Arhiiv

Monthly Archives: veebruar 2019

Parafraseerides üht vana lauluteksti võib sel aastal öelda, et veebruaris algas märts. Plusskraade on olnud pikalt, teed on jää- ja majaräästad purikavabad ja enam ei pea vanalinnas oma elu pärast muretsedes keset tänavat kõndima. Kes oleks osanud arvata, et 27. jaanuaril Stromkal tehtud piltidel on jäädvustatud selle talve viimased tõeliselt lumised vaated?

No igatahes olen jaanuari ja veebruari nädalavahetustel teinud sihtotstarbelisi ja regulaarseid reide pealinna poodidesse, kus seemneid müüakse. Kodune Selver pakub igal aastal sama valikut ja see ei ole üldse huvitav, kuigi ka sealt olen mõned pakid ostukorvi poetanud. Palju põnevam on valik Bauhausis, K-rautas ja Stroomi keskuse Maximas, üht-teist leiab ka Rimist ja Prismast, aga sealgi on sortiment juba varasematest aastatest enam-vähem tuttav.

Maximast ostetud seemned, peamiselt suvelilled

Aga milleks meile poed, kui on olemas otsatu internet, kust saab seemneid tellida? Kui seni olin piirdunud ainult surfamisega, siis nüüd olen patustanud ja esimesed kuus pakki seemneid ka kätte saanud. Leidsin seemned.ee kodulehelt põnevaid püsikuid, keda olen ammu oma aeda tahtnud saada ja nüüd siis katsetan, kas läheb õnneks. Mõnel pakil on kirjas “parim enne 2018” , aga no mõni seeme võiks ju ikka idanema minna. Miks osta valmis taimi, kui saab ise seemne mulda pista, kannatlikult tärkamist oodata, tõusmeid piserdada, noori taimi pikeerida ja poolteist aastat oodata, enne kui õisi näeb? Põnevust jätkub kauemaks, haha!

Netist tellitud püsikud ja mu lemmiksuvik karvane päevakübar 'Irish Spring'

Ma tean, et oma vana taluaia profiili silmas pidades ja distantsilt lilli hooldades (ma ju ei ela kohapeal) peaksin keskenduma teatud liiki püsikutele, kes oleksid vastupidavad ja suhteliselt kergelt kasvatatavad, aga mingid suvelilled lihtsalt peavad mu aias olema. Ma ei kujuta enam suve ette karvase päevakübara, madala ja ahtalehise peiulilleta, argentiina ja aed-raudürdi või mets-kassinaerita. Eelmisel suvel jäi aedaster nägemata (seeme ei idanenud) ja mingil arusaamatul põhjusel on mul ka kosmosed ja kressid kahe silma vahele jäänud, aga no kõike ei jõua ka. Siis tahaks ju veel külvata lilltubakat (sel aastal nii valget ja punast), kivikilbikut (valget ja lillat), lillhernest ja … See ei ole normaalne, ma tean.

Suvelilleseemned ja üks püsik. Ostetud Bauhausist, Rimist ja Prismast

Leidsin ühe Briti aedniku instagramikonto, kus ta mõnd oma postitust alustab  nii: “Tere! Mu nimi on Andrew ja mulle meeldib rohida” või “Mu nimi on Andrew ja ma olen taimesõltlane”. Oeh, milline äratundmine! Pisut piinab teadmine, et sõltuvus pole ühelgi kujul hea asi, aga lohutab see, et minusuguseid on veel.