Pärast laupäevast tormituult on kõik valged klaarid puu all maas ja ega teiste õunapuudega olukord parem pole. Tassisin neid kompostihunnikusse nii palju, kui jaksasin. Rääkisin sel teemal naabrinaisega, tema kraabib ubinaid rehaga kokku ja kasutab transportimiseks käru. Sümpaatne on see, et alevi vahel on nii mõnigi aiapidaja kasti õuntega oma värava taha pannud – ole hea ja võta! Maapiirkonnas on aga pole sel mõtet, sest kõigil on oma õuntegagi tegemist. Kaks aastat tagasi olid klaarid ilusad ja suured, eelmisel aastal väikesed ja koidest puretud, sel aastal lihtsalt väikesed.
Vähemalt on keegi, kes meie aias kasvavaid õunapuid hinnata oskab ja see on meie kährik. Ta on all aias martsipanipuu alla naatide sisse lausa teeraja sisse tallanud!
Kõik on sügisene – lõhnad, valgus ja värvid. Pasknääriparv puistab pihlakaid ja ka arooniad on varsti tühjaks söödud. Võtsin üles herned ja lõikasin ära õitsenud püsikuid. Linna võtsin lisaks õuntele kaasa veel natuke ube ja suvikõrvitsaid.
Avamaatomat ja koriander on miskipärast mustaks tõmbunud, kuigi nädala eest oli pilt paljutõotav. Ei oska arvata, milles asi. Kompostihunnikus vohavad suvikõrvits ja kurk ja umbrohi, mida püüdsin pisut taltsutada.
Muidu on maal endiselt ilus, sest aed on veel õisi täis, ainult vanad valged ja helelillad floksid on praktiliselt lõpetanud, samuti seebilill ja mets-kassinaeris. Isegi lehtertapp on mööda kreegipuud katuseäärest kõrgemale roninud ja õitseb. Kollased lilled – lehislõhine päevakübar, preeria-päevalill ja särav päevakübar on tegijad, väsimatud peiulilled muidugi ka. Kollasele värvile sekundeerib lilla – purpur-siilkübarad, kivikilbikud, sidrunmonardad, raudürdid ja krüsanteemid, kes on nüüd alustanud.
Tänaseks on soe jälle selleks korraks jälle otsas. Puhub tugev tuul, sajab vihma ja sooja 16 kraadi. Ilmateenistus on jälle hoiatanud pea kõiki Eesti maakondi äikese, tugeva tuule ja vihma eest. Mis ilm see on?