Nädalajagu hallaöid on oma töö teinud ja täna tuli maha ka esimene lubatud lörts. Eelmise korra õieilust ei olnud eile aias just väga palju järel. Vaatasin oma märkmetest, et täpselt aasta tagasi oli sooja 10-11 kraadi, eile aga vaid 4-5 kraadi ja tuul tegi olemise veel kõledamaks. Mütsi ja soojade riietega oli aga äraütlemata mõnus aias toimetada ja mingil hetkel oli isegi midagi päikeselaadset taevas näha.
Tuulepuuduse üle sel aastal kurta ei saa ja kõik puud on nüüd sisuliselt paljad, välja arvatud mõned õunapuud all aias. Riisusin majaesist ja lõikasin maha külmast räsitud püsikud – hostad, preeriapäevalilled, seebililled ja viimased päevaliiliad. Astrid ja ahtalehised peiulilled rändasid ka komposti, aga mõned suvikud on ikka väga vaprad ja kui lõvilõual, mets-kassinaeril ja isegi rõngaslillel on veel õisi küljes, siis võivad nad veel minu poolest peenras olla. Ühe portsu panin ka tulpe maha, aga suurem osa ootab veel oma järge. Tassisin õunu komposti ja võtsin üles peedid. Petersell rohetas kutsuvalt ja oleks pidanud linna kaasa korjama, aga ei jõudnud.
Kes meil siis aias veel õitsevad? Kukehari ja õiekas aster muidugi. Kaunis aster on veel kinni ja ma pole kindel, kas ta jõuab sel aastal lahti minna. Vaatamata krõbedatele öökülmadele on üllatavalt kobedad kivikilbikud (eriti lilla), krüsanteemid ja valge muskus-kassinaeris.
Nädalal lõpus lubatakse küll vihma, aga ka 7-8 soojakraadi. Maad pole veel jõudnud kaevata ja tulbid ja küüslaugud veel maha panemata. Ei, aiahooaeg ei ole läbi.
Naabrinaiselt sain kõrvitsat – hakkan nüüd salatit tegema. Jõuludeni on täpselt 60 päeva.