Arhiiv

Monthly Archives: mai 2020

Ploomiõied

Ploomiõied

Kaks nädalat koerailma on unustatud, sest juba laupäeval oli ilm suisa suvine. Eelmine kord kirjutasin, et läheb istutamiseks, aga tark ei torma. Laupäeval sain suure portsu taimi autoga maale viia (aitäh, KR!) ja nagu mu oma taimekasvatusest veel vähe oleks – Kristiine aiakeskusest läbi sõites haarasin kaasa kolm suuremat potti. Nüüd oleks vihma vaja, sest noored taimed kuivaksid päikese käes kiiresti ära. Istutan jaokaupa ja ega kõigile korraga maad ette valmistada ei jaksakski.

Kõik kahe nädala eest istutatud taimed olid elus, aga selle vahepealse külmaga eriti kasvanud ei olnud. Emadepäeval sai maja ümbrus esimest korda niidukiga üle käidud ja tänaseks on rohi jälle kõrge, eriti soojemates kohtades. Kui ma aga suudan mingil hetkel olulise (lilled ja linnulaul) ebaolulisest (üleüldine kaos) eristada, siis saab kauneid hetki kokku päris palju.

Tulp (Tulipa) kollane Apeldoorn 23.05.2020

Tulp (Tulipa) kollane Apeldoorn lõpetamas 23.05.2020

Tulp (Tulipa) 'Purissima' 23.05.2020

Tulp (Tulipa) ‘Purissima’ 23.05.2020

Praegu on brunnera, tulpide ja kitsekakra aeg. Kollane Apeldoorn, kes õitses tänu jahedatele ilmadele kauem kui kunagi varem, on tänaseks läbi. Sügisel panin mulda mõned pakid uusi tulbisorte ja nüüd on põnev vaadata, kas lubatud sort ja pilt pakil lähevad kokku.

Papagoitulp (Tulipa) 'Libretto Parrot' - esimesed õied 25.05.2020

Papagoitulp (Tulipa) ‘Libretto Parrot’ – esimesed õied 25.05.2020

Tulp (Tulipa) 'Purple Flag'

Tulp (Tulipa) ‘Purple Flag’

Tulp (Tulipa) 'Claudia' ja sügislille (Colchicum autumnale) säravrohelised lehed

Tulp (Tulipa) ‘Claudia’ ja sügislill (Colchicum autumnale). Paraku õitseb 12st maha pandud sibulast ainult üks

Aias on teisigi toone – ebaküdoonia esimesed õied, mõned punased ja roosad tulbid, aga praegu on valdavad värvid siiski sinine, kollane ja valge. Imeilus! Hetkel on mu vaieldamatu lemmik valge portselanikarva õitega ‘Purissima’. Mul on hea meel, et ülemöödunud sügisel maha pandud 20st sibulast on saanud 29 kaunist õit. Kõige suuremad sibulad (14 tk) panin maha maja ette suurde peenrasse.

Brunnera ja mõned 'Purissimad'

Brunnera ja tulp ‘Purissima’

Kaukaasia kitsekakar ja kohustusliku kimalasega

Kaukaasia kitsekakar (Doronicum orientale) ja kohustuslik kimalane

Tulp (Tulipa) 'Purissima' 25.05.2020

Tulp (Tulipa) ‘Purissima’ 25.05.2020

Kobarhüatsint (kelle kohta mina tahaks öelda pärlhüatsint) on meil kunagi kindlasti aias olnud, aga kus ta kasvas, ei mäleta. Sügisel jäi üks pakk näppu ja nüüd ma siis imetlen ta tagasihoidlikku õiteilu. Istutasin vist liiga varjulisse kohta, aga kui ta paljuneb, eks siis otsin talle parema koha.

Kobarhüatsint (Muscari) 'Night Eyes'

Kobarhüatsint (Muscari) ‘Night Eyes’

Distantsaiandus on sel kevadel tekitanud parasjagu meelehärmi, sest olen silmitsi muredega, millega varem ei ole kokku puutunud. Lisaks müstilistele tegelastele, kes mu peenrapinda kõvaks tallavad ja auke kraabivad, on meie küla üles leidnud hakid. Alevi vahel on neid eelmistel aastatel hordide kaupa ringi lennanud ja nüüd on nad siis meil ka. Tüütud linnud ja ma ei oska veel aimata, mida nad aias võivad korda saata. Olen ainult mingeid hirmu- ja õudusjutte kuulnud. Mu kallid lillherned olid laupäeval täitsa elus, aga eile pärast tööd maale jõudes tabas mind VÄGA ebameeldiv üllatus – linnud olid mu väikseid taimi katki nokkinud. Pean nüüd hakkama kõiki noortaimi okstega turvama – see veel puudus! Kas hakkide töö? Kurjamikandidaate on muidugi teisigi.

See pole veel kõik – kui eile rohisin üht peenart, vajus aiakühvel kahtlase kergusega läbi mulla. Mu ämm on alati öelnud “Vaata, et sa ära ei sõnu!”, kui olen rääkinud, kuidas mul on millegagi vedanud. Ja sõnusingi vist ära! Laupäeval jõudsin just kiita, et minu aiast on kadunud nii mutid kui vesirotid ja nüüd närib mind kahtluseuss – kas nii mõnegi tulbi näru kasvu põhjus on just see loom? Vist ongi vesirotid minu aias tagasi.

Hiljuti oli uudis, et Haaberstis luusis karu oma poegadega. Naabrinaine nägi mõned päevad tagasi oma aias rebast. Minul on keegi kuuse alla vana tuhahunniku sisse urgu püüdnud kaevata ja vana koerakuudi alune on mullast tühjaks kraabitud. Ootan huviga, kas see olevus, kes aias minu äraolekul möllab, õnnestub ka ära näha. Fotoaparaat on igatahes nüüd kogu aeg taskus – mine tea, millal karuott ja rebane põõsaste vahel vastu tulevad.

Kui kõik need häirivad tegurid kõrvale jätta, valitseb maal olles puhas nirvaana! Päike paistab, linnud laulavad ja lilli tuleb iga päevaga juurde. Toomingate õitseaeg on kohe läbi, aga õunapuud ja kastanid pole meie kandis veel alustanud. Kõige ilusam aeg kestab!

Valged Purissimad ebaküdooniaokste vahel paistmas

Valged Purissimad ebaküdooniaokste vahel paistmas

Brunnera ja liblikas - kas võsavaksik (Ematurga atomaria)

Brunnera ja liblikas – kas isane võsavaksik (Ematurga atomaria)? Millised kammtundlad! Guugeldasin ja õppisin ära uue sõna 🙂

Tundub, et lõpuks on talvekülm mööda läinud ja kena kevade on käes. Maikuu tüürib lõpu poole ja viimased kaks nädalat on olnud masendavalt külm ja kõle ilm. Mulle meeldib see sõnapaar “kõle ilm”, mida üks meie sünoptik armastab kasutada.

Öised külmakraadid on üks mure, aga keset päeva 10 kraadi ja vinge põhjatuul võivad taimedele sama palju kurja teha. Ma olen oma kasvandikke küll hoolega karastanud, aga paar korda olen liiga uljas olnud ja jäine tuul on leheservi kõrvetanud. Kerge lörtsisadu ei teinud neile midagi. Taimed on kõik elus, aga edaspidi püüan meeles pidada, et tuulekülm on tõsine asi.

Paar korda on õnnestunud taimekullerit mängida – nii tore, kui keegi mu ettekasvatatud taimi tahab! Mingid isendid on pottides pisut välja veninud, aga need jätan endale. Üldiselt olen oma tänavuse taimekasvatusega täitsa rahul, ainult et nüüd oleks vaja mingile hulgale veel hea kodu leida. Kel huvi, see helistab või kirjutab – siis tean, kelle oma kasvandikest linna jätan või maale kaasa võtan.

Nüüd tulebki rohkem reklaamtekst ehk sisuturundus (isikliku töö ja suure rõõmuga kinni makstud) – kui kellelgi on huvi mõne taime vastu, andke teada. Pakkuda on:

– karvane päevakübar – muidu üheaastane ehk suvik, aga käitub nagu püsik,  mõni sort võib talve üle elada ja õitseb järgmisel suvel jälle. Sordid: ‘Goldilocks’ ja ‘Moroccan Sun’. Neid pole ise varem kasvatanud.

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 21.05.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta)

Budleia – püsik ja imeline liblikamagnet, aga meie kliimas külmaõrn. Külvasin katsetamiseks ja pole kindel, kas asja saab. sel suvel kindlasti ei õitse, aga kui talve katte all üle elab, näeb õisi ehk järgmisel suvel. Kui aias ruumi on, võiks proovida.

Ees pintseeritud aed-raudürt, pruunides pottide budleia (Buddleja davidii) 21.05.2020

Ees pintseeritud aed-raudürt, pruunides pottide budleia (Buddleja davidii) 21.05.2020

Karpaadi kellukas – püsik. Need taimed arenevad suht aeglaselt ja õitseb teisel kasvuaastal.

Karpaadi kellukas (Campanula carpatica) 22.05.2020

Karpaadi kellukas (Campanula carpatica) 22.05.2020

Õiekas aster – püsik, õitseb ehk järgmisel aastal. Segupakk, mis tähendab, et õite värv on loterii-allegrii.

Õiekas aster (Aster novi-belgii) 21.05.2020

Õiekas aster (Aster novi-belgii) 21.05.2020

Lilltubakas – suvik, sordid ‘Grandiflora’ ja ‘Daylight Sensation’ – eelmisel suvel õitsesid mul aias samad sordid, blogiotsingut kasutades saab pilte näha.

Lilltubakas (Nicotiana alata) 'Daylight Sensation' 22.05.2020

Lilltubakas (Nicotiana alata) ‘Daylight Sensation’ 22.05.2020

Argentiina raudürt – suvik. Eva Luigas tegi just Vikerraadios reklaami ja rääkis, et see on hetkel ta lemmiklill ja elas tänavuse leebe talve peenras üle. Mul ka rõdupõrandal eelmise aasta potid alles ja ootan huviga, kas hakkab uusi võrseid välja ajama.

Argentiina raudürt (Verbena bonariensis) 16.05.2020

Argentiina raudürt (Verbena bonariensis) 16.05.2020, kahjuks uuemat pilt pole

Kirju salvei ‘Bouquet Mixed’ – suvik. Olen varem kasvatanud, aga erilise eduta. Ei jäta jonni ja sel suvel proovin uuesti, sest ta lihtsalt meeldib mulle. Mõned taimed on ära anda.

Kirju salvei (Salvia viridis) 21.05.2020 - püüdsin kiiruga pildile saada pintseerimise tulemust

Kirju salvei (Salvia viridis) 21.05.2020 – püüdsin kiiruga pildile saada pintseerimise tulemust

Makedoonia äiatari olen juba ära jaganud, aga mõned on veel saadaval. Tokkroosid on ära lubatud.

Makedoonia äiatar (Knautia macedonica) 21.05.2020

Makedoonia äiatar (Knautia macedonica) 21.05.2020

Kui meil eriolukord välja kuulutati, ostis rahvas tualettpaberit ja kuivained kokku. Mida tegin mina? Ostsin mulda! Ja kõik on ära kulunud. Aiamärkmeid vaatamatagi tean, et nii hilja peale pole ma ühelgi kevadel oma istutamisega jäänud ja taimed – need muudkui kasvavad. Taimede rõdule-tuppa-rõdule ja jälle tagasi tassimine on selline mõnus sport, aga kastmine hakkab küll juba närvidele käima. Ilmateade edaspidiseks on paljulubav ja seega on homme põhjust suurem kogus taimi maale viia, pealegi pakutakse lahkelt autoabi.

Üks taimetarkus ka – kui mingit taime soovitatakse pintseerida, siis tasub seda teha. Miks ma varem pole aed-raudürdil ja kirjul salveil latva ära näpistanud, ei tea ise ka. Täna pintseerisin ka argentiina raudürte.

Teistest taimedest kunagi järgmine kord, sest jagajale näpud ei jää! 🙂

Riitsinus (Ricinus communis) on see kõrge taim, ees budleia, vasakul õiekas aster, taga argentiina raudürt (foto 17.05.2020)

Riitsinus (Ricinus communis) on see kõrge taim, ees budleia, vasakul õiekas aster, taga argentiina raudürt (foto 17.05.2020)

Töörahva püha läks minust tööd tegemata mööda. Lihtsalt ei olnud seda powerit nagu naabrinaine ikka ütleb. Lõppeval nädalal aga jõudsin maale suisa kolmel korral ja ilmad on olnud jumalikud – 15 kraadi ja täna palju rohkem. Päike lõõskas, aga tuul oli salakavalalt jahe. Kui alles aprilli lõpus tundus, et olukord maakodus on kontrolli all, siis nüüd on asjad sealmaal, et ahk tuleb peale iga kord, kui väravast sisse astun. Tööpõld on üüratu!

Haraline ploomipuu ehk harilik alõtša (Prunus cerasifera) õitseb

Mis Jaapan, mis kirsid! Esimene haraline ploomipuu ehk harilik alõtša (Prunus cerasifera) õitseb!

Kollane narmasõieline tulp (Tulipa) 'Golden Apeldoorn' 9.05.2020

Kollane narmasõieline tulp (Tulipa) ‘Golden Apeldoorn’ 9.05.2020

Esimesed taimed viisin maale 6. mail, teise portsu eile –  kõik lillherned, mingid kukeharjad, kes vaasis olid kasvama läinud, esimesed argentiina raudürdid ja taas viis topsi umbrohtuga, kes tärkasid argentiina raudrohu karbis. Eelmisel aastal oli sama lugu – mingid imelikud taimed tärkasid seal, kus polnud vaja ja ma ju pean katsetama – kas on Faasseni naistenõges või ei. Istutasin selle mudru maha ja eks nüüd ole näha, kas tuleb õisi või võtavad niisama peenras ruumi.

Lillhernes (Lathyrus odoratus) ja argentiina raudürt (Verbena bonariensis). Esimesed taimed maale toodud

Lillhernes (Lathyrus odoratus) ja argentiina raudürt (Verbena bonariensis). Esimesed taimed 6.05 maale toodud

Must lumeroos (Helleborus niger) Leidsin lõpuks mitu seemikut

Must lumeroos (Helleborus niger). Sel kevadel leidsin lõpuks ka tema seemikuid

Eile istutasin argentiina raudürdid peenrasse ja täna olid nad seal kõik väga rahuloleva moega. Lillherned istutasin täna – kokku 30 taime 36st, kaks väikest hilist tärkajat läksid kusagile kaduma. Mõnel pool kirjutatakse, et lillherneid ei tohi järjest samasse kohta istutada, aga mina panin nad sinna peenrasse, kus nad eelmisel aastal olid. Kaevasin läbi ja said komposti ka. Peavad rahul olema! Pealegi olen kuskilt lugenud, et üks briti aednik on oma lillherneid edukalt kasvatanud 13 aastat samas kohas.

Lillhernes (Lathyrus odoratus) on nüüd maha istutatud

Lillhernes (Lathyrus odoratus) läheb kohe mulda

Lillhernes (Lathyrus odoratus), istutatud 10. mail

Lillhernes (Lathyrus odoratus), istutatud 10. mail

Varaseid kevadlilli mul aias palju ei ole, isegi sillad on lõpetanud. Varjulistes kohtades on neid veel näha, nagu ka üksikuid sinililli.  Metsikutest lilledest õitsevad meelespead ja nurmenukud. Aga ka brunnera ja esimesed tulbid on õied avanud! Kollaseid narmasõielisi Apeldoorne on 16 (alustasin 5ga), kusjuures eelmisel suvel jäid need sibulad üles võtmata. Selverist ostetud darwinid aga kasvatavad sel aastal ainult lehti ja mingid sordid käituvad veel kummaliselt – õisi lihtsalt pole, kuigi sibulad olid suured ja ilusad ja maa sai ka korralikult ette valmistatud. Imelik. Esimesed valged ‘Purissima’d olid ka täna lahti selles peenras, kuhu keskmise suurusega sibulad torkasin ja kus kitsed olid pealseid näksimas käinud. Selle sordi olid nad miskipärast ära põlanud, ‘Judith Leyster’id on neile rohkem mokka mööda olnud.

Brunnera (Brunnera) esimesed õied

Brunnera (Brunnera) esimesed õied

Kollane narmasõieline tulp (Tulipa) 'Golden Apeldoorn'

Kollane narmasõieline tulp (Tulipa) ‘Golden Apeldoorn’ 10.05.2020

Tulp (Tulipa) 'Purissima' ja brunnera on alustanud

Tulp (Tulipa) ‘Purissima’ ja brunnera on alustanud

Kitsedest rohkem teevad meelehärmi külakassid, kes meie aia on avastanud. Mingeid tüüpe on seal varemgi näha olnud, aga sel aastal käivad nad püherdamas nendes peenardes,  mis just korda on tehtud. Iga kord avastan, et värskelt kobestatud peenrajupid on siledaks tallatud ja ka mingeid lilled on kannatada saanud. Nõme, nõme, nõme. Panen nüüd grilltikke iga istutatud taime kõrvale, ehk hoiab neid natuke eemale.

Aga muidu on kõik ilus, kui naabrimees just oma uuel krundilaiendusel mootorsaega ei mölla. Täna oli õnneks vaikus ja kuulsin esimest kägu. Meie kandis on kõik natuke hilisem kui näiteks pealinnas, kus kaskedel on juba mõnda aega lehed päris suured. Nüüd on meil ka kased rohetama löönud, aga esimest õitsvat toomingat nägin eile linnas, kui õhtul koju jalutasin.

Harilik toomingas (Prunus padus)

Harilik toomingas (Prunus padus)

Mets-lõosilm ehk meelespea (Myosotis sylvatica)

Mets-lõosilm ehk meelespea (Myosotis sylvatica)

Ja täna oli imeline emadepäev! Kas on ühel aiandushuvilisel emal midagi paremat tahta, kui et kaks suurt mehemürakat tulevad aeda appi? Üks niitis muru nii et rakud peos, teine kaevas maad ja sõelus kompostmulda. Vahepeal sõime kooki, jõime kohvi ja kuulasime linnulaulu. Aitäh, H ja M!