Arhiiv

Monthly Archives: märts 2017

Kuidas defineerida kevadet? Ametlikult on olemas astronoomiline, meteoroloogiline ja fenoloogiline kevad, aga aiainimeste jaoks on asi lihtne – kui lumi sulab, esimesed taimed pistavad nina maast välja ja maapind kannatab tallamist, ongi aedniku kevad käes. Päike on ka oluline näitaja – kui ta paistab, siis kilkavad kõik, et kevad on käes, aga järgmisel päeval, kui ilm on jälle hall ja pime, räägitakse sellest, kuidas tänavune kevad vindub ja ei taha kuidagi tulla.

Päike pettis mind ka ära, sest eelmisel nädalavahetusel oli haruldaselt ilus ilm ja käsi haaras iseenesest seemnepakkide järele. Esimesed külvid tegin 14. märtsil ja ega ei kahetse küll (see tunne tuleb hiljem, kui taimed hakkavad elamises ruumi ära võtma, aga välja istutada veel ei saa). Praegu käin päevas vähemalt kaks korda külvikarpidelt kilet kergitamas ja tärganud taimi üle lugemas.

Rukola

Esimesed rohe-rohelised tõusmed sel kevadel

DSC08367

Argentiina raudürt (Verbena bonariensis) – seda lille olen juba kaua plaaninud kasvatada

Seemnepakke olen muidugi ostnud ja püüdnud end vaos hoida, sest eelmistest aastatest on varusid veel järel. Sel aastal on huviorbiidis  erinevad püsikud. Nende edenemine seemnest õiteni võtab ju ilmatuma aja, aga loodetavasti on ootamine seda väärt. Hetkel on mulda poetatud kurekell, kassisaba, raudrohi, ohtene mõrsjalill ja midagi oli veel. Järjekorras on monarda ja ogaputk. Esmakordselt külvasin aknalaual kasvatamiseks salatkressi ja rukolat niisama söömiseks ja kui siia loetellu lisada veel hall salvei, aniisi-hiidiisop ja paar suvelillesorti, siis ongi praeguseks kõik. Eelmiste aastate lemmiksuvikud külvan aprillis.

Valik viimastest seemneostudest

Valik viimastest seemneostudest

DSC08365

Aednike kevadkonverentsilt soetatud universaalne tööriist Handigger

Kuhu kaob raha, seda ma üldiselt tean, aga kust tuleb tolm ja kuhu kaob aeg, seda ei mõista. Jaanuaris tekkis suur must auk ja sellega seoses muutusid ka maamaja ja aiaga seotud tulevikuperspektiivid enam kui häguseks. Rasketel aegadel aitab teatavasti alati mullas sobramine ja taimeteraapia. Veebruaris sai mu aiablogi kaheaastaseks. Vahel ikka mõtisklen selle üle, miks ma seda teen (kas endale või teistele?), aga kuna mul endal on ka huvitav vanu postitusi lugeda, siis jätkan veel selgi aastal. Nüüd on märtsi lõpp ja uus aia-aastaring on hoo sisse saanud. Kaua oodatud kaunikene ongi käes!

Ilusat kevadet!