtra all 17.04.2022

Harilik lumikelluke (Galanthus nivalis) vahtra all 17.04.2022

Nii harva kui ma kevadel maal käin, on alati mure, et olen mõne varase õitseja maha maganud. Linnas on siin-seal õitsvaid krookusi näha (internetipiltidest rääkimata) ja kardan alati, et oma aias neid ei näegi. Mure oli asjatu, sest meil nad alles alustavad. Kõrgete kuuskede varjus lumevabadel laikudel õitsesid lumikellukesed ja märtsikellukesed, kes rändavad mu aias vabalt ringi. Nendest vähestest varajastest õitsejatest oli kõige uhkem must lumeroos ja temagi on oma seemikuid paisanud suvalises suunas. Eelmisel aastal õitses miskipärast vaid üks suurem põõsas, sel aastal ka teine ning ka paar seemikut. Kes uuematest püsikutest on talve edukalt üle elanud ja kes looja karja läinud, on veel vara öelda ja see selgubki alati kevade kulgedes vähehaaval.

Valge krookus (Crocus vernus) ja kollane krookus (Crocus chrysanthus) alles alustavad 17.04.2022

Valge krookus (Crocus vernus) ja kollane krookus (Crocus chrysanthus) alles alustavad 17.04.2022

Krookus (Crocus vernus) 'Flower Record', esimesed õied 17.04.2022

Krookus (Crocus vernus) ‘Flower Record’, esimesed õied 17.04.2022

Must lumeroos (Helleborus niger) arooniaheki ees 17.04.2022

Must lumeroos (Helleborus niger) arooniaheki ees 17.04.2022

Must lumeroos (Helleborus niger) 17.04.2022

Must lumeroos (Helleborus niger) 17.04.2022

Olin täis tööindu ja asusin hoogsalt püsikupealseid lõikama. Esimesel aiatööpäeval on alati oht endale liiga teha ja nii hakkaski kääritöö mingil hetkel randme peale. Ma nimelt mitte ainult ei lõika pealseid, vaid ka tükeldan neid jõudumööda (et nad ikka kiiremini komposteeruks) ja see on parema käe jaoks päris kurnav tegevus. Õnneks õpib inimene terve elu – mingil hetkel tekkis mõte neid kuivi oksi lihtsalt murda ja ennäe – täitsa toimis!

Vahelduse mõttes jätkasin aia keskel sügisel pooleli jäänud riisumistööd ja korjasin kokku kuivanud oksi. Imetlesin üle taeva lendavad linnuparvi ja oma suureks rõõmuks kuulsin ka sookurgede trompetihüüdu. Nii tore! Eelmisel aastal ei kuulnud neid kordagi ja olin juba mures, et siin kandis toimuvate ehitustööde tõttu on nad meie soo jäädavalt hüljanud, aga ehk leiavad nad ikka mõne koha, kus ka sel aastal pesitseda. Tegin tiiru ka aia taha sooserva, kus meil on üks vana pommiauk, mis kevadel on alati vett täis. Kavatsesin kaugemalegi minna, aga mind peatas üks sokk, kes hakkas hoiatavalt haukuma. Ok, mulle anti märku, et see on TEMA territoorium ja jätsin ta rahule. Tõdesin  taas, et kuigi metskitsed mu tulpe närivad (ja mitte ainult – kahjuks seekord ka tuhkurenela kõrgemaid oksi), on nad ikkagi omad ja ma imetlen neid alati, kui neid aias näen. Kui kristalselt aus olla, oli mul sügisel plaanis hakata neid pisut aiast eemale peletama, isegi Plantskydd’i ostsin valmis, aga ilmselgelt see neile ei mõju, kui see on toas laua peal avamata karbis 🙂

Aias liugles ringi üks kirju koerliblikas ja paar kollast liblikat. Püsikuid lõigates nägin ära ka esimese vihmaussi. Lumeroosidel sumisesid mesilased. Tööd tegin parasjagu, niisama ringi tuiasin ka piisavalt. Naabrinaisel käisin külas ja sain kaasa suure pudeli kasemahlaga. Milline päev!

Oma aknalauaaiandusest pole siiani suutnud põhjalikumat postitust kirjutada. Jeerum – seal toimub iga päev midagi ja kohe saab hakata taimekastidega rõdu vahet käima. Uudistest veel nii palju, et Saaremaa hirvekaamera on lõpetanud ja nüüd on mul vabadel hetkedel arvutis lahti karukaamera. Pimeduse saabudes võib seal näha kährikuid, rebast, hunti ja isegi ilvest ja päeval on niisama tore taustaks linnulaulu kuulata. No öösel ma ikka magan, aga hommikul võib pilti tagasi kerida ja end sel moel metsauudistega kursis hoida. Ühel ööl käis lõpuks ka karu ise kaamera ees ära – on ikka vägev loom küll!

Musta lumeroosi (Helleborus niger) seemik 17.04.2022

Musta lumeroosi (Helleborus niger) seemik 17.04.2022 

Iga kevad tuleb isemoodi. Tänavune märtsi teine pool üllatas ülisoojade ilmadega ja siis … läks asi päris käest ära. Möödunud teisipäeval käisin Stockholmis ja ilm oli kohati suisa räme – puhus tugev tuul ja lörtsi sadas näkku, vahepeal näitas päikest ja siis sain jälle tuisku ja tormi. Ega ma sinna tegelikult kevadet nautima ei läinudki. Programm oli tihe ja vähese vaba aja jooksul, mis üle jäi, oli plaanis joosta lillepoodi, et mõned seemned osta ja kui jõuab, siis läbi hüpata ka raamatukauplusest.

Blomsterlandet Stockholmi kesklinnas

Blomsterlandet Stockholmi kesklinnas

Lillepood nimega Blomsterlandet asub tõesti nii kesklinnas kui üldse olla saab – aadress on Sveavägen 32, Hötorgeti lähedal. Miks ma varem polnud sinna sattunud? Olin välja uurinud, et mingeid seemneid seal müüakse, aga mingit erilist rikkalikku valikut ma ei oodanud. Pilt, mis avanes, üllatas omajagu. Pood ise on suhteliselt väike, aga seemnepakkidega oli kaetud terve sein ja veel paar nelja küljega riiulit.

Blomsterlandet, seemneriiulid

Blomsterlandet, seemneriiulid

Hästi palju oli köögiviljaseemneid, aga need mind ei huvitanud. Keskendusin lilledele ja lootsin leida põnevaid püsikuid, aga nii nagu kohalikeski seemnepoodides, on põhirõhk ikka pandud suvikutele. Nii noppisin ka mina ostukorvi peamiselt üheaastaseid suvelilli, aga kaks pakki püsikuid sain ka. Väga süveneda polnud aega, aga silma hakkas, et moelilled on lillherned, kosmosed, tsinniad ja kressid – nende sordivalik oli lai ja seemnepakkide hulk riiulis kõige hõredam.

Uued seemnepakid (püsikud)

Uued seemnepakid (püsikud)

Moelilledest rääkides – pelargoonid on olemas vist igas Rootsi kodus. Nemad olid ka seal poes nähtaval kohal, üks ilusam kui teine. Ka daaliate valik oli muljetavaldav, aga nende uurimiseks mul õnneks aega ei jätkunud.

Blomsterlandet Stockholmis

Blomsterlandet Stockholmis

Lahkusin poest 9 seemnepakiga ja jätsin kassasse 434 Rootsi krooni. Mis puudutab raha, siis huvipakkuva seemnepaki puhul pole summa oluline. Küll aga olen täheldanud, et seemned ei ole Rootsis odavad, pealegi on seemned pakis enamasti täpselt üle loetud, mis tähendab, et neid on vähe. Põhiline on siiski, et nad idaneksid, eks 🙂 Kõige õnnelikum olin karvase päevakübara ‘Sahara’ üle, sest seda sorti meil ei müüda ja ma sain viimase paki! Kaks uut sorti lillherneid ostsin ka (aga neist pilti hetkel pole).

Uued seemnepakid (suvikud)

Uued seemnepakid (suvikud)

Raamatupoodi isegi jõudsin, aga läks kuidagi nii, et seal oli mul aega täpselt viis minutit. Haarasin riiulist ühe aiaraamatu. Autor tundus usaldusväärne (Guy Barter) ja kui raamatu läbi loen, eks siis annan teada, kuidas oli. 

Uus aiaraamat ja tulbid

Uus aiaraamat ja tulbid

Kordan siinkohal jälle üle, et tegelikult on mul seemnevarusid kodus rohkem kui küll ja polekski olnud vaja uusi juurde osta. Midagi põrutavat ma sealt Blomsterlandet’ist ju ei leidnudki, aga … oma viimase kalevikepipaki olin just tühjaks teinud ja ‘Saharat’ olen mitu aastat tahtnud saada ja uusi lilleherneid polegi sel aastal ostnud ja … nii ta läheb.

Aknalauad rohetavad, eile ja täna pikeerisin esimesed taimed ja uued seemned ootavad külvamist, aga sellest järgmine kord.

Vesine veebruar sai kuidagi kiiresti otsa ja linnatänavatelt olid lumi ja libedus ühel päeval kadunud. Päike käib üha kõrgemalt ja see eriline kevadine valgus lihtsalt sunnib poest mullapakke haarama ja kodus külvikarpe täitma. Kui ajad on ärevad ja tahaks millelegi muule mõelda kui töö ja päevauudised, siis aitab seemnepakkide sorteerimine ja külviteraapia.

Jaanuaris-veebruaris uurisin läbi kõikvõimalikud internetipoed ja suutsin end seekord vaos hoida ja midagi ei tellinud. Kui kolleeg sõitis Rootsi ja küsis, kas ta ostab mulle mingeid seemneid, siis ei suutnud muidugi ära öelda ja palusin osta viis pakki püsikuid. Neid põnevaid taimi, mille Rootsi seemnefirmade kodulehtedelt leidsin, poes muidugi ei olnud, aga uusi sorte sain ikka. Kohalikud kauplused on läbi kammitud ja parim valik on endiselt Keskturul asuvas Seemi kioskis. Õigupoolest ei tohiks mind sinna üksinda lasta – keegi peaks kaasas olema, kes mind korrale kutsub ja ostmisel takistab. No õnneks ei olnud seal mulle huvi pakkuvate lilleseemnete valik seekord ülearu suur.

Uued seemnepakid Rootsist

Uued seemnepakid Rootsist

Esimesed külvid tegin eelmisel laupäeval, 5. märtsil. Nagu möödunud aastal, katsetasin seegi kord esmalt aegunud seemnete elujõudu, lootes, et ehk nad ei idane ja on põhjust uusi sorte külvata. Vanadest pakkidest külvasin kolme sorti lilltubakat, metstubakat, Argentiina raudürti, roodset raudürti, suur tähtputke ‘Lars’ (oma seeme 2021), lühterpriimulat ja ülivana siilkübarat ‘White Swan’. Uutest seemnetest said mulda siilkübar ‘Bravado’, tume purpurvanik ja oivaline kuningakepp. Kokku sigines aknalauale 9 külvikarpi ja tänaseks on neist viies tõusmed näha.

Argentiina raudürt, roodne raudürt ja tume purpurvanik - esimesed külvid 5.03.2022

Argentiina raudürt, roodne raudürt ja tume purpurvanik – esimesed külvid 5.03.2022

Lilltubaka seeme säilib Seemnemaailma andmetel 7-8 aaastat, nii et pakil olevat säilivusinfot ei maksa väga tõsiselt võtta. Külvasin hakklihakarpi kolme sorti: esimesena tärkas 9.03 ‘Daylight Sensation’ (parim enne 2019), järgmisena 10. 03 ‘Lime Green’ (parim enne 2021) ja 11.03 ‘Grandiflora’ (parim enne 2020). Et see lilltubakamuru liiga vara rohetama lõi, ma väga ei muretse, sest ta on uskumatult visa suvelill ja eelmine aasta tõestas, et isegi niru välimuse ja olematu juurekavaga taimed lähevad probleemideta kasvama. Lilltubakas lihtsalt peab mu aias olema! Metstubakaga (parim enne 2021) mul kogemusi pole ja ka tema tärkas juba 11. märtsil.

Lilltubakas ja metstubakas - esimesed külvid 5.03.2022

Lilltubakas ja metstubakas – esimesed külvid 5.03.2022

Lilltubakas (Nicotiana alata) (14.03.2022, külvatud 5.03.2022)

Lilltubakas (Nicotiana alata) (14.03.2022, külvatud 5.03.2022)

Argentiina raudürt on teine suvik, kelleta elu enam ette ei kujuta. Külvasin jälle vanu seemneid (parim enne 2021) ja esimesed tõusmed olid väljas 11.03. Roodset raudürti pole varem kasvatanud ja pakil on kirjas, et ta idaneb ebaühtlaselt ja kaua – kuni üks kuu. Vaatame, kas sinna karpi tekib midagi rohelist või oleks pidanud ikka eelmisel aastal seemned mulda torkama.

Argentiina raudürt (Verbena bonariensis) (14.03.2022, külv 5.03.2022)

Argentiina raudürt (Verbena bonariensis) (14.03.2022, külv 5.03.2022)

Eelmisel aastal ostsin kokku erinevaid siilkübaraid ja ‘Bravado’ jäi lihtsalt üle. Sel aastal on siis tema kord – 10 seemet sai mulda ja kaks esimest taime oli näha 13.03. Samasse karpi torkasin ka selle vana ‘White Swan’i seemned (parim enne 2018 – sealt ei oota tõesti midagi). Erilisi lootusi ei pane ka suurele tähtputkele, kelle seemned võtsin läinud suvel oma aiast. Ikka katsetan, kuigi tean, et kõige paremini paljuneb ta isekülvi teel.

Mõned seemned olen ostnud spontaanselt, lihtsalt pildi põhjal ja üks selline on oivaline kuningakepp, kes tärkas 11. märtsil. Teine impulssost sellest kevadest on tume purpurvanik, kes pole veel elumärki ilmutanud, aga tema tahab aega ja kui pakil on märge, et tärkab ebaühtlaselt, siis peab rahul olema, kui sealt üldse midagi tuleb. Lühterpriimula seemnepaki ostsin eelmisel aastal (parim enne 2021). Praegu on seal karbis vaikus, aga tema on ka aeglane idaneja. Kui sealt midagi tuleb, on tore, aga kui mitte – pole ka hullu. Mõni seeme tahab külmtöötlust ja nii ongi osa karpe külmkapis ja ootan kärsitult, millal ma nad jälle aknalauale saan tõsta.

Oivaline kuningakepp 'Silky Orchid' (13.03.2022, külvatud 5.03.2022)

Oivaline kuningakepp ‘Silky Orchid’ (13.03.2022, külvatud 5.03.2022)

Eile läks uus ports seemneid mulda, aga nendest järgmine kord. Lõpetuseks tahaks aga ülistada hernevõrseid, keda kasvatan esmakordselt. Lugenud olin ma nendest rohkem kui kord, aga nüüd võtsin kätte ja ostsin poest neid herneid, mida saada oli – sattusid olema Veski Mati kollased herned. Kodus lugesin, et need on kooritud ja olin kindel, et need küll idanema ei hakka, aga võta näpust! Võrsed kasvasid mühinal ja alates kümnendast päevast olen neid võileiva peale lõiganud. On on ikka head küll!

Hernes 10.03.2022 (külv 1.03.2022)

Hernes 10.03.2022 (külv 1.03.2022)

Muuseas – paistab, et külviteraapia on uudissõna. Sõber Guugel igatahes sellist sõna ei leidnud. Head emakeelepäeva! 🙂