Arhiiv

Monthly Archives: juuni 2016

Homne päev veel ja läbi ta ongi, see kaua oodatud juuni. Päevad lähevad juba tasapisi lühemaks, aga suur hulk aiailu ootab õnneks veel ees. Loodus lokkab pärast pikki sadusid ja troopilist kuumust. Teed ühe nurga korda ja teisel pool mühiseb rohi kasvada, nii et järgmisel päeval ei saa arugi, mis siis eelmisel päeval õigupoolest tehtud sai.

Kevadel ettekasvatatud taimed on nüüd peaaegu kõik maha istutatud – linnas on veel vaid kolm raudürti ja tomatid, millel on viljad küljes. Homme on plaanis need maha istutada.

Eile oli maal tore, sest ilm oli just parajalt soe ja M. oli abiks – saagis murdunud oksi ja vanu sireleid hekist välja ja käis majaesise muruniitjaga põhjalikult üle. Mina rohisin peenraid siit ja sealt, harvendasin peete ja istutasin mõned peeditaimed esimest korda elus mujale ümber. Mõned maasikad korjasin ka, aga need on ikka erakordselt nirud sel aastal. Rästas, va kaabakas, istub lausa mu kõrval arooniaoksal ja ootab, millal ma selja keeran, et saaks mõne marja nokka pista. Ei hakka sel aastal võrkude panemisega mässama, sest marju on vähe, suht väiksed ja suures niiskuses kipuvad needki mädanema.

Minu suur lemmik soorohi on vist välja läinud. Kuigi ta on hiline tärkaja, peaks nüüd juba midagi näha olema. Ruuge päevaliilia vist jätab aasta vahele. Eelmisel aastal õitses uhkemalt kui kunagi varem, aga sel aastal on ainult üht õisikut näha.

Häid aiauudiseid on tegelikult rohkem – peiulilled, nii madalad kui ahtalehised on kenad ja varsti hakkavad õitsema esimesed raudürdid. Kaks esimest daaliaõit olen ära näinud ja lavendel sinetab iga korraga järjest rohkem. Jaapani enelas õitseb ja kuldlauk on oma kollase värviga tõeliselt armas. Lisaks veel sõrmkübarad, kollane päevaliilia ja isegi neitsikummel ja muidugi mets-kassinaeris, kellele tõepoolest meeldib täispäike maja ees. Kassitapud vaikselt ronivad ja neid taimi on veel, kelle õitsemist põnevusega ootan.

Mesilasi on õitel hordide viisi ja mis eriti tore – erinevalt eelmisest aastast on päris palju lepatriinusid. Orava nägin lõpuks ära ja nüüd ootaks veel mõnd siili külla. Kunagi nad ju meil aias podisesid, aga uuemal ajal pole ju õhtul hilja maal olnud. Ehk nad on ikka kuskil olemas.

Fotosid peab siia blogisse panema, et ei korduks selline kurb lugu, et pildipank kaob koos arvuti kõvakettaga ja polegi kuskilt vaadata, kuidas kõik kunagi välja nägi. Ka kolekohti aias peab jäädvustama, et oleks võrdlusvõimalus ja teadmine, et aias rassimine ei olegi alati tühi töö.

Kivipeenar enne rohimist

Vana kivipeenar enne …

Kivipeenar rohitud

… ja pärast rohimist

Esimene daaliaõis

Daalia Mignon – esimene õis 23. juunil (külvatud 20. märtsil)

DSC06224

Madal peiulill Carmen (külvatud 2. aprillil)

Raudürt hakkab õitsema

Aed-raudürt hakkab õitsema. (külvatud 19. märtsil)

DSC06217

Majaesine valge ristikuga all vasakul nurgas

Seekordne postitus on väike portreelugu spinatist nimega Matador. Esimest korda külvasin teda eelmisel aastal ja sel aastal läks mulda sama seeme. Selle sordi iseloomustuseks on öeldud, et on lihtsalt kasvatatav pika perioodi vältel (ehk et talub ka pikemat päeva), ei moodusta ülearu kiiresti õisikut ja on maitsev ka värskelt. Külvamisest saagi koristamiseni läheb umbes kaks kuud. Kasvab täispäikeses, aga edukalt ka poolvarjus (järele proovitud). Soovitatakse kasvatada kõrvuti vaarika, maasika, kartuli, kapsaste, rabarberi, rediste, mustrõika, aedubade ja tomatitega. Peedi naabrust hästi ei armasta.

Mina külvasin Matadori 16. aprillil. Uue peenrajupi kaevasin sinna, kust kunagine kompostihunnik oli eemale kolinud ja kus muld oli päris hea ja kuhu suurema osa päevast paistis ka päike.

DSC05623

Spinatipeenar 21. mail, taimed ikka veel üsna tillukesed

Paar nädalat tagasi kirjutasin siin blogis, et peaks spinati kiiremas korras ära koristama. Läks aga nii, et tõmbasin taimed maast välja alles eile. Pisut kõrgeks kasvanud nad ju olid, aga vaid üks taim oli õitsema läinud ja rändas kompostihunnikusse. Teised aga torkasin mõneks ajaks veeämbrisse ja õhtul viisin nad kahes kilekotis linna.

DSC06189

Vanas ämbris transportimist oodates

Kodus näpistasin kõik lehed varre küljest lahti ja pesin ükshaaval suures kausis läbi. Ka mõned värskemad lehtedega õisikutipud jätsin alles, vaid varred ja alumised pisut puitunud lehed viskasin minema. Kogu see protseduur võttis aega oma kaks tundi, sest viimase nädala vihmad olid lehed kohati mullaseks teinud.

DSC06213

Päris paras kogus

Kogu saaki pärast puhastamist ära ei kaalunud, aga umbes 500-600 grammi ehk tuli kokku. Kuna ma pole eriti agar kokk, siis ootab see spinatikogus nüüd külmkapis niiske rätiku all noori, kes sellele loodetavasti täna järele tulevad ja pestoks teevad. Mulle jääb teine saak, mis on hiljem külvatud ja tahab varsti koristamist.

Spinat ei talu kesksuviseid pikki päevi ja kõrget temperatuuri, aga suve teises pooles pole välistatud, et külvan veel ühe laari. Spinat on lisaks igasugustele kasulikele omadustele ka peenras ilus!

Kibuvits (Rosa) - tõeline kaunitar metsaservas, liiki ei tea

Kibuvits (Rosa) – tõeline kaunitar metsaservas, liiki ei tea

Harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius)

Harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius)

DSC06108

Üks jaanipäevakimp

Kuldlauk Allium Moly õitseb lõpuks

Kuldlauk Allium Moly õitseb lõpuks

Mesilased armastavad murulauguõisi

Mesilased armastavad murulauguõisi

Verev sõrmkübar (Digitalis purpurea) - uus õitseja aias

Verev sõrmkübar (Digitalis purpurea) – uus õitseja aias

Eelmisel aastal istutatud lavendlid loovad õisikuid

Eelmisel aastal istutatud lavendlid loovad õisikuid

DSC06170

Jaaniroos (Rosa pimpinellifolia)

Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi ...

Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi

Head jaanipäeva!

Vihm on hea! Mitte, et seda ülemäära palju oleks vahepeal sadanud, aga maapind on nüüd igatahes kastetud. Linnaski on põuaga pruuniks kõrbenud muru rohelise värvi tagasi saanud. Juba eile kibelesin maale, aga kuna üle Eesti liikus arvestatav tormituul ja praegugi on väljas paras koerailm, siis ootan veel tunni või paar, enne kui maale hakkan liikuma.

Nädal tagasi maal käies võisin rahuloluga nentida, et hallad olid mu noori taimi siiski säästnud. Küll aga näpistas 10. juuni öökülm siilkübaraid, mis juba pikemat aega olid rõdul seisnud. Leheääred olid pruunid, aga sellega asi ka piirdus. Edaspidi tean, et esimene korrus ja taburet ei ole taimede jaoks piisav kõrgus, kui maapinna lähedal null kraadi lubatakse.

Möödunud pühapäeval tegin aias tavapäraseid töid – niitsin, rohisin ja istutasin linnast kaasa võetud taimi. Mulda said viimased majoraanid, mõned raudürdid ja siilkübarad. Till, peet ja porgand muudkui arenevad, aga uba ja hernes on samas seisus, mis eelmisel korral, ehk et ikka viletsalt tärganud. Esimese spinati peaks kiiremas korras ära korjama, uus ports tuleb varsti peale.

Poleks osanud arvata, et kompostihunniku tagant põllult leitud lopsakad nõgesepõõsad nii suurt heameelt teevad. Aiast olin nad paari aastaga täiesti suutnud välja rookida ja väärtusliku leotise tegemiseks tegin juba õe ja naabrinaisega ääri-veeri juttu, et ehk saaks neilt jupi juurikat või mõne taime. Nüüd rändas üks ports kõrvenõgeseid vanasse suurde potti käärima.

Just praegu teatas raadios keegi tänapäevane Pilvi Kirsi, et hoovihmad Põhja-Eestis võivad kesta õhtuni välja … Ilmateenistuse asukohapõhist prognoosi juba ammu ei usu. Tallinnas tibutab endiselt. Minu sisetunne ütleb, et nüüd on aeg linnast ära sõita.

Pildid on tehtud 12. juunil.

Liblikas aniisi-hiidiisopil

Liblikas aniisi-hiidiisopil

Aedsalvei

Aedsalvei

Sidrunmonarda

Sidrunmonarda

Kollane päevaliilia õitseb

Kollane päevaliilia õitseb

Ei teagi kohe, millest alustada, sest kirjutada oleks nii paljust. Sellest, et meediakanalid rääkisid eelmisel nädalal suurtest üleujutustest Saksa- ja Prantsusmaal, aga meil tuli viimati vihma 16. mail. Ei, valetan! Üleeilseks lubas ilmateenistus Lääne-Harjumaale 0,1 mm vihma ja ennäe – täppi panid. Täpselt nii palju tuligi. See kuivus ja maalesõit ainult kastmise pärast võtab vahepeal igasuguse aiatööisu ära. Eelmisel nädalal saabus totaalne nullpunkt, aga kui maale jõudsin ja nägin, et isegi kuivaga istutatud taimed polegi 30-kraadises kuumuses ära kõrbenud, tuli tuju jälle tagasi.

Nüüd on juba mitu päeva jahe jälle tagasi ja uus mure – öökülmad, mida lubatakse pea nädala lõpuni. See kõik sunnib mind ikka ja jälle mõtlema, kas see kõik on vaeva ja muretsemist väärt? Ja millised oleksid alternatiivid? Ainult niidetud rohi ja ei mingeid peenraid? Ilmselt mitte. Kui oodatud vihm kunagi kohale jõuab, küll ma siis mõtlen uuesti ja paremini.

Võiks kirjutada sellest, et aastad pole vennad ja kevaded ka mitte. Eelmise aasta maikuu postitusi lugedes ja pilte vaadates oli suur rõõm jagada poeedinartsisside, ebaküdoonia ja lumepallipõõsa õieilu. Sel aastal õitses vaid kaks poeedinartsissi, ebaküdooniaga tegi talv peaaegu 1:0 ja lumepallipõõsa on sel aastal satikad täiesti mustaks söönud – ei lehti ega õisi. Helmikpöörised on küll talvekahjustustest päästetud, aga ikka väga nirud.

Midagi head ka – spinat on ilus ja uba ja hernes vaikselt kasvavad. Peet on tärganud ja porgandit saab ehk ka, kui traatuss nahka ei pane. Rabarberit olen paaril korral kaasa võtnud ja isegi sügavkülma pannud. Lavendlid kasvatavad õisi ja kurekell, uus taim aias, avas õied ja andis teada, et on roosat värvi. Maja ees oli üleeile kolm esimest pojengi lahti.

Ilmast alustasin, nüüd maast ka. Maa on kuiv, mis muud, aga kaevata on vaja. Iga labidatäit tõstes pean aru, kas see mitte suht mõttetu tegevus ei ole. Kõige parem muld on keset aeda vana õunapuu all, kuhu olen kahel sügisel kokkuriisutud puulehed ladustanud. Ehk tasub ikka vaikselt üle minna katteviljelusele. Head eeskujud on olemas, aga sellest mõni teine kord.

Lõpuks üks uudis  – aias on uus lind, kes armastab vanade kuuskede otsas istuda. Mõnda aega olin kuulnud tema häälitsemist, mis tuletas meelde kunagi nähtud multikaid (a la “Siil udus”) või mingeid lastefilme, kus öökulli huiked lapsi hirmutavad. Selgus, et see lind on meigas ehk kaelustuvi ja seda häält saab kuulda juba tuttavalt kodulehelt.

Rõdul ootavad istutamist siilkübarad ja tomatid

Rõdul ootavad istutamist siilkübarad ja tomatid

Spinat

Spinat

Kurekell (Aquilegia)

Kurekell (Aquilegia)

Siin on pisut tsivilisatsiooni hõngu tunda

Siin on pisut tsivilisatsiooni hõngu tunda

All aias aga laiub endiselt džungel ...

All aias aga laiub endiselt džungel …