Arhiiv

Monthly Archives: juuni 2020

Enam rohkem suvi ei saagi olla – kuiv ja kuum periood kestab ja kõigile neile, kelle reisiplaanidele koroonaviirus kriipsu peale tõmbas, tuleb troopika koju kätte. Puhkajad rõõmustavad, aga mingites Eesti osades hakkab põud kimbutama. Lõõskava päikese käes on kõik taimed longus, aga seni on nad ennast hommikuks jälle püsti ajanud. Esmaspäevaks lubatakse äikesevihma ja ma nii loodan, et see jõuab ka meie õuele.

Kastmisega hoian end siiski tagasi. Meil on käsipumbaga vana kaev õue peal ja sealt vee kättesaamine on suht vaevaline. Teiseks olen ma see imelik tüüp, kes mõtleb põhjaveele ja mageveevarudele ja veel sajale asjale. Kuivaperioodidel vaatan ma alati kerge hämminguga neid, kes päise päeva ajal vihmutid aias tööle on pannud. Ma ei ole ka see inimene, kes üldse midagi ei kasta, aga püüdlen selle poole. Praegu saavad paar korda nädalas vähemalt noored istutatud taimed mingi veekoguse kätte. Tulevikus peaks investeerima suurematesse anumatesse, kuhu vihmavett koguda.

Kogu selle vee- ja põuajutu peale on hea edasi minna nende taimede juurde, kes kasvavad ise ja kellel on tänavu hea aasta. Ühed sellised on kibuvitsad, kes õitsevad erakordselt kaunilt. Imetlen nende roosade õitega kaardus oksi iga kord, kui rongiga maale sõidan – terve raudteeäär on neid täis! Minu aias on üks põõsas, kes kasvab loomulikult kõige ebasobivama koha peal keset tikripõõsast täpselt ühe kitsa teeraja ääres. Sel aastal on temalgi rekordkogus õisi, aga head pilti temast veel ei ole.

Kibuvits (Rosa) 25.06.2020

Kibuvits (Rosa) aiatee ääres. Sealt alates laiub džungel 🙂

Teine superõitseja on sel aastal vana roosa pojeng. Eile ei olnud kõik õied veel päris avanenud, aga need, mis lahti olid – suuremad ja uhkemad kui kunagi varem! Imetlen alevist läbi jalutades aedu, kus pojengid kasvavad pikas reas ja eriti uhked on ühes aias valged põõsad. Samas tean, et imetlemisega ma sedakorda piirdungi, sest uusi pojenge hankida ei ole hetkel plaanis. Ei ole minu lill ja sellegi roosa põõsa toestamise õige aja magasin jälle maha. Eh!

Roosa pojeng (Paeonia officinalis) 25.06.2020

Roosa pojeng (Paeonia officinalis) 25.06.2020

Roosa pojeng (Paeonia officinalis)

Roosa pojeng (Paeonia officinalis)

Sõrmkübaralilledega olen sel suvel esimest korda tõeliselt rahul. Istutasin eelmise aasta mais seemikuid paari kohta ümber ja nad on ometi kord normaalses kohas (mitte kuskil flokside taga) ja vaadeldavad ja mis põhiline – ilma erihoolitsuseta ilusad ja suhteliselt lopsakad. Nad õitsevad lilla vägiheinaga samal ajal ja see kombo on ka päris kena, kuigi vägiheina õied kipuvad kiiskava päikese käes pisut närtsuks muutuma.

Verev sõrmkübar (Digitalis purpurea) ja lilla vägihein (Verbascum phoeniceum) 25.06.2020

Verev sõrmkübar (Digitalis purpurea) ja lilla vägihein (Verbascum phoeniceum) 25.06.2020

Verev sõrmkübar (Digitalis purpurea) 25.06.2020

Verev sõrmkübar (Digitalis purpurea) 25.06.2020

Kurekellad õitsevad kuumaga kiiresti ära ja avastasin eelmisel aastal kasvatatud taimede seas ka ühe anomaalia. Märkmetes on kirjas, et selles teatud kohas peaks kasvama ‘Nora Barlow’, aga seemnete sekka on sattunud vist mingi Winky Double-seeria seeme – väga põnev variant igatahes, pealegi ei teadnud ma varem sedagi, et mingi püstise õiega Winky-kurekell üldse olemas on.

Peaks olema kurekell 'Nora Barlow', aga välimus on hoopis winky double'i moodi

Peaks olema kurekell ‘Nora Barlow’, aga välimuse järgi oleks nagu pigem Winky Double

Aed-kurekell (Aquilegia vulgaris) 'Nora Barlow Mixed' ja hosta

Aed-kurekell (Aquilegia vulgaris) ‘Nora Barlow Mixed’ ja hosta

Kollane päevaliilia (Hemerocallis lilioasphodelus), verev sõrmkübar (Digitalis purpurea), vägihein (Verbascum phoeniceum)

Kollane päevaliilia (Hemerocallis lilioasphodelus), verev sõrmkübar (Digitalis purpurea), vägihein (Verbascum phoeniceum)

Kurerehad alustavad ja tegelikult oli verev kurereha ‘Vision Pink’ eile juba väga palju õisi, aga pilti täna näidata ei ole – olen temasti miskipärast fotokaga mööda jooksnud. Puishortenisa ‘Annabelle’ õisikud lähevad iga korraga järjest suuremaks – ei jõua ära oodata, millal nad õide puhkevad! Kuldlauk pingutab kõigest väest, aga tema on ka teiste taimede vahele kinni jäänud ja ma ei taba iial seda õiget hetke, millal ta välja kaevata ja mujale istutada. Kollane päevaliila on sel aastal üsna tagasihoidliku õiega – teda lämmatab punane monarda, keda olen sellest peenrast korduvalt välja kaevanud. Kohe-kohe saab pilte suurest tähtputkest – seni on nooruke ‘Lars’ ainus, kes õitseb. Üks vapper õitseja on veel – aed-liivatee ehk tüümian, kes on tänavu oma väikeste valgete õitega eriti kaunis. Kase all valendab karvane kadakkaer ja peenardes sinetab aedsalvei.

Verev kurereha (Geranium sanguineum) 'Vision Pink' 23.06.2020

Verev kurereha (Geranium sanguineum) ‘Vision Pink’ 23.06.2020

Puishortensia (Hydrangea arborescens) 'Annabelle'

Puishortensia (Hydrangea arborescens) ‘Annabelle’ kasvatab õisikuid

Aed-liivatee ehk tüümian (Thymus vulgaris)

Aed-liivatee ehk tüümian (Thymus vulgaris)

Aedsalvei (Salvia officinalis)

Aedsalvei (Salvia officinalis)

Vana valge taluroos on tänaseks lõpetanud ja järgmine lõhnaja ebajasmiin on teatepulga üle võtnud. Eelmise aasta õiterohkusele jääb ta seekord alla, aga lõhn on sellegipoolest joovastav. Nii ma siis käin ja nuusutan 🙂 Selle tapva kuumusega aias rabeleda ongi suht mõttetu. Aias puude varjus saaks täitsa olla, aga nii pea, kui otsustad midagi asjalikku ette võtta, ilmuvad suured ja vihased sääsed. Eile sai siiski suur hulk tööd ära tehtud, sest M tuli maale kaasa – niitis majaümbruse murulapid üle, aitas lillherneid vingemate toigastega toestada ja püüdsime päästa seahernest, kes oli juba maja taga pikali vajunud. No ei jõua igale poole õigel ajal! Eilse abi eest olen igatahes üüratult tänulik – aitäh, M!

Harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) ja vana vaher

Harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) ja vana vaher

Ma ei mäleta, millal ma viimati metsmaasikaid kõrre otsa ajasin. Jaanilaupäeval võtsin asja ette – korjasin eestoa akna alt marju ja meenutasin endamisi meie kandi kunagisi parimaid metsmaasikakohti, kus nüüd on majad ja muru. Kuumade ilmadega lähevad mõtted vahel rändama.  See on hea aeg südasuvise keskpäevavaikuse kuulamiseks ja niisama olemiseks (ikka oskan, kui tahan!). Isegi linnud peavad siestat ja vaid mõni üksik kärbes piriseb kuskil toas – just nagu kunagi lapsepõlves.

Metsmaasikas (Fragaria vesca) 23.06.2020

Metsmaasikas (Fragaria vesca). Akna all rohu sees paistsid suuremad, aga magusad olid ikka

Täna on suve esimene päev ja mina pidin ennast lausa tagasi hoidma, et linna jääda ja mitte maale minna, kuigi väga oleksin tahtnud – ilmad on jumalikud ja maal on praegu lihtsalt ilus olla! Iseennast tundes tean aga, et ega ma kaua maakodus niisama iluleda ei oska – ikka peab midagi rohima, lõikama või sonkima.

Näärelehine kibuvits ehk jaaniroos ehk mairoos (Rosa pimpinellifolia) 2

Näärelehine kibuvits ehk jaaniroos ehk mairoos (Rosa pimpinellifolia)

Eile olin paraku liiga tubli ja tegin oma paremale käele (arvutihiire- ja aiakühvlikäsi!) natuke haiget – annan talle siis täna natuke puhkust. Vahel tabavad mind töösööstud – kui midagi olen ette võtnud, siis enne ei lõpeta, kui asi tehtud – mis siis, et tunnen ise ka, et vist pingutan üle. Juba pikemat aega oli korda tegemata üks suuremat sorti püsikupeenar maja otsas, kus vägiheinad ja sõrmkübaralilled olid umbrohuga võidu juba alustanud. Eile võtsin siis selle istutusala ette – lisaks rohimisele kiskusin tagumisest servast välja suuremates kogustes naati ja orasheina. Püüdsin harvendada ka invasiivseid püsikuid, aga see töö jäi pooleli, sest nägin seal kõrgete taimede varjus õigel hetkel üht hiigelsuurt kärnkonna ja ei tahtnud teda segada.

Põld ja teerada värava taga

Teerada üle põllu koduväravani. Aitäh, naabrinaine!

Miks mul on tunne, et rohi kasvab sel aastal kohe erilise hooga? Maja taga on isegi põlluhein silmatorkavalt kõrgem ja kõrs jõulisem kui kunagi varem. Tean, et see tunne pole uus 🙂 Ja sääsed on ka suuremad ja hammustavad valusamalt kui varasematel aastatel, tegelikult ka. Tööpuuduse üle kurta ei saa – mõne peenra olen juba kaks korda üle käinud, peenraservade pügamisest rääkimata. Mitmes kohas on mul uued ja noored taimed, nii et umbrohu jaoks musta mullapinda jätkub. Õnneks kasvavad ka kõik ettekasvatatud taimed kenasti, kuigi vihma on juunikuus meie mail täpselt kaks korda sadanud. Paar nädalat tagasi istutasin suure portsu taimi tuhkkuiva mulla sisse selle teadmisega, et järgmisel päeval hakkab paduvihma sadama. Hakkaski, aga Lõuna-Eestis, mitte meil.

Kurekell (Aquilegia vulgaris) 'Clementine Rose'

Kurekell (Aquilegia vulgaris) ‘Clementine Rose’

Aed-kurekell (Aquilegia vulgaris) 'Nora Barlow Mixed'

Aed-kurekell (Aquilegia vulgaris) ‘Nora Barlow Mixed’

Muidu on kõik kenamast kenam! Minu taimetallaja ja peenrakraapija on vist uutele jahimaadele siirdunud ja olen hakanud noortaimede kaitseks peenardesse torgatud roikaid vaikselt välja tõmbama. Vanal valgel taluroosil on hea aasta – meil kasvavad nad praktiliselt sirelivõsas, aga õitsevad rikkalikult, kuigi valgust on neil seal vähevõitu. Punased pojengid on hoos – õied on hiiglaslikud, aga eelmisel aastal oli neid rohkem. Ebajasmiin on alustanud ja harilik öölill lõhnab nii peenras kui suvalises tikripõõsas. Sirelid, piibelehed ja jumikas lõpetanud ja talutulpidel murdsin alles eile ära närtsinud õiekuprad – lugesin ära ka, sain 43 tükki. Eestoa akna all valmivad metsmaasikad – ilusad, suured ja magusad!

Punane pojeng (Paeonia officinalis)

Punane pojeng (Paeonia officinalis)

Lilla vägihein (Verbascum phoeniceum) 3

Lilla vägihein (Verbascum phoeniceum)

Lilla vägihein (Verbascum phoeniceum)

Lilla vägihein (Verbascum phoeniceum)

Rõõmu teevad suured tähtputked, kelle ostsin eelmisel aastal ja kes näitavad vähehaaval oma punast värvi. On kurekellaaeg – eelmisel aastal ette  kasvatatud uus roosa kurekell õitseb ja muidugi vana olija Nora Barlow, kes on samal kohal päris mitu aastat kasvanud ja vajaks nüüd juba uuendamist. Turkmeenia lauk loob pead ja uus tulija roomav akakapsas õitseb ja roomab vaikselt – temagi sinine õis on igati atraktiivne. Eelmisel aastal tuli mu aeda esimene hortensia ‘Annabelle’ ja rõõm oli suur, kui ühel päeval nägin, et temagi kasvatab õiekobararaid!

Suur tähtputk (Astrantia major) 'Lars'

Suur tähtputk (Astrantia major) ‘Lars’

Roomav akakapsas (Ajuga reptans) 'Chocolate Chip'

Roomav akakapsas (Ajuga reptans) ‘Chocolate Chip’

Linnu-uudiseid ikka ka. Musträstas oli katuseräästa alla pesa teinud ja armas oli jälgida, kuidas isaslind teda hoolega toitmas käis. Nädal hiljem oli pesas juba neli poega ja tänaseks on pesa tühi ja vanalinnud on uue trillerdamisega hoos. Vareste permanentne kraaksumine aia taga kuuse otsas ei ole nii hea uudis, aga ehk on seegi ajutine nähtus. Rongad on igatahes kadunud.

Musträstad pesas

Musträstad pesas

Ma ei ole eriti usin ja osav pildistaja, aga aiaelu fotoaparaadita ei ole ikka see. Ühel palaval päeval hakkasin vannist kannuga vett võtma, aga toetasin teist kätt vanni servale pisut hooletult ja fotokas (alles eelmisel suvel ostetud!) libises sujuvalt üle randme vanni põhja. Võite ainult ette kujutada seda rämedat serbiakeelset sõimu, mis sellele järgnes, aga teha ei olnud enam midagi. Teadjamad rääkisid, et digifotoka keemiline pesemine maksab rohke kui uus aparaat. Nii ma siis samal õhtul uue pildimasina ostsingi ja olen selle otsusega väga rahul.

Harilik lottsuru (Hemaris tityus) ja harilik öölill (Hesperis matronalis)

Harilik lottsuru (Hemaris tityus) ja harilik öölill (Hesperis matronalis)

Täna hommikul tõusis päike 4:02, homme juba 4:03, aga ööd on veel valged! Ilusat jaaniaega, seltsimehed unetud!

Harilik kurekell (Aquilegia vulgaris) 20.06.2020

Harilik kurekell (Aquilegia vulgaris)

Metsmaasikas (Fragaria vesca)

Metsmaasikas (Fragaria vesca)

Näärelehine kibuvits ehk jaaniroos ehk mairoos (Rosa pimpinellifolia)

Näärelehine kibuvits ehk jaaniroos ehk mairoos (Rosa pimpinellifolia)

Kevad hakkab läbi saama ja natuke kahju on. Rohelise erinevad varjundid on muutumas ühtlaseks täidlaseks tooniks ja aed on korraga väikseks jäänud. Alles hiljuti oli ruumi nii palju ja ka all oli aias valgust palju rohkem. Valge klaar puistas õielehti juba eelmisel pühapäeval, viimased tulbid ja teised kevadlilled lõpetavad, suvelilled pole veel alustanud – selline kummaline üleminekuaeg on ja mitte ainult looduses, vaid hinges ka.

Valge klaar 5.06.2020

Valge klaar 5.06.2020

Täna on tagumine aeg veel mõned mai lõpupäevadel ja juuni esimesel nädalal tehtud pildid blogisse panna, sest homme on vaja juba uusi arenguid jäädvustada. Loodan, et viie päeva jooksul pole aias jälle midagi hullu korda saadetud. Mõni taim on vahepeal loomulikul teel ära õitsenud, aga seda küll enam näha ei taha, et mõni lill on lindudele ülemäära meeldinud ja katki nokitud. Üks eriti armas taim oli ühel päeval lausa juurega maast välja tõmmatud ja enam uuesti kasvama ei läinudki. Sellest mehhiko vanikkuljusest oli mul tõsiselt kahju, aga hakkan vaikselt sellest kaotusest üle saama.

Mehhiko vanikkuljus (Cobaea scandens Cav.) 23.05.2020

Mehhiko vanikkuljus (Cobaea scandens Cav.) 23.05.2020 oli kaks päeva hiljem mullast välja tõmmatud 😦

Õnneks on õitsejate hulgas palju positiivses mõttes üllatajaid ja neidki, kes kukalt kratsima panevad. Üks kummaline lill on kroonjas ülane, kes tuli mu aeda kaks aastat tagasi. Üldiselt on ta külmaõrn, aga eelmisel kevadel ajas ennast jälle mullast välja. Teisel aastal ta eilist silmailu enam ei pakkunud – kaevasin nad üles ja istutasin mingid suvikud asemele. Ja ennäe – üks puhmas oli sel kevadel jälle hakkamas ja õitses päris uhkelt, aga meeldis peale minu vist kellelegi veel, nii oli ühel päeval õitest järel ainult sinine puru mustal mullal. Tegelikult on ta päris äge lill ja vääriks märksa rohkem tähelepanu – 2018. aastal õitses ta mul juunist külmadeni välja.

Kroonjas ülane (Anemone conoraria) 'St. Brigid Mix' 31.05.2020

Kroonjas ülane (Anemone conoraria) ‘St. Brigid Mix’ 31.05.2020

Teine üllataja on vist mingi naistenõges, kes tärkas argentiina raudürdi külvikarbis teist aastat järjest (ikka samast pakist). Kuskil nägin õitsemist alustava Mussini naistenõgese pilti ja oleksin tahtnud hüüatada – mul on just seesama taim! Aga no kindel ei ole. Kas faasseni naistenõges (Nepeta x faassenii) või mussini niastenõges (Nepeta racemosa) või keegi kolmas? Leht muljumisel eriti ei lõhna, selle proovisin järele. Kui keegi teadja aitaks teda määrata, oleksin väga tänulik.

Tundmatu naistenõges

Tundmatu taim, kes tärkas raudürtidega koos.

Kas mingi naistenõges

Kas mingi naistenõges?

Rohimine on ka muutunud igavesti põnevaks … ja paraku ka aeganõudvaks. Vanasti oli asi lihtne – oli malts, vesihein ja erinevad nõgesed, kelle sai kiirelt välja kitkuda. Nüüd uurin ja puurin iga lehekest – äkki on mõni väärtuslik seemik? Algaja aedniku hädad – ei tunne ju kõiki taimi! Üks on aga kindel – seemikutele oli eelmine ja ka tänavune talv meelt mööda, sest juba mullu märkasin, et punase siilkübara pojukesi oli rohkem kui kunagi varem. Aniisi-hiidiisopist ja lilltubakast üldse ei räägi – neid kerkib muruna! Suur rõõm oli esmakordselt leida lillat vägiheina ja ka sõrmkübaralilli peaks sel aastal rohkem tulema. Suhtun neisse loovalt – nii mõnigi jääb sinna kasvama, kus ta tärkas.

Poeedinartsiss (Narcissus poeticus)

Poeedinartsiss (Narcissus poeticus)

Vanadest olijatest õitsevad poeedinartsissid ja arendsi kivirik – ilusad ja valged mõlemad, kusjuures poeedinartsissid ei ole viimastel aastatel õiterohkusega eriti hiilanud ja needki vähesed ei taha eriti pildile jääda. Kivirik on palju fotogeenilisem ja tema puhmad laienevad iga aastaga.

Arendsi kivirik (Saxifraga x arendsii) 5.06.2020

Arendsi kivirik (Saxifraga x arendsii) 5.06.2020

Arendsi kivirik (Saxifraga x arendsii) 2

Arendsi kivirik (Saxifraga x arendsii)

Mägijumikas hakkas õitsema 29. mail. Tema on ukse kõrval nagu vana truu valvur.

Mägijumikas (Centaurea montana), esimene õis 29.05.2020

Mägijumikas (Centaurea montana), esimene õis 29.05.2020

Mägijumikas (Centaurea montana) 7.06.2020

Mägijumikas (Centaurea montana) 7.06.2020

Karulauk on ka selle kevade üllataja. Esmakordselt suutsin ma tuvastada, et ta on isekülvist paljunenud. Neli aastat võttis aega! Seni olid ainult puhmad vähehaaval laiemaks länud. Ju ma rohisin nende ümbrust eelmisel aastal siis õigel ajal. Kunagi proovisin teda ka poeseemnest külvata, aga alles hiljem sain teada, et idanevad ainult värsked seemned. Ma ei tea kui õige jutt see on.

Karulauk (Allium ursinum) 5.06.2020

Karulauk (Allium ursinum) 5.06.2020

Tegelikult pidin täna kirjutama viimast korda sel kevadel tulpidest, aga kukkus nii välja, et õied fotodel on seekord sinised ja valged. Piibelehed ja anemoonid jalgtee ääres jäid seekord ka välja, aga korraga kõike ka ei saa. Seekord siis nii ja tulpidest ja muust jõuan teine kord heietada.

Valge klaar õitseb veel 5.06.2020

Valge klaar õitseb veel 5.06.2020

Valge klaari alune 7.06.2020

Valge klaari alune 7.06.2020

Papagoitulbid (Tulipa) 'Black Parrot' ja 'Libretto Parrot' 31.05.2020

Papagoitulbid (Tulipa) ‘Black Parrot’ ja ‘Libretto Parrot’ 31.05.2020

On ikka kevad! Aias toimub endiselt igasuguseid asju. Keegi käib jätkuvalt mu värskelt kaevatud peenrajuppe kraapimas ja uued istutatud taimed on kõik okste ja toigastega turvatud – paistab, et see natuke isegi aitab. Lillherned on mitmekordselt pintseeritud (pagana linnud!), aga tänu sellele kasvatavad nad hoolega uusi võrseid – sellest kujuneb huvitav eksperiment! Iga kord, kui maale jõuan, vaatan kõigepealt kaod üle – alati on mõnel põõsal mõni muljutud või murtud oks. Kõik selle elan sügavalt ohates üle, aga kõige masendavam on näha pilti, kui äsja õide puhkenud tulbid on varre pealt maha murtud ja katki nokitud. Need kaod pole just teab mis suured, aga kuna sibulaid oli pakis vaid 4-5, siis on ikka kahju küll, kui viiest tulbist õitseb vaid üks või kaks. Üks tulbirida oli põhjalikult üles küntud, seal olid vanad Judith Leysterid – ma ootasin nede õitsemist nii väga! Ära nägin vaid kaks õit.

Triumftulp (Tulipa) 'Purple Flag' 29.05.2020

Triumftulp (Tulipa) ‘Purple Flag’ 29.05.2020. Kaks päeva hiljem oli ainult kaks õit järel …

Nii siis ongi, et pildistamisega peab kiirustama, sest kui täna on õis, siis homme ei pruugi seda enam olla. Kollased Apeldoornid ja valged Purissimad said vandaalidest puutumata rahus õitseda ja on lõpetanud. Mõni vana sort ei näidanudki sel aastal õisi ja panen siia nüüd fotod sel kevadel mu aias esmakordselt õitsvatest tulbisortidest, keda ma alles õpin tundma – keda vaja suvel üles võtta ja kes võib rahus mulda jääda.

Hiline täidiõieline tulp (Tulipa) 'Cartouche'

Hiline täidiõieline tulp (Tulipa) ‘Cartouche’, Oli neli õit, kolm on järel.

Hiline täidiõieline tulp (Tulipa) 'Cartouche' 2

Hiline täidiõieline tulp (Tulipa) ‘Cartouche’ 2

Triumftulp (Rembrandt-tüüpi tulp) 'Grand Perfection'

Triumftulp (Rembrandt-tüüpi tulp) ‘Grand Perfection’

Papagoitulp (Tulipa) 'Black Parrot'

Papagoitulp (Tulipa) ‘Black Parrot’

Papagoitulbid (Tulipa) 'Black Parrot' ja 'Libretto Parrot' 5.06.2020

Papagoitulbid (Tulipa) ‘Black Parrot’ ja ‘Libretto Parrot’ 5.06.2020

Hiline lihtõieline tulp (Tulipa) 'Sauternes'

Hiline lihtõieline tulp (Tulipa) ‘Sauternes’

Papagoitulp (Tulipa) ‘Estella Riijnveld’

Papagoitulp (Tulipa) ‘Estella Riijnveld’

Liiliaõieline tulp (Tulipa) 'Lilac Time'

Liiliaõieline tulp (Tulipa) ‘Lilac Time’ 5.06.2020

Liiliaõieline tulp (Tulipa) 'Lilac Time', tagaplaanil papagoitulbid 'Black Parrot' ja 'Libretto Parrot'

Liiliaõieline tulp (Tulipa) ‘Lilac Time’, tagaplaanil papagoitulbid ‘Black Parrot’ ja ‘Libretto Parrot’ 31.05.2020

Vanad talutulbid on ikka kõige armsamad ja nemad valge klaari all alles alustavad. Kunagi leidsin nad aiast ja istutasin peotäie sibulaid maja ette õunapuu alla. Kui möödunud talv ei olnud üldiselt tulpidele kuigi soodne, siis vana talutulp ei lasknud ennast soojast ja vesisest talvest häirida. Õisi on palju, kuigi nad on sellise pisut hapra olemisega.

Vanad talutulbid, meelespead ja viimased nurmenukud

Vanad talutulbid, meelespead ja viimased nurmenukud

Vana talutulp

Vana talutulp

Vanad talutulbid ja lõpetavad meelespead

Vana talutulp ja meelespead

Valge klaari õied

Valge klaari õied

Valge klaar puistab õielehti, vanad talutulbid alustavad ja meelespead lõpetavad

Valge klaar puistab õielehti, vanad talutulbid alustavad ja meelespead lõpetavad

Õitsejaid on muidugi veel palju rohkem, aga nendest tulevad pildid kunagi hiljem. Eile oli H abiks ja kahe peale sai korraga ära tehtud umbes kolme päeva töö. Aitäh, H! Läinud öösel sai aed ja värskelt istutatud taimed jälle sahmaka vihma ja elu tundub kohe palju ilusam!