Nature morte pärast esimesi öökülmi

Pidin enne pühapäevast maalesõitu lausa moraalselt jõudu koguma – no sugugi ei tahtnud näha kogu seda kaduvikku lillepeenardes. Kohalejõudmine on aga alati teatud kergendus – avanev pilt pole kunagi nii hull kui ma oma peas valmis olen mõelnud. Suurem osa ilust oli loomulikult pruuniks või kollaseks tõmbunud, aga nii mõnigi värvilaik oli aias veel alles.

 

Särav päevakübar (Rudbeckia fulgida) sel aastal kogu oma ilu ei jõudnudki näidata

Sügislill (Colchicum autumnale) on halladele alla vandunud

 

Esimene ringkäik aias pakub alati üllatusi. Sedakorda oli keegi peterselli- ja peedipeenras matti võtnud. Lähemal vaatlemisel selgus, et ka floksipealseid ja kurekelli oli söödud ja kahtlus langes hoobilt sõber metskitsele. Arusaamatuks jääb ainult, miks ta ei avastanud mu rohelisi ja mahlakaid salatipäid, mis vaatamata halladele peenras rõõmsalt edasi kasvavad. Ega loom loll pole – kui mulle ei kõlba, miks siis temagi peaks neid sööma?

Selline pilt avanes maja ees maale jõudes. Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) Irish Spring oli täitsa elus!

Kui olin konstateerinud, et õunapuud, kastanid ja vahtrad on lehed selleks korraks (peaaegu) langetanud, haarasin reha ja hakkasin riisuma. Vahelduseks lõikasin maha püsikuid ja suvikuid, kes enam silmailu ei paku – suvedaaliad, lõhislehised päevakübarad, pojengid ja preeriapäevalilled rändasid kompostihunnikusse. Ja riisusin jälle edasi. Täpselt yr.no ennustuse kohaselt tuli 14.00 päike välja ja aed oleks justkui ellu ärganud. Rästaparved ja rasvatihased ilmusid välja ja isegi õunapuulehed murul muutusid justkui tumepunaseks.

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) Irish Spring

Mets-kassinaeris (Malva sylvestris L.) Zebrina on pikali, aga õitseb veel

Kukehari (Sedum) Herbstfreude

Pärast nelja tundi suhteliselt intensiivset rööprähklemist panin asjad kokku ja jooksin rongi peale. Sügistööd aias jäid pooleli ja uut soojalainet ootama. Tulbid ja küüslaugud on veel maha panemata, aga kui see lähipäevadeks lubatud oktoobrilumi on maha tulnud ja ära sulanud, lubatakse jälle plusskraade.

Arooniaid on põõsastel veel üllatavalt palju, arvestades neid rästaste horde, kes neist on üle käinud

Vana vaher on paljas, soos on kaskedel veel kuldset värvi

 

 

 

Oktoobri esimene päev

… oli pilves ja jahedapoolne. Erilist tööd ei teinud – korjasin puude alt poolmädanenud alõtšasid ja õunapunne, lõikasin püsikupealseid ja korjasin arooniaid ja ebaküdooniaid. Linde oli palju – musträstad passisid, millal ma selja keeran, et siis arooniapõõsastesse laamendama tulla. Rasvatihased vuhisesid siia ja sinna, rähn häälitses aktiivselt ja aeg-ajalt toksis vana vahtrapuud. Linnuparved lendasid üle halli taeva.

Nädalatagused õied olid sellised:

Mõned aiamaavaated veel:

Roosad ja lillad õied ja natuke peterselli

Selline mõnus sigri-migri

Veel värve

Hosta (kas keegi oskaks sordinime pakkuda?)

Minek