Arhiiv

Monthly Archives: november 2018

Uudiseid eriti ei ole, novembrikuud on vist igal aastal kõik äravahetamiseni sarnased. Oktoobri lõpus keerasime ennast jälle kollektiivselt pimeaega. Mida vanemaks ma saan, seda mõttetum see tundub. Imelik, et varem ei suutnud ma kuidagi mõista seda lõputut diskussiooni kellakeeramise teemal. Mul oli sellest jumala savi – ok, kevadel oli tülikas äkki tund aega varem ärgata, aga muidu … no vahet polnud. Nüüd aga on ikka väga kummaline kell neli hakata maal oma asju kokku pakkima, et valges rongi peale jõuda. Milleks tekitada kellakeeramisega kunstlikku polaarööd?

Vana vaher on 20. oktoobril paljas

Ega ma sinna maale väga tihti enam ei jõuagi ja kui ilm on pilves, siis on juba hommikust saadik selline permanentne õhtu, nii et pildistamine ei tule meeldegi. Tõmban aga otsi kokku ja olen moraalselt valmis generaalpausiks, et kevadel jälle otsast alata.

Lillesibulad

Oktoobri lõpus ja novembri esimesel nädalavahetusel käisin tulbisibulaid maha panemas ja lehti riisumas. Küüslaugud ja mõned uued ja vanad lillesibulad on veel ootel. Möödunud pühapäeval oli imeilus ilm, isegi jopet ei pidanud selga panema – 9-10 kraadi ja praktiliselt tuuletu. Olemise tegid veelgi ilusamaks arvukad vihmaussid, kes vingerdasid õunapuu all, kui tulpide jaoks sinna auke tegin. Puulehtede ladustamine sinna möödunud aastal oli väga hea mõte. Mingil ajal likvideerisin need koledad hunnikud sealt ära, aga mullastikule jõudsid need ikka väga soodsalt mõjuda.

Siilkübarad oktoobri lõpus

Lõikasin jälle püsikuid ja tõmbasin välja suvelilli. Eelmistel aastatel olen agar olnud ja kõik pealsed maha lõiganud, seekord olen otsustanud, et jätan monardad, siilkübarad ja argentiina raudürdid peenrasse. Ehk on linnukestel siis vähem muret, kui karm talv peaks tulema ja ka lume kogumiseks on nad omal kohal. Aed ei ole veel päris õievaba – sügisastrid, kukeharjad ja isegi mõni vapper kroonjas ülane on veel elus.

 

Aiahooaeg pole veel kaugeltki läbi – pooled vahtralehed veel puha riisumata! Kuniks plusskraade antakse, tormi ei tule ja taevast pussnuge ei saja, jõuan veel maal midagi asjalikku ära teha. Mõte sellest, et nõmekuu november võib ju ka päris mõnus olla tekkis siis, kui juhtusin raadiost kuulma SEDA Justamendi laulu.  NB! Ma ei ole tegelikult eriline kantrisõber 🙂

Kliimapagulased

Mõni novembrihommik võib ka väga ilus olla!

4. novembri hommik linnas