Väljas valitseb (loodetavasti ajutine ja selle kuu viimane) külmaperiood, toas õitsevad jõulukaktused ja rõdu aknalaual nartsissid. Möödunud nädalavahetusel, kui ilm oli igas mõttes jumalik ja kogu vabariigi progressiivne aednikkond kraapis muru ja puhastas püsikupeenraid, olin mina valel ajal väga vales kohas ehk linnas ja tegin palgatööd. Oma aiaigatsust olen leevendanud eelkülvide ja põhjalike vaatlustega, millest tuleb ka tänane postitus. Tahaks lubada, et külvipotsikutest ma sel kevadel blogisse rohkem pilte ei pane ja nii pikka ja igavat juttu enam ei kirjuta, aga ega kunagi ei tea.

Nartsissid ‘Tête-à-tête’ rõdu aknalaual
“Kõige tervislikumat hasartmängu mängitakse labida ja seemnepakiga”. Olen selle Dan Bennetti ütlusega nii nõus kui veel vähegi olla saab! Labidani pole sel kevadel veel jõudnud, aga seemneid olen külvanud omajagu. Nii ma siis käin ja uurin oma eelkülve kaks-kolm korda päevas kindlasti. Mõned külvid on kenasti tärganud, teised mitte.
Kuna aiaharidust on vähevõitu ja tingimustega aknalaual on ka nii nagu on, siis jääbki üle õnnele loota, sest seda, mis metsa võib minna, on päris palju:
- valgust on vähe või on päikesevalgus liiga ere
- aknalaud on tärkamiseks liiga külm või liiga soe
- mullasegu on liiga kange (ehk pole külvimullale musta mulla lisamine siiski hea mõte?)
- kastan liiga palju või kuivab külvimuld päikese käes läbi
- kas võtsin kile seemnekarbilt liiga vara ära?
- seemneid oleks pidanud stratifitseerima (eelmisel aastal tärkasid ometi ilma külmtöötluseta?)
- seemned liiga vanad või on ületalve hoitud liiga soojas (poetingimusi ju ka ei tea)
- seeme on valgusidaneja (aga äkki oleks ikka pidanud kergelt katma?)
- leinasääskede vastsed on tõusmete juured ära söönud
- külvi- ja pikeerimismuld ei ole kvaliteetne (kuigi varem pole olnud põhjust nuriseda)
- olen liiga kannatamatu, sest mõni seeme vajab idanemiseks palju rohkem aega
- äkki peaks ikka järgima Thuni kalendri õiepäevi, lisaks sellele veel kuuseisu, pehmet ja kõva aega?
Seda loetelu võiks jätkata, aga umbes sellised mõtted mu peas vahel tekivad. Hasart on laes ja eriti siis, kui tööpäev on olnud pikk ja päikseline. Koju jõudes võtan saapad ja mantli esikus ikka ära, aga järgmisena haarab käsi kohe veepritsi järele ja torman oma külve kontrollima – kas on ikka elus? Otse loomulikult huvitab mind ka see, kas mõni uus taim on mullast nähtavale ilmunud. Põnevust kui palju!
Ja nüüd panen siia kirja oma eelkülvide seisu ja mõned (rangelt isiklikud) tähelepanekud:
– Ahtalehine peiulill on pirtsakas tärkaja. Külvasin karpi seemneid kolmest erinevast pakist, tärganud on vaid viis taime eelmisel aastal avatud pakist. tavalist madalat peiulille pole veel külvanud ja temaga pole kunagi probleeme olnud.
– Madala astriga sama lugu – tõestasin, et see seeme ilmselt tõesti üle kahe aasta ei säili. Tärkab nagu tahab ja enamasti ei taha.

Aedaster (Callistephus chinensis) ‘Pompon’, seemned kolmest erinevast pakist (avatud 2019, 2017, 2015, parim enne vastavalt 2022, 2020 ja 2019). Kokku tärganud 12 taime, külv 31.03.2019
– Valgusidaneja Argentiina raudürt tärkab nagu nalja, alati mõjub hästi paarikuine külmkapirežiim. Sügisel oma võetud seeme tärkab väga viletsalt, alles nüüd (kuu aega hiljem) hakkab sinna midagi tekkima (hoidsin ka külmikus).

Argentiina raudürt (Verbena bonariensis), kolmes reas erinevad seemned, külv 9.03.2019. Kõige paremini tärkas Vilmorini seeme keskmises reas (ostetud 2019)
– Madal aed-raudürt on ka suht pirtsakas. Ta on samuti valgusidaneja, tärkab väga ebaühtlaselt ja päris mitu tärganud taime on vaikselt hääbunud.

Aed-raudürt (Verbena x hybrida), külv 9.03.2019, hetkel ootab pikeerimist 12 korralikku taime
– Karvane päevakübar – nii ja naa. Uus sort Cherry Brandy on kenasti tärganud, minu eelmise aasta lemmik Irish Spring mitte nii hästi.
– Mets-kassinaeris on jälle tujukas tärkaja. Olen külvanud päris mitu aastat ja pole kunagi taimeuputust täheldanud.

Kirju salvei (Salvia viridis), mets-kassinaeris (Malva sylvestris) ja aedsalvei (Salvia officinalis), külv 30.03.2019
– Täiesti probleemivabad on kirju salvei, aed-salvei ja valgusidanejad lõvilõug ja lilltubakas ja kindlasti mõned lilled veel, keda veel külvanud ei ole ja hetkel siia kirja ei pane.
Uutest püsikukülvidest ja veel mõnest udupeenest uustulnukast kirjutan mõni teine kord – niigi pikaks see kirjatükk veninud. Kui mu pojad viitsivad selle läbi lugeda (ma nii loodan!), siis nad ehk mõistavad, miks ma oma eelkülvide pärast nii muretsen, kui olen pidanud paariks päevaks kodust ära sõitma. Ei, hetkel ei ole välisreise plaanis! 🙂
Umbes nädal tagasi ostin Selverist ühe savist linnu, mille tootenimetus oli “aiakaunistus”. Kuigi tegu ei ole mingi šedöövriga, on see ikkagi lind ja linnud mulle ju hirmsasti meeldivad. Hetkeks käis peast läbi mõte, et äkki on tegu ohtliku tendentsiga ja ma hakkangi nüüdsest põõsaste alla kahtlast kitši sokutama. Paari aasta pärast kaalun äkki aiapäkapiku soetamist? Palun takistage mind, kui nii peaks juhtuma!

Aknalaud eelkülvide ja aiakaunistusega 7.04.2019
Ja lõpetuseks – käisin eile Piet Oudolfi filmi vaatamas. Mulle olid seal nähtud vaated tänu ta Instagramikontole ja mingitele Youtube’is nähtud videotele kõik tuttavad, aga ilus oli ikka. Mõtteid tekkis ka ja mitte vähe.