Juuli kolmas nädal

Ilmad on olnud valdavalt pilves, aga mõõdukalt soojad. Kui tuult ei ole, on sääski ja tohmukaid palju. Kõik küpseb ja vähehaaval valmivad viljad.

Sellel nädalal olen olnud keskendunud murule – käinud käsiniidukiga üle olemasolevad murulapid, likvideerinud sirelivõsusid ja naati värava kõrval ja kõrget heina maja taga. Sõltuvalt käsil oleva aiaosa spetsiifikale vedeleb mu ümber päris palju tööriistu – oksakäärid, murukäärid, suured köögikäärid, istutuskühvel, murureha ja raudreha. Kohati kasutan ka vikatit ja vana puust heinareha, aga kõrget rohtu on juba raske niita. Ja nii ta tuleb – ruutmeetri kaupa niidetavat pinda, kus naat, orashein ja ohakad enam silma ei riiva. Lugesin oma aiamärkmetest, et eelmise aasta 16. augustil tegin sama tööd maja otsas aiamaalapi taga.

Kunagise kasvuhoone kohal olevad peenrad

Majatagune vana kasvuhoone aluste peenardega, kus eelmisel aastal oli naat rinnuni

Jah, ma tean, et seda tööd saaks trimmeriga teha palju kiiremini. Naabrimees (L, mitte A) on pakkunud, et tuleb oma mootorniidukiga ja käib suuremad pinnad üle, aga olen viisakalt keeldunud. See oleks ju nii ehk naa ühekordne abi ja teiseks sõidaks see masin sodiks lugematul arvul konni, kes mu aias kalpsavad ja muid elusolendeid. Olen nii öko, kui oskan ja armastan maal olles linnulaulu ja vaikust. Minu esmapilgul kummaliste põhimõtetega klapib suurepäraselt see kirjutis SIIN. Kes viitsib, see loeb.

Jõudu mööda olen rohinud ja harvendasin ka porgandeid ja peete. Põlduba kasvatab kauna, hernes õitseb ja sel aastal suht hilja istutatud suvikõrvits hakkab ka õisi avama. Mustsõstrad on valmis ja esimene põõsas puhtaks korjatud. Linna olen söömiseks ja sügavkülmutamiseks kaasa võtnud salatit, murulauku ja peterselli. Eile võtsin üles esimese küüslaugu – ilus ja suur mugul oli (siinkohal tänan naabrinaist hea sordi eest!).

Linna kaasa

Linna kaasa

Harvendasin porgandeid

Harvendasin porgandeid

Õitsejaid tuleb järjest juurde – eile oli esimese õie avanud uus monarda, kelle sain Ü.M. aiast ja see õis oli roosa, mis on väga hea uudis. Nüüd on mul aias kaks erinevat sorti. Jätkub suvedaaliate värvidemäng ja peiulilled on endiselt heas vormis. Pisuke pettumse valmistasid raudürdid – pakil oli lubatud värvide segu, aga tegelikkuses on nad kõik lillad. Alustanud on ka lõvilõuad ja aed-rõngaslilled, lilla kivikilbik kosub vaikselt ja astilbe on ilus, nagu alati. Eile leidsin (vist) ka juba kadunuks kuulutatud soorohu – hea, et seda kohta üles ei kaevanud. Mõni taim on ikka uskumatult vintske. Ja selles vanas kivipeenras on tärganud seal kunagi väga, väga ammu kasvanud kiviktaimlataim – pean guugeldama, et ta nimi tuvastada.

Suur suvi jätkub, kuigi alevis on pihlakad ähvardavalt punased.

Päevapaabusilmad

Päevapaabusilmad

Kurgirohi, kes järgmisel astal on end ilmselt ohjeldamatult paljundanud

Kurgirohi, kes järgmisel aastal on end ilmselt ohjeldamatult paljundanud

Astilbe

Astilbe, nimetu

Meigas kuivanud kuuse otsas

Kuivanud kuuse otsas istub meigas, kes mu tegemisi aeg-ajalt inspekteerimas käib

Üks eriti vana tigu

Üks eriti vana tigu

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: