On üks laul, mille refräänis korduvad need sõnad, mis sobivad hästi augusti esimese poole postituse pealkirjaks, sest aias on praegu omajagu nii vaatamist kui ootamist. Veel. Päike käib juba päris madalalt ja päeva teisel poolel ta kiired üle kõrgete kuuskede enam maja ette suurt ei ulatu.
Vahepeal käis üle Eesti äikesetorm, mis minust ja ka aiast läks õnneks leebelt mööda. Mõned lilled oli vihm poriseks peksnud ja mõni oli pisut pikali, aga ei midagi hullu.

Lavendel (Lavandula angustifolia)
Lavendlid sinetavad juba mõnda aega ja ma ei saa aru, kust kõik need mesilased tulevad, kes seal õite peal toimetavad. Neid on ikka väga, väga palju! Liblikaid on, aga vaid väikesed kollased ja valged kapsa- ja naeriliblikad. Selline liblikavaba suvi siis seekord.
Imetlen monardasid, kellest paar aastat tagasi polnud midagi kuulnudki, kuni mu õde ühe tutsaka mulle aeda istutas. Nende õied on ju rohkem kui kummalised, aga omal moel on nad tõesti võluvad ja meeldivad hirmsasti mesilastele. Monardast tehtud tee on mul veel avastamata ja ega ma raatsigi ta lehti ja õisi tee tegemiseks korjata. Roosa monarda sain möödunud aastal ja lavendlite taha sai istutatud vaid kaks hädist taime. Tänavu on õisi juba üle kahekümne!

Monarda (Monarda didyma)
Vanad ruuged päevaliiliad õitsevad, floksid on alustanud ja selle aasta suvikutest lõpuks ka lõvilõuad ja suvedaaliad. Siilkübarad moodustavad õisi ja arenevad iga päevaga ja kohe-kohe avaneb esimene liilia. Teda ma ootangi kõige rohkem, sest õisik on suur ja lootsin tegelikult juba eile, et esimene õis on lahti. No ei olnud – põnevust jätkub kauemaks! Argentiina raudürt hakkab ka varsti õitsema, tema on teine taim, kelle õisi pikisilmi ootan. Uued raudrohud on kõik erinevat värvi – imeline!

Ruuge päevaliilia (Hemerocallis fulva)
Saagi koristamise aeg on käes. Ürte olen kuivatanud päris usinalt – nii pikalehist münti, aniisi-hiidiisopit kui salveid. Seda on enam kui küll, kui silmas pidada asjaolu, et ma ei ole eriti usin teejooja. Peetide ja porgandite peale on sel aastal veel vara mõelda, herned on üles võetud. Põld- ja põõsasoad kasvavad ja küüslaugudega läheb ka veel aega. Tikreid on sel aastal palju, mustsõstraid vähe ja needki nirud, aga no midagi sügavkülmas juba on. Õunu on ainult kahel puul, mis on ülimalt kummaline. All aias on kõik puud tühjad, nii et kährik jääb sel aastal meie aias küll nälga …

Väikelumik (Limenitis camilla)
See suvi on üks suur ootamine olnud – oleme oodanud seda õiget suve, siis päikest, vahel vihma ja igasuguseid asju veel. Õnneks on olnud piisavalt aega ka vaatamiseks ja lihtsalt olemiseks. Eesti suvi on vaatamata sandile suusailmale alati ilus!

Lillekimp linna kaasa ja kimbuke lavendlit kuivama

Aedkoriander (Coriandrum sativum) lähivaates