Arhiiv

Monthly Archives: juuni 2015

Minu kasvuhoone

Vabaõhukasvuhoone kolme Vilmaga

DSC03077

Aialapike värskelt kastetud lavendlitaimedega

Tänane töö - rohimine

Tänane töö – rohimine kõrvetava päikese käes

DSC03080

Maarjasõnajalad ja valged õied

DSC03095

Ilus!

Kollasel võhumõõgal on üle kümne õie

Kollasel võhumõõgal on tegelikult üle kümne õie

Tänaseks lubati mõningast soojalainet, kuigi hommikul linnast teele asudes seda veel märgata ei olnud. Päeva peale tuli soojakraade juurde ja lõpuks muutus palavus juba tüütuks. Isegi linnud laulsid vähem kui tavaliselt ja mingil hetkel tuli pähe mõte, et ööbikut ma ei olegi sel aastal kuulnud. Imelik.

Vahel töö kohe lendab käes, aga täna ei olnud seda õiget tuju. Vaatamata sellele sai nii mõnigi plats puhtamaks. Igati positiivne on sel kevadsuvel olnud asjaolu, et sääski on üsna vähe.

Jätkasin lavendliprojektiga ja nüüd on 10 taime istutatud. Pilti väga ei taha panna, sest peenar on veel poolik, et mitte öelda kole. Lõikasin maha viimased mägijumikad ja hävitasin naati, nagu ikka. Valged roosid ja jasmiin lõhnavad ja jaama jalutades pistsin suhu tänavuse esimese metsmaasika.

Spinat ja salat

Spinat ja salat

Roosa pojeng on stardivalmis

Roosa pojeng on stardivalmis

Ebajasmiin

Ebajasmiin

Varjud majal

Varjud majaseinal

Valge kivikilbik

Valge kivikilbik

Kortslehe õis

Kortslehe õis

Murulauk on võrratu!

Murulauk on võrratu!

Tänapäeva külalapsed sõidavad autoga, aga maasikakohti autoaknast ei näe

Tänapäeva külalapsed sõidavad autoga, aga maasikakohti autoaknast ei näe

Kibuvitsad õitsevad

Kibuvitsad õitsevad

Kukehari

Kukehari

Jaanid möödusid vihma tähe all ja eile lubas kuiva ilma – tuulist ja jahedat, aga vähemalt kuiva. Nii oligi. Linnast lahkudes oli jube külm (13-14 kraadi + tuul), aga maale jõudes polnudki asi nii hull. Pean endale aeg-ajalt meelde tuletama, et kuumad suveilmad ei olegi kõige paremad aiamaal rassimiseks. Ilm oli valdavalt paksus pilves, vaid korraks tuli päike välja. Siinkohal meenub kuskilt kuuldud nali “Ega sa ei tea, mis kuupäevale sel aastal suvi satub?”.

Mida ma siis tegin? Niitsin jälle natuke. Oleks rohkemgi vikatit välgutanud, aga üks suur kärnkonn jäi ette. Neid on meil alati olnud ja sellest on ainult hea meel. Ma ei tea, mida nad söövad, sest tigusid on aias endiselt palju, ehkki mitte nii palju kui lapsepõlvest mäletan.

Kärnkonn aia taga

Kärnkonn aia taga

Hiljem kohtasin ka üht väikest kärnkonnapoega, kes kuidagi poseerida ei tahtnud ja keda fotokaga tükk aega taga pidin ajama.

Kärnkonnapoeg

Kärnkonnapoeg

Hävitasin naati, põhiliselt maja taga. Täiesti masendav, kui seda tööd tehes kummitab tundide kaupa selle aasta hittlaul, mille sõnu täpselt ei tea.

Seal on naati, palju naati ...

Siin ei ole pangaautomaati, on vaid naati, palju naati …

Naadiõis

Naadiõis

Naat on tegelikult ilus!

Naat on tegelikult ilus!

Päeva krooniks oli tomatiprojekti lõpule viimine. See saaga algas vale sordi külvamisega (Pokusa) ja kuna inimene õpib oma vigadest (ja neid olen sel aastal aianduse valdkonnas teinud palju!), siis tean vähemalt, millist sorti ma järgmisel aastal ei osta ja et pakil kirjutatut ei tasu alati uskuda. Väidetavalt sobib Pokusa avalmaal kasvatamiseks, aga minul venisid need va tomatid oma kahe meetri pikkuseks! Loomulikult panin ka need seemned liiga vara mulda ja ilmselgelt oli neil ka kõigest võimalikust puudus seal aknalaual.

Kuna ma põhimõtteliselt ühtegi elusat taime lihtsalt ära ei viska, siis olen nüüd kõik need peenikesed taimed maha istutanud ja kusjuures kahel erineval viisil – esimesed kolm said maha pikuti (Thuni järgi tomatipäeval), eilsed taimed aga istutasin spiraalina (internetist saadud tarkus). Eks näeb, mis neist saab. Igatahes on mu süda rahul.

Teistel tomatitel (Vilma) aga on aknalaual pisikesed tomatid küljes! Tänaseks on neid juba rohkem kui juuresoleval pildil.

Tomat Vilma aknalaual 20.juuni 2015

Tomat Vilma aknalaual 20.juuni 2015

Naabrilt sain ühe uue lilletaime ka, mille jumalik nimi.

Jumalatelill

Jumalatelill

Punased pojengid maja ees õitsevad, aga vihm ja rasked õied on oksad maadligi vajutanud. Roosa pojeng on kohe-kohe puhkemas. Jasmiin kasvab meil varjus ja on alles paar esimest õit avanud. Küll aga särab endiselt lumepallipõõsas ja ka valged roosid on alustamas.

Vanad valged roosid

Vanad valged taluaiaroosid

Eile sattusin tõeliselt hoogu ja ei märganudki, et kell oli märkamatult 21.00 saanud. Nii kiiresti pole ma vist iial jaama kiirkõndinud, sest buss oli läinud ja ainus sobiv rong läks 21.22. Jõudsin peale!

Lõppu paar meeleolupilti ka.

Taevas kuuskede kohal

Taevas kuuskede kohal

Pesu ootel

Pesu ootel

Aiavalvur

Aiavalvur

Valge ristik maja ees

Valge ristik maja ees

Valge klaar ei ole veel valge ja klaar

Valge klaar ei ole veel valge ja klaar

Täna tulevad pildid, homme kirjutan.

DSC02950

Metsmaasikas (Fragaria vesca)

 

DSC02865

Harilik kurekell (Aquilegia vulgaris)

DSC02935

Harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare)

DSC02924

Harilik härghein e. kuupäevarohi (Melampyrum nemorosum)

DSC02931

Angerpist (Filipendula hexapetala)

DSC02867

Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea)

 

Väike ülevaade juunikuistest õitsejatest aias

Paeonia officinalis - Eestis tavaline pojengisort, varajane õitseja

Paeonia officinalis – Eestis tavaline pojengisort, varajane õitseja

Võõrasema ehk aedkannike. Leidsin oma üllatuseks maja ees peenras

Võõrasema ehk aedkannike. Leidsin oma üllatuseks maja ees peenras

Lumepall ehk Viburnum opulus

Lumepall ehk Viburnum opulus “Roseum”

Helmikpööris (arvatavasti Ruby Bells)

Helmikpööris (arvatavasti Ruby Bells)

See peaks olema karvane kadakkaer (Cerastium tomentosum)

See peaks olema karvane kadakkaer (Cerastium tomentosum)

Murulauk (Allium schoenoprasum)

Murulauk (Allium schoenoprasum)

Lõhnav harilik öölill (Hesperis matronalis), mis ema kunagi maha niita ei lubanud

Lõhnav harilik öölill (Hesperis matronalis), mida ema kunagi maha niita ei lubanud

Vihm on läbi ja päike väljas

Vihm on läbi ja päike väljas

Maasikaõied

Maasikaõied

Hosta pärast vihma

Hosta pärast vihma

Jaapani ehk näsaline ebaküdoonia (Chaenomeles japonica)

Jaapani ehk näsaline ebaküdoonia (Chaenomeles japonica)

Kollane iiris (tegelikult kollane võhumõõk Iris pseudacorus) vanadest aegadest

Kollane iiris (tegelikult kollane võhumõõk Iris pseudacorus) vanadest aegadest

Lumepallipõõsas

Lumepallipõõsas

Pojengid maja ees

Pojengid maja ees

Täna on 17. juuni ja väljas on jopeilm. Päike on petlik, sest selle varasuve märksõna on tuul ja soojakraade stabiilselt 15 kraadi ringis. Möödunud laupäeval külastas meid siiski ka suvi (üle 25 kraadi!) ja turi sai punaseks paari tunniga.. Kuna pikalt oli kuiv olnud, siis käisin eelmise nädala jooksul koguni kolm korda maal ainult kastmise pärast. Ühel päeval oli mul isegi abiväge kasutada – mina niitsin, M. riisus heina kokku ja S. kaevas maad. Ka sel kuumal laupäeval oli S. mulle seltsiks ja ka õde käis oma perega korraks läbi. Seltskonnaga aias toimetamine on ikka hoopis toredam kui üksi! Aed on osaliselt niidetud ja märksa lagedam kui eelmisel aastal samal ajal. Taimedega on hetkeseis selline, et aknalaual on alles vaid lavendlid, keskpäevalilled ja tomatitaimed. Kõik teised istikud on maha istutatud või laiali jagatud – aamen! Ühelt kolleegilt sain kolm väikest siilkübarataime, neid sorte on mul nüüd aias kaks, aga nende nimesid ikka ei tea. Gladioolid on mullas, külvasin Kosmost ja härjasilmad istutasin ka eelmisel nädalal maha. Pühapäeval ja esmaspäeval sadas vihma ja järgmine kord on huvitav näha, kas midagi uut on ka üles tulnud. Pojengid hakkavad õitsema ja kui sirelite aeg saab ümber, on jasmiini aeg käes. Kastanid on lõpetanud, mis tähendab, et kevad on läbi.

DSC02783

DSC02785

Seitse lavendlitaime, mis ootavad istutamist

Seitse lavendlitaime, mis ootavad istutamist

DSC02794

Teel jaama

Kui esimene sääsk hammustas mind juba 31. mail, siis eile oli kohati olukord üsna närvesööv. Ilm oli suviselt soe ja sume, aga mitte liiga palav ja vaatamata sääskedele oli tööd teha lausa lust.

Esmalt vaatasin üle kõik hiljuti istutatud taimed ja kõige rohkem värises süda Liinalt saadud suvikõrvitsa ja kurgi pärast, mis jäid nadala eest katmata. Taimed olid ilusad ja elusad. Sama lugu kõigi teistega. Linnast tulin seekord astritaimedega ja Balti jaama turult ostsin ühel suvaliselt vene mutilt ka ühe hosta. Nüüd on aias koguni neli erinevat hostasorti.

Sirelid õitsevad ja juba teist nädalat lõhnab kogu alev, kui rongi pealt kodukülla jalutan. Meie vana sirelihekk on suht pikali vajunud ja vajaks hädasti kohendamist, aga ilus ta on ikkagi. Linnulaul paitas kõrva ja nende hulgast torkasid silma (kõrva!) käod. Idüll, kui mitte arvestada tavapärast trimmeri- ja traktorimürinat.

Niitsin jälle natuke ja kuna olen oma ema laps, siis ei suuda kuidagi vikatiga kaunite kortslehtede ja aas-karukellade kallale minna. Kas iga aed peab olema sileda muruga ja umbrohuvaba? Ma ei arva sugugi nii ja õnneks on peale minu teisigi, kes seda mõtet jagavad. Siinkohal panen lingi ühele artiklile http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/madalam-kui-muru-ehk-iganadalasest-niitmisest-ja-tervest-moistusest?id=71631679 Artikli autor ei kutsu sugugi üles oma aeda hooletusse jätma, küll aga on seal huvitavaid mõtteid looduses valitsevast tasakaalust (ka kommentaarides). Eelmsel nädalal oleksin äärepealt kaks kärnkonna teise ilma saatnud, kui niidetud rohtu kokku riisusin. Kas nad oleksid muruniidukiga üle sõites ellu jäänud? Ei tea.

Üks ilus aed

Kastsin nii palju, kui jaksasin. Ilmselt sellest kauaks ei jätku, sest arvestatavat vihma pole kaua aega tulnud. Eriti vajaksid rohkem niiskust kõik peenrale külvatud seemned, aga parata pole suurt midagi – iga päev ma maale ei jõua.

DSC02720

Lilla sirel

DSC02721

Vana valge sirel

DSC02729

Mesilased jumaldavad jumikat (ja mina alliteratsiooni)

DSC02731

Suur jumikapõõsas ukse kõrval, mis on uskumatult võimas ja ilus!

Piibeleht

Piibeleht

DSC02738

Vana väravakoht sireli ja kastaniga

Aas-karukell aia taga (aga kasvab ka aias)

Ojamõõl ehk karukell aia taga (aga kasvab ka aias)

Aroonia õitseb

Aroonia õitseb

Aed 6. juunil 2015

Aiamaalapp 6. juunil 2015. Eelmisel aastal samal ajal ei paistnud suure rohu seest mitte midagi välja

Kadri ja Hendriku tamm (üks neljast, mis istutatud 2014. a. suvel)

Kadri ja Hendriku tamm (üks neljast, mis istutatud 2014. a. suvel)

Anemoon

Anemoon

Õitseb harilik kukerpuu ehk paburitski

Õitseb harilik kukerpuu ehk paburitski

Imeilus ubrohi tee ääres, määramata

Külmamailane – imeilus umbrohi aias, heinamaal ja teede äärtes

Täna on juba 3. juuni ja väljas vaibub torm. Eile ja täna on väga kõva tuul olnud ja see saadan toob mu korteriaknast sisse uskumatut tolmu ja lausa prahti! Maal käisin pühapäeval ja kuna eelmisesse nädalavahetusse aiatööd ei mahtunud, siis kartsin, e tulbid on vahepeal ära õitsenud. Õnneks nägin selle õiteilu ikka ära. Rohi oli muidugi rinnuni ja lasin vikatil käia nii palju, kui mul jõudu jätkus. Vaatasin üle oma varem istutatud taimed ja õnneks on enamusel ikka elu sees. Kuigi ilm on sel kevadel niru olnud, pole vihma liiga palju ka tulnud, nii et erilise lopsakusega mu taimetited ei hiilga. No mis parata, kui ma maale nii harva jõuan. Ehk lähevad mu rõngaslilled ja lõvilõuad ikka õitsema ka. Ka kivikilbikud on täitsa elus. Ühe portsu lõvilõugu pistsin jälle mulda. Eelmisel päeval oli õde üllatusvisiidi teinud ja istutanud ühe hosta, melissipõõsa ja veel kolm nimetut taime. Kui õied ilmuvad, eks ma siis hakkan liigi määramisega tegelema. Naabrinaiselt sain ühe suvikõrvitsa ja ühe kurgitaime ka. Ja nüüd pildid:

DSC02551

Maja ees neli tulpi kümnest, mida mutid-rotid nahka ei pannud

DSC02562

10 tulpi maja otsas

DSC02567

Valge klaar maja ees täies õieehtes

DSC02572

Jumalteabkuivanad poeedinartsissid kunagise liivakasti kõrval

DSC02556

Veel üks vana õitseja – Kaukaasia kitsekakar. Uskumatu, et see lill ka veel alles on!

DSC02574

Imelised ebaküdooniaõied

DSC02576

Ja siin kogu põõsas.

DSC02577

Ploomiõis vana maja taustal

DSC02580

Üks džunglivaade

DSC02587

Metsmaasikad ja anemoonid