Arhiiv

Monthly Archives: mai 2018

Tänavust maikuud sobivad iseloomustama kõikvõimalikud epiteedid – jumalik, hullumeelne, kõrbekuiv, vaimustav jne, jne. Ilmad on olnud südasuviselt soojad ja aias muutub kõik päevadega. Tänaseks on alõtšad, kirsid ja nüüd ka õunapuud õitsemise lõpetanud, ka tulbid on varsti juba minevik.  Veel õitsevad meelespead, kitsekakrad ja poeedinartsissid, vanad talutulbid on alustanud.  Ja sirelid muidugi – neid võiks mu aias rohkem olla.

6. mail, kolm nädalat tagasi oli aed silladest sinine, puhastasin püsikupeenraid, istutasin maha lehtertapud ja ootasin esimeste õite tulekut:

11. mail oli mets hiirekõrvul, õitsesid alõtša, vana vaher, esimesed nartsissid ja tulbid. Istutasin maha esimesed lõvilõuad ja argentiina raudürdid ning panin maha herned ja porgandid.

15. mail hakkas kõik tohutu kiirusega arenema – korraga õitsesid toomingad, kirsid ja õunapuud, alustasid poeedinartsissid, kitsekakrad ja moonid. Tulbid avanesid ja hääbusid päevadega.

Ilus ei ole olnud ainult maal, vaid ka linnas, aga sellele vaatamata olen pärast tööd sõitnud maale nii tihti kui võimalik – kogu maikuine mannavaht, joovastav lõhn ja linnulaul on olnud hingemattev ja parim kosutus, kui töö hakkab ajudele käima. Sääsed ajasid vahepeal küll hinge täis, aga viimastel päevadel on nad justkui pisut taltunud.

Eelmisest sissekandest on möödunud kolm nädalat ja viimaseid pilte vaadates võin rahuloluga tõdeda, et suurem osa nendest taimedest, kes 5. mail olid pottide või pikeerimiskastidega rõdul, on nüüd maha istutatud. Lehtertapp ja lillherned juba ronivad, miisusaba tunneb ennast loodetavasti maja seina ääres kõrbetingimustes hästi ja ka teised taimed on elus ja nii kobedad kui selles troopikas saab olla. Kastnud olen muidugi kohusetundlikult ja kui kuivaperiood jätkub, kadestab mu muskleid varsti iga kulturist. Rohi kasvab mühinal ja niitmise suhtes olen tänaseks alla andnud – käsiniidukiga on rajad sisse sõidetud ja peenraääred enam-vähem kontrolli all, aga enamaks jõudu ei jätku.

Täna maale ei lähe, sest aiatöödega ogaraks ei saa ka minna ja selga peab säästma. Teisalt olen veendunud, et see totaalne istumine on sada korda kahjulikum kui aias rassimine.  Sestap pikalt ei kirjuta ja üks pilt ütleb nagunii rohkem kui tuhat sõna.

valge klaar 2

Valge klaar täisõies 22. mail. Juubeliaastal on saja tamme istutamine igati kena mõte, aga mina oleksin tammede asemel istutanud Eestimaa hoopis õunapuid täis – ilus vaadata ja kasulik ka

Enne, kui lõpetan, annan ainult sugulastele, sõpradele ja tuttavatele teada, et mu rõdu ei ole veel päris tühi ja kui keegi tahab suvikuid – jänesesaba, kirjut salveid, valget lilltubakat, argentiina raudürti või lõvilõugu, siis võib endast märku anda.

Ema ütles ikka, et kuniks kastanid õitsevad, on veel kevad, aga ka nemad puistavad juba õisi. Tõusen nüüd arvuti tagant püsti ja püüan täna muude tegemiste kõrvalt ka natuke vihma nõiduda.

 

 

Inimene õpib kogu elu … Hobiaednikuna algas mul märtsis neljas hooaeg ettekülvidega, aga kas ma olen nende aastatega targemaks saanud?  Mõnevõrra kindlasti, aga üht viga kordan ma ikka ja jälle – alati on külvatud ja tärganud taimi liiga palju! Samas ei tea ju kunagi, kas seemned üldse idanevad (ma ei viitsi kunagi mingeid idanemisproove teha) ja teisalt tahaks ju igasuguste uute lilledega katsetada. Mingid armsaks saanud õied lihtsalt peavad aias olema ja nii ta läheb …

Esimesed külvid tegin 11. märtsil ja mulda said argentiina raudürt, aedmonarda Panorama Mix, alpi ogaputk Superbum, valge lavendel Ellagance Ice ja karvane päevakübar Irish Spring. Kõik tärkasid kenasti, välja arvatud valge lavendel, kellest jäi ellu vaid üks taim. Hing ei andnud rahu ja külvasin teise portsu lavendlit veel, sealt on kaks taime veel tulemas.

Argentiina raudürt

Argentiina raudürt (Verbena bonariensis)

Aedmonarda ja alpi ogaputk

Aed-monarda (Monarda didyma) ja Alpi ogaputk (Eryngium alpinum) Superbum (paraku selgus hiljem, et pakil lubatud sordi asemel tärkas hoopis lamedalehine ogaputk)

24. märtsil hakkasi jälle näpud sügelema ja külvatud said lõvilõug Rainbow, Faasseni naistenõges (Taani kuninga aiast näpatud seemned!), lilla kivikilbik, ohtene mõrsjalill (oma seeme, teist aastat nulliring) ja ahtalehine peiulill. Lõvilõua kohta lugesin kuskilt, et tõusmeid võib kergesti tabada tõusmepõletik – vale puha! Tema tärkab iga ilmaga nagu mets ja väntsuta neid palju tahad – kõik pikeeritud taimed on ilusad ja terved. Ahtalehine peiulill on pirtsakam kui tavaline madal sort ja seeme oli ka paar-kolm aastat vana. Tegin uue külvi värskete seemnetega.

Lõvilõug

Lõvilõug (Antirrhinum majus) Rainbow

Faasseni naistenõges

Faasseni naistenõges (Nepeta faassenii)

Kolmas külv oli 28. märtsil: aed-raudürt, tukalill, valge lilltubakas, valge lavendel (teist korda) ja miisusaba. Seda viimast külvasin esimest korda, 10 seemnest tärkas 8, aga ellu jäi vaid 5 taime. Aed-raudürt idanes igati eeskujulikult, valge lilltubakas liigagi hästi.

Tukalill

Tukalill (Brachycome iberidifolia) Summer Skies

Miisusaba

Miisusaba (Ptilotus nobilis) Joey

Totaalses meeltesegaduses segasin jälle mulda ja haarasin seemnepakid 29. märtsil – lugesin seemneid omast arust hoolega, kui torkasin mulda 13 tomatit (tärkas 18!) ja kolmekaupa külvasin lehtertappu (leotasin seemneid enne 24 tundi leiges vees). Kõik taimed näevad kenad välja ja nemad kolivad esimesena maale.

Lehtertapp

Lehtertapp (Ipomoea nil) Sunrise Serenade

Neid tavapäraseid ja kohustuslikke suvelilli külvasin nädal tagasi – ikka suvidaaliaid, hiina astreid (ei tärganud, liiga vana seeme vist), madalaid ja ahtalehiseid peiulilli – see viimane ports taimi on veel pikeerimata. Nelja sorti lillhernest külvasin ka – no ei ole mul mõistust peas! Täna tärkasid esimesed ja mul jälle nii hea meel …

Viimased nädalad on pikeeritud taimed päeva rõdul veetnud ja isegi paariks ööks olen nad sinna jätnud. Eesti kohale jõudnud kõrgrõhkkond on kena asi, aga öökülma küll ei ole vaja. Tahaks ju hakata vaikselt oma taimi maha istutama!