Arhiiv

Monthly Archives: juuni 2019

Mulle meeldib maale sõites rongiaknast välja vaadata ja külateel kõndides õitsvate põllulillede muutuvat värvipaletti jälgida. Raudtee ääres õitsevad praegu valged ja kollased karikakrad, lilla ristik ja punased moonid, kodutee ääres on alustanud valged ja kollased madarad, kurekatlad ja angerpistid. Mõni nädal tagasi õitsesid kõik valged taimed, nüüd on niitudel valdavateks värvideks kollane ja sinine.

Eile tegin maal päris palju pilte ja kodus neid vaadates avastasin, et kõige rohkem on  aias hetkel valgeid, roosasid ja lillasid õisi. Panen siia väikese valiku.

Villane naistenõges, nurmnelk, lõpetav vägihen ja alustav muskus-kassineris

Villane naistenõges, nurmnelk, lõpetav vägihen ja alustav muskus-kassineris

Faasseni naistenõges, Jaapani enelas 'Little Princess' ja kukehari 'Herbstfreude'

Faasseni naistenõges, Jaapani enelas ‘Little Princess’ ja kukehari ‘Herbstfreude’

Turkmeenia lauk, aedsalvei ja alustav lavendel

Turkmeenia lauk, kes ikka veel loob pead, taga aedsalvei ja ees alustav lavendel

Varsti on pilt veel kirjum, sest raudrohud on alustanud, ka habenelgil on värve palju rohkem ja kohe lähevad lahti ruuge päevaliilia ja lavendel. Vahel on mul tunne, et neid lilli võiks ju vähem olla, siis käiks ehk jõud ka aiapidamisest üle. Teisalt on mul hea meel oma segasummasuvila üle, sest kogu aeg toimub peenardes midagi uut. Mida ma küll pildistaksin, kui mu aias laiuks klantsitud muru, kasvaks vaid paar elupuud, mõned hostad ja kõrrelised? Modernse aia vastu pole mul midagi, aga igaühele oma. Mulle sobib mõõdukalt metsik kaos (kuidagi peab inimene ju ennast õigustama!). Kui silme ees liiga kirjuks läheb, saan minna alla aeda ja nautida valendavaid naadivälju. 🙂

 

 

Meie pea 100-aastane ebajasmiin hakkas õisi avama 12. juunil ja õitseb veel praegugi uhkemalt kui iial varem. Kogu Eesti on sel aastal jasmiinilõhnaline ja keegi ei jõua seda õierikkust ära imestada! Rääkisin mõni aeg tagasi ühe aiasõbraga ja jõudsime tõdemuseni, et pinguta mis sa pingutad, et pakkuda taimedele parimaid kasvutingimusi – tuleb lihtsalt oodata soodsat aastat ja – voilà! – mõni taim ületab igasugused ootused, ilma et oleksid tema heaks midagi erilist teinud. Nii oli ebaküdooniaga, nii on aedsalveiga ja paistab, et ka ruugele päevaliiliale tuleb hea aasta.

Harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius)

Harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius)

Kõik on praegu täpselt nii, nagu laulusõnades – “Päikene paistab ja loodus lokkab …”. Eile tuli Tallinnas vihma – kaua see sadu ei kestnud, aga aknast välja vaadates oli ainult halli seina näha. Lootsin, et minu aed sai ka kastetud, aga võta näpust! Ma küll aru ei saanud, et oleks sadanud. Nii ma siis vee pumpamisega alustasin ja kuni vesi vannis soojenes, toestasin lillherneid, roosasid pojenge ja mingeid püsikuid veel, kiskusin aias naati, niitsin maja ees muru ja pildistasin. Eile rohimiseni ei jõudnud, kuigi oleks võinud, sest tänu päris tugevale tuulele sääski ei olnud.

Sel aastal võitlen esmakordselt aias röövsöödikutega. Ei pea silmas neid kahejalgseid, kes järjekordselt on nahka pistud eestoa akna all kasvavad metsmaasikad. Küll nad olid sel aastal suured ja magusad! Õnneks tean, sest möödunud pühapäeval kutsusin kohe naabrinaise külla, et esimest peotäit kellegagi jagada. No vähemalt esimesest saagist sain osa ja mõni salamaasikakoht on mu aias veel.

Lehekärsakas

Lodjap-põisenelal on ilmselt sale-lehekärsakas (Phyllobius arborator), aga kindel ei ole

Suurem mure on ühe helerohelise sitikaga, kes mu uut lodjap-põisenelast käib närimas. Guugeldades sain teada, et tegu on ilmselt lehekärsakaga, kelle vastu aitaks liimivöö (mida mul ei ole) või nende ükshaaval ära korjamine. Naljakas putukas, kes on päris käbe ja esimesel võimalusel kimab lehe alla või kukub mullapinnale ja teeskleb surnut. Muidu kasvab see eelmisel aastal ostetud ‘Diabolo’ kenasti, aga mõni uus võrse on heleroheline. Kas peaks sellised  välja lõikama või peabki see nii olema? Pean uurima.

'Nora Barlow Mixed' 12.06.2019

Aed-kurekell (Aquilegia vulgaris) ‘Nora Barlow Mixed’ 12.06.2019

Aed-kurekell (Aquilegia vulgaris) 'Nora Barlow Mixed' 17.06.2019

Aed-kurekell (Aquilegia vulgaris) ‘Nora Barlow Mixed’ 17.06.2019

Varajane pojeng (Paeonia officinalis) 'Rubra Plena'

Varajane pojeng (Paeonia officinalis) ‘Rubra Plena’ 12.06.2019

Õitsejatega on aga nii, et kui õigel ajal maale ei jõua, võivadki mõned õied nägemata jääda. Kurekell ‘Nora Barlow’ on praktiliselt lõpetanud, samuti vägihein ja vana punane pojeng. Praegu õitsevad kurerehad, Faasseni naistenõges, valge põõsasmaran ja väike vapper müürilill, alustanud on raudrohud ja ka habenelgid, kes tänu M-le on nüüd jälle meie vanas aias olemas. Roosa pojeng on sel aastal kuidagi rääbakas ja lupiiniõisi sel aastal ei olnudki, sest kevadel rohkelt imetletud brunnera oli ta ära lämmatanud. Kollane päevaliilia õitseb sel aastal väga tagasihoidlikult ja kummalisel kombel on osa õiealgmeid justkui kärbunud – sellist asja näen ka esmakordselt.

Verev kurereha (Geranium sanguineum) 'Vision Pink'

Verev kurereha (Geranium sanguineum) ‘Vision Pink’

Harilik müürilill (Cymbalaria muralis)

Harilik müürilill (Cymbalaria muralis)

Lilla vägihein (Verbascum phoeniceum) ja villane nõianõges (Stachys byzantina)

Lilla vägihein (Verbascum phoeniceum) ja villane nõianõges (Stachys byzantina)

Varajane pojeng (Paeonia officinalis) 'Rosea Plena'

Varajane pojeng (Paeonia officinalis) ‘Rosea Plena’

Ettekasvatatud suvikutest on alustanud mets-kassinaeris Zebrina ja ahtalehine peiulill. Argentiina raudürdil ja tubakalillel on hea hoog sees, aga nende õiteni läheb veel aega. Lillherned ronivad, aga kui palju sel aastal õisi tuleb, et oska veel arvata. Turkmeenia lauk on mu aias uustulnuk ja alles nüüd hakkavad esimesed õiepallid kuju võtma. Kuldlauk õitseb, aga tema peab mujale kolima, sest teised taimed on seal laiutama hakanud ja üldse valitseb nii mõneski peenras paras kaos. Püsikupeenarde makeover on mu meelest üks koledamaid töid, mida peaks tegema kevadel, aga jääb mul ajapuudusel alati poolikuks või tegemata. Oeh! Äkki võtan juulis ette, kui muude aiatööde kõrvalt aega tekib?

Faasseni naistenõges (Nepeta faassenii)

Faasseni naistenõges (Nepeta faassenii)

Kuldlauk (Allium moly)

Kuldlauk (Allium moly)

Turkmeenia lauk (Allium Christophii) ja aedsalvei (Salvia officinalis) 22.06.2019

Esimene Turkmeenia lauk (Allium Christophii) ja aedsalvei (Salvia officinalis)

Täna on jaanilaupäev ja käes on valgete ööde aeg. Eile õhtul koju tulles mõtlesin jälle, et juunikuine magamine on sellisel imelisel ajal puhas patt (eriti, kui taevas on pilvitu!), aga samas ei ole paremat und kui see, mis tuleb pärast pikka aias veedetud päeva! Kaunist jaani kõigile!

Harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) ja vana maja

Harilik ebajasmiin ja vana maja

Paar aastat tagasi pakkus naabrimees (L), et ta tuleb mõnel nädalavahetusel ja laseb trimmeriga mu aia üle. Vaadates mõningase kaastundega mu käsiniidukit arvas ta,  et “selle riistapuu ja vana vikatiga su jõud küll aiast üle ei käi”. Ma olin temaga muidugi nõus, aga keeldusin siiski viisakalt (no ei taha teistele inimestele tüli teha) ja ütlesin, et “muru tähtsus on ilmselgelt üle hinnatud”. Ta naeris mu jutu peale ja sellega kaasnev näoilme ei lähe mul siiani meelest. Ma olen siiani samal arvamusel! Kas mitte aiandusguru RP ise pole öelnud, et muruga on mässamist kordades rohkem kui püsikupeenardega?

Õigluse huvides olgu nüüd öeldud ka see, et mulle meeldib muru – sile ja roheline, nagu vaip või aiapõrand. Mingid alad aias võiksid ju sellised olla? Samas Inglise murust ei ole ma kunagi unistanud, eriti kui lugeda Tõnu Õnnepalu “Inglise aeda” ja põhjalikku kirjeldust, kuidas sealsed aednikud ihaldatud murukvaliteedi saavutavad. Prr! Ka võilille- või ristiku- või suvaline umbrohumuru võib ilus olla, kui see on just niidetud. Ja see värske rohu lõhn! Jumalik!

Külmamailane (Veronica chamaedrys)

Külmamailane (Veronica chamaedrys) õitseb sel aastal eriti rikkalikult ja igal pool

Nii ma siis kökerdan oma viis aastat vana käsiniidukiga õue peal ja püüan majaesise ja kaks platsi ka maja taga korras hoida. Sel aastal on see muidugi üsna keeruline, sest nii sademeid kui sooja on olnud parajas koguses ja niidetud rohi kasvab kahe päevaga tagasi. Lisaks sellele teeb niidutöö keeruliseks ka pidev dilemma – kas niita maha või säilitada paljukiidetud liigirikkus ja säästa valge ristik, külmamailane ja siia-sinna tekkinud karikakrad? Ja mida teha metsmaasikatega, kes end massiliselt mu aeda on sisse seadnud? Iga konna pärast pean nagunii töö hetkeks pooleli jätma. Oeh! Mu lapsepõlve suvedesse kuulusid isa ja ema lakkamatud nägelused teemal, mida võib maha niita ja mis tuleb ilmtingimata alles jätta (näiteks harilik öölill!). Mina pean seda vaimset võitlust nüüd iseendaga pidama.

Metsmaasikas (Fragaria vesca) eestoa akna all

Metsmaasikas (Fragaria vesca) eestoa akna all hakkab valmis saama

Harilik öölill (Hesperis matronalis)

Harilik öölill (Hesperis matronalis) maja taga vanas kompostihunnikus

Harilik kurekell (Aquilegia vulgaris)

Harilik kurekell (Aquilegia vulgaris) ühes metsikus aianurgas

Harilik kurekell (Aquilegia vulgaris) 2

Harilik kurekell (Aquilegia vulgaris). Üks Rootsi aednik juhtis tähelepanu, et kurekella õis näeb välja nagu tuvid oleks nokkapidi koos

All aias, kus on kõrged puud ja džungel, kasvab naat ja veel sada muud huvitavat liiki. Seal on vikatiga lausa lust vehkida, kui seda õigel ajal teha, enne kui rohi liiga kõrgeks kasvab. Seda tööd ma paar päeva tagasi tegingi ja juhtus see, mida oodatagi ei osanud. Vana vikati vars murdus pooleks (mina õnneks viga ei saanud) ja töö jäi pooleli. Oli seda nüüd vaja! Probleem on nimelt selles, et ma olin selle vikatiga harjunud ja ma ei kujuta ette, kust ma leian samasuguse sobiva varrega tööriista. Mingi lootus on, et ehk saab selle vana varre kuidagi lühemaks teha ja uuesti tera külge kinnitada? Peab asja uurima.

Vana vikat

Vana vikat väsis ära

Ehtsat heinalõhna olen ka sel aastal juba tunda saanud. Naabrinaine, kena inimene, ei paku abi, vaid tuleb täitsa vabatahtlikult ja niidab juba teist aastat mul üle põllu teeraja maja juurde sisse. No ole sa tänatud, L! Üleeile oli ideaalne heinailm – päike paistis, puhus paras tuul ja mul reha lausa lendas käes. Kokkuriisutud heina ei olnud palju ja tassisin need mõned sületäied alla aeda kompostihunnikusse. Milline raiskamine! Äkki peaks lambad võtma?

Kodutee ja heinategu

Kodutee ja heinategu

Sellised mõtted, mured ja rõõmud seekord, mis mu linnaeluga kohe kuidagi kokku ei sobi. Vahelduseks tööprobleemidele on väga kosutav millegi maisega tegelda! Kultuurtaimedest, kes aias õitsevad, kirjutan järgmine kord.

Jaaniroos e. mairoos (Rosa pimpinellifolia plena)

Jaaniroos e. mairoos (Rosa pimpinellifolia plena)

 

 

Väljas valitseb mõnda aega põrgupalavus, nii 30 kraadi ja isegi üle selle. Lubatakse äikest ja peatset ilma jahenemist, aga Tallinnas ei tulnud täna küll tilkagi, kuigi müristamist oli kuulda ja õhk oli lämbe. Kurta ei saa, sest maikuus vihma ju saime ja veel 30. mail oli maa korralikult kastetud. Kõik kasvab mühinal ja nädala eest maale jõudes ohkasin kogu südamest – mind valdas täelik meeleheide, kui seda kõrguvat haljasmassi nägin.

Vanaaegne talutulp (Tulipa) 30.05.2019

Vanaaegne talutulp (Tulipa) 30.05.2019

Vahepeal olen veel paar korda sääski söötmas, istutamas ja kastmas käinud ja enam isegi ei ohka. Hakkan leppima, et võidujooksus aiaga ei ole mul mingeid šansse. Kui mu aed peab džungel olema, siis olgu nii!

Mets-lõosilm e. meelespea (Myosotis sylvatica)

Mets-lõosilm e. meelespea (Myosotis sylvatica)

Juuni esimesel päeval osutas naabrinaine mulle autoabi (aitäh, A!) ja sain maale viia suure portsu ettekasvatatud taimi. Istutasin nagu jaksasin, sest õhtuks lubati vihma – natuke tuligi, aga vannis oleva veekoguse järgi otsustades mitte eriti palju. Õnneks sain osa taimi ka ära jagada – mõned võttis naabrinaine ja ka M, kes külas käis ja mulle šokolaadimünti ja ühe Annabelle’i tõi. Arutasime omavahel, kas aastatega võiks inimene areneda ja mõistus pähe tulla, et uusi taimi enam aeda ei ahnitseks. M ütles resoluutselt: “Ei tule!” Ha-ha! No selge siis!

Mägijumikas (Centaurea montana)

Mägijumikas (Centaurea montana)

Talukimalane (Bombus hypnorum) ja mägijumikas (Centaurea montana)

Talukimalane (Bombus hypnorum) ja mägijumikas (Centaurea montana)

Aias pakuvad silmarõõmu lihtsad lilled, kes meil alati on olnud – piibelehed, meelespead ja jumikad. Kitsekakrad, vanad talutulbid ja uued Claudiad õitsevad veel, aga hakkavad kohe-kohe läbi saama. Kultuurkurekellad on stardivalmis, looduslik liik juba õitseb maantee ääres. Vanad sirelid on sel aastal nirakad, ka alevis on sama pilt. Ootan huviga Turkmeenia laukude avanemist ja teine uustulnuk on eelmisel aastal ette kasvatatud ogaputk, kes kasvab vaatamata tagasihoidlikule pinnasele nagu kapsas!

Harilik maikelluke ehk piibeleht (Convallaria majalis)

Harilik maikelluke ehk piibeleht (Convallaria majalis)

Aedkannike (Viola x wittrockiana)

Aedkannike (Viola x wittrockiana)

Kõik sel kevadel taimed on elus, see on kõige olulisem. Mõnikord avastan siit-sealt mingeid sõrajälgi ja paar taime on ka pihta saanud, aga kaod on minimaalsed. Kolmapäeva õhtul, kui lillhernetaimedele ja seahernele tugesid panin, lendas mu selja tagant üks metskits mööda. No tema mu peenraid inspekteerimas käibki!

Tänavu on hea käoaasta – kukuvad nagu hullud! Ühe isendi, kes tee ääres kõrge kuuse ladvas kukkus, sain isegi pildile, aga halb kvaliteet ei luba seda siia panna. Ja sääskedega on meid samuti õnnistatud. Nad isegi ei häiri mind enam eriti – kui natuke närvi ajavad, siis pildistamise ajal.

Vanaaegne talutulp (Tulipa) 5.06.2019

Vanaaegne talutulp (Tulipa) 5.06.2019

Mets-lõosilm e. meelespea (Myosotis sylvatica) 2

Mets-lõosilm e. meelespea (Myosotis sylvatica)

Kõik puud-põõsad on juba ühtlaselt rohe-rohelised ja jälle on mul natuke kahju, et üks ilus aastaaeg on läbi saamas. Hobukastan on tänaseks õitsemise lõpetanud ja kevadest on suvi saanud.

Harilik hobukastan (Aesculus hippocastanum)

Harilik hobukastan (Aesculus hippocastanum) 24.05.2019

Nende ridade kirjutamise ajal kostis kõuemürinat ja sadas vihma. Väga hea!