Kui täpne olla, siis isegi 64 päeva, sest 65. päeval ta juba algabki. Ema alustas seda kena kommet ja luges sõna otseses mõttes päevi kevade alguseni. Nüüd jätkan mina seda traditsiooni ja internetis on arvepidamiseks lihtsamaid vahendeid, kui kalendris päevade kokkuarvutamine.
Külmaks läks aastavahetusel ja 3. jaanuaril sadas lumi maha ja jäi. Vähe sellest – lund tuleb pea iga päev juurde, mis on tegelikult hea, sest seda nõmedat ja pimedat aega ilma lumeta oleks veel raskem üle elada. Koleduse järgmine aste on soolasegune määrdunud lumega linnatalv, aga seni on jaanuar üsna talutav olnud. Isegi päike on mõnel päeval paistnud ja see annab uskumatult palju energiat.

Vaade korteriaknast 13. jaanuari õhtul
Rootslastel on pika, raske ja pimeda aja kirjeldamiseks hea sõna – härjanädalad. Minu härjanädalaid (nagu kõigi paadunud aiahoolikute omi) on aidanud mööda saata aiandusraamatute ja aiablogide lugemine. Olen vaadanud ka möödunud aiahooajal enda tehtud fotosid ja mõelnud aastakokkuvõtte tegemisele, aga seni pole mõtetest kaugemale jõudnud. Internet on teatavasti põhjatu ja seal surfamine on juhatanud mind oma nähtamatu, ent kindla käega permakultuuri ja loodusaiateemadeni. Ei midagi uut – juba 1980ndate lõpus tundsin ma mingil ajal huvi biodünaamilise põllumajanduse vastu. Keegi hankis mulle isegi lehmasarve, milles pidi väärtuslik ränipreparaat valmima. No nii ekstreemseks mu tollane aiapidamine siiski ei läinud, aga igasugustest mürkidest ja kunstväetistest olen ma alati suutnud hoiduda.
Kummaline, et Eestis ei ole ühtegi arvestatavat aiandusfoorumit. Rootsi omades käib ka talvekuudel vilgas elu – jagatakse pilte, mõtteid ja muud ja ikka kiidetakse kõike ja kõiki vastastikku. Ja oodatakse kevadet. Äratundmisrõõm!
Lõpetuseks üks värvilaik möödunud suvest. Rõngaslilled olid tublid ja tänuväärsed õitsejad ja ka järgmisel suvel on neil kindel koht aias olemas.

Aed-rõngaslill (Lavatera trimestris) Silver Cup