Arhiiv

Monthly Archives: juuli 2020

On ikka suvi! Vett muudkui kallab taevast alla, aga õnneks antakse vahepeal ka päikest ja sooja. Ilmateade on enamasti stiilis “… muutliku pilvisusega, on äikest, välistatud ei ole rahe … äikesepilvede all on tugevamaid tuulepuhanguid …” – ja nii ongi või siis mitte. Ühes Eesti paigas murrab äikesetorm puid ja uputab, paar versta eemal aga särab päike. Isegi naaberriikide ilmasaidid on segaduses ja edastavad erinevaid andmeid, ainult gismeteo lubab igaks juhuks vihma kuu aega jutti. Ma olen brontofoob (kardan paaniliselt äikest) ja seetõttu ka ilmaprognoosidega kursis.

Aga nüüd õitsejate juurde. Karvane päevakübar on ikka üks imeline lill! Maja ees suures peenras käitub ta püsikuna, vähemalt ‘Irish Spring’, kelle ma istutasin sinna juba 2017. aastal. Ka ‘Cherry Brandy’ elas möödunud talve üle ja alles nüüd näitab oma tõelist palet – eelmise aasta taimed on kenad põõsad kasvatanud. Nemad hakkavad pisut hiljem õitsema. Uued Goldilocksid püsivad vaasis kaua ja õite mahalõikamine on neile ainult hästi mõjunud. Neljas sort ‘Moroccan Sun’ alles hakkab lahti minema.

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 'Iris Spring' 27.07.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Irish Spring’ 27.07.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 'Iris Spring' on iga päevaga ilusam, suur tähtputk (Astrantia major) lõpetamas

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Irish Spring’ on iga päevaga ilusam, suur tähtputk (Astrantia major) lõpetamas

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 'Goldilocks' 27.07.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Goldilocks’ 27.07.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 'Cherry Brandy' alles hakkab kujunema

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Cherry Brandy’ alles hakkab kujunema

Valge floks (Phlox paniculata) ja karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 'Iris Spring' 27.07.2020

Valge floks (Phlox paniculata) ja karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Irish Spring’ 27.07.2020

Floksid avanevad järk-järgult. Punane monarda on hoos, teised värvid alles alustavad, aga nad kasvavad ka rohkem varjus. Muskus-kassinaeris õitseb veel, tema sugulane vana roosa harilik rõngaslill hakkab maja ees lõpetama. Maja otsas on teda aga veel palju ja seal poolvarjus õitseb ta kaua. Villasel nõianõgesel olen jupikaupa õisikuid maha lõiganud – üldmulje on mõnevõrra parem. Hostad on haruldaselt lopsakad, aga sel suvel on neil õisi palju vähem kui eelmisel aastal. Ruugel päevaliilial, kes mullu uhkeldas erilise õiterohkusega on sel aastal ainult ÜKS õisik! No puhkama peab ka.

Punane monarda (Monarda didyma) ja hosta 27.07.2020

Punane monarda (Monarda didyma) ja hosta 27.07.2020

Muskus-kassinaeris (Malva moschata) ja villane nõianõges (Stachys byzantina) 27.07.2020

Muskus-kassinaeris (Malva moschata) ja villane nõianõges (Stachys byzantina) 27.07.2020

Aedmonarda (Monarda didyma) 27.07.2020

Aedmonarda (Monarda didyma) 27.07.2020

Aedsalveil olen vanad õisikud maha lõiganud. Kirju salveiga olen sel aastal peaaegu rahul – vähemalt värvidega on vedanud, pole ainult roosa nagu varem on juhtunud. Ogaputk õitseb mul teist aastat ja alles nüüd näen, kui palju ta seemnekülvi on andnud. Kummalisel kombel olid paaril ogaputkel paar õisikut kärbunud, kas mõni röövik oli söömas käinud? Muidu ta mulle meeldib, aga püsti ei taha püsida.

Kirju salvei (Salvia viridis) ‘Bouquet Mixed’ ja 'Pink Sundea'

Kirju salvei (Salvia viridis) ‘Bouquet Mixed’ ja ‘Pink Sundea’

Kirju salvei (Salvia viridis) ‘Bouquet Mixed’ ja 'Pink Sundea' 27.07.2020

Kirju salvei (Salvia viridis) ‘Bouquet Mixed’ ja ‘Pink Sundea’ 27.07.2020

Kirju salvei (Salvia viridis) ‘Bouquet Mixed’ ja 'Pink Sundea' ja Lamedalehine ogaputk (Eryngium planum) 7.07.2020

Kirju salvei (Salvia viridis) ‘Bouquet Mixed’ ja ‘Pink Sundea’ ja lamedalehine ogaputk (Eryngium planum) 7.07.2020

Oh – ja nüüd siis lilltubakad ja lillherned – nad teevad lihtsalt nii palju rõõmu! Lilltubakal on nii mitu erinevat pastelset tooni ja tegelikult on nende hiilgeaeg alles ees. Lillherneid imetlen ma aga ise ka iga jumala kord, kui ma neid korjan. See on suht aeganõudev töö, sest ma ei raatsi ühtki vart vigastada ja püüan ettevaatlikult maha lõigata iga viimasegi õie, et uusi ikka juurde tuleks. Ja neid tuleb! Allolevatel piltidel on kahe päeva õied. Kui peaksin nädala aiast eemal olema, siis oleks tulemuseks korralik lillhernesein. Ainus mure on see, et mul ei ole neid enam kuskile panna, aga õnneks sain täna juba esimese tellimuse kahele kimbule. Nii tore!

Lilltubakas (Nicotiana alata) 'Daylight Sensation' ja lillhernes (Lathyrus odoratus) 27.07.2020

Lilltubakas (Nicotiana alata) ‘Daylight Sensation’ ja lillhernes (Lathyrus odoratus) 27.07.2020

 

 

Lillhernes (Lathyrus odoratus) jälle korjatud

Lillhernes (Lathyrus odoratus). Tänased õied jälle korjatud.

Millal viimati kastma pidin, ei mäletagi. Kõik kasvab niigi hirmsa raginaga ja ka hilissuvised lilled hakkavad järjest õide puhkema. Õnneks on aias praegu vaatamist, avastamist ja imetlemist omajagu. Tööd muidugi ka, aga sellega pole kiiret. Vahel pean aga iseendale väga konkreetseid käsklusi andma, alles eile ütlesin valju häälega “Inimene, võta nüüd labidas ja istuta see männasmailane maha!”. Aitas. Üldiselt ma aga omaette ei räägi 🙂

Sigrimigri panin postituse pealkirja, sest eile tehtud pilte vaadates tuli just see sõna pähe. Värve on palju ja mis siis, et pole harmoonilist üldmuljet. Küll ma kunagi jõuan ka selleni, sest mõni peenraserv on juba päris kena. Mul on ikka veel see katsetamisfaas ja õpin erinevaid taimi ja nende soove arvestama. Eh, tegelikult polegi täiuslik lillepeenar mu eesmärk olnud – kerge kaos lisab mängule ilu 🙂

Õhus on augustit, eriti kui päike paistab, aga õhk on jahe (vahepeal olid sellised ilmad). Lõhnad ja valgus nagunii kedagi ära ei peta, nii et paneme vaimu valmis juuli lõppemiseks.

Ulualne flokside ja lillhernestega 27.07.2020

Ulualne flokside ja lillhernestega 27.07.2020

On südasuvi ja vahelduseks jälle palavamad ilmad – kõik rohetab, kasvab ja küpseb. Niidutaimede hiilgeaeg kestab veel, hobumadara ja mesika uimastavat lõhna on tunda niipea, kui alev selja taha jääb. Termomeetri 25 kraadi (ja enamgi) tuletavad meelde, et kuumaga aiatööd ei tehta – tuleb osata ka lihtsalt olla. Mulle meeldib see osa aiahooajast, kui suurem tõmblemine on möödas ja midagi väga tegema ei pea. Kui maale jõuan, teen rahulikult esimese aiaringi ja vaatan, kes õitsema hakanud, kelle on röövikud nahka pannud ja kus oleks vaja aiakääre lõksutada. Siis pildistan natuke putukaid, kes tähtputkele on maandunud, ajan tulemusteta taga paari liblikat, kes läbi aia laperdavad ja kikitan kõrvu ja kuulan, ega mõni uus lind mu aeda pole ära eksinud. Nii möödub vahel tund või paar ja alles siis vahetan riided ja vaatan, kas teeks midagi asjalikku ka.

Aias on valdav värv juba mõnda aega roheline, kuigi õitsejaid ju isegi on ja hakkab järjest juurde tulema. Vana valge floks avas oma esimese õie juba 6. juulil, ka roosa harilik rõngaslill on alustanud ja punane monarda on iga päevaga järjest punasem. Eriline õnnehein meeldib mulle iga aastaga üha rohkem, aga ta kipub lamanduma – see pidigi kõrgemate sortide viga olema.

Valge floks ehk aed-leeklill (Phlox paniculata) 15.07.2020

Valge floks ehk aed-leeklill (Phlox paniculata) 15.07.2020

Laialehine kellukas (Campanula latifolia) 10.07.2020

Laialehine kellukas (Campanula latifolia) 10.07.2020

Harilik rõngaslill (Lavatera thuringiaca) 17.07.2020

Harilik rõngaslill (Lavatera thuringiaca) 17.07.2020

Eriline õnnehein (Erigeron speciosus) 15.07.2020

Eriline õnnehein (Erigeron speciosus) 15.07.2020

Maja taga rõõmustavad lillherned. Nüüd olen roosa Evelyn ka ära näinud – no on ikka ilus! Aga kõige vaimustavam on ikkagi helelillade servadega ‘Hi Scent’. Mõni õis on eriti pika varrega – ühe valge mõõtsin lausa ära – 45 cm! Eile avanes ka esimene lilltubakas.

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 'Evelyn' 17.07.2020

Lillhernes (Lathyrus odoratus) ‘Evelyn’ 17.07.2020

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 'Hi Scent' 9.07.2020

Lillhernes (Lathyrus odoratus) ‘Hi Scent’ 9.07.2020

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 17.07.2020 - tänane kimp

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 17.07.2020

Lilltubakas (Nicotiana alata) - esimene õis avanes 17.07.2020

Lilltubakas (Nicotiana alata) – esimene õis avanes 17.07.2020

Lavendel sinetab, lõhnab ja ootab mahalõikamist, eriti maja seina ääres, kus on soojem kasvukoht. Pikem lavendlipeenar näeb suht õnnetu välja – kevadel lõikasin sealt küll vanu oksi välja, aga nad on ikka üsna rääbakad. Ka raudrohuväli vajab uuendamist. No ei näe sel suvel tavapärast pastelset vaadet! Pealegi on neil lehetäid kallal, aga ma ei võta nende vastu midagi ette, sest kui nad ikka armastavad just kollast raudrohupõõsast, siis nad püsivad seal ja mujale ei roni. Seni on mu taktika tulemusi andnud. Lehetäide teine lemmik sel hooajal on harilik naistenõges, aga sellegi taime puhul paistab satikatele vaid mõni üksik põõsas huvi pakkuvat.

Tähklavendel (Lavandula angustifolia) 'Munstead Strain' 15.07.2020

Tähklavendel (Lavandula angustifolia) ‘Munstead Strain’ 15.07.2020

Raudrohi (Achillea millefolium) 'Summer Berries' 15.07.2020

Raudrohi (Achillea millefolium) ‘Summer Berries’ 15.07.2020

Täisõies on tähtputked ja valge muskus-kassinaeris – nemad enam ilusamaks ei lähe. Tähtputk on omaette fenomen, mis puudutab igasuguseid tolmeldajaid. Ta lausa kihab igasugustest sitikatest- satikatest, kimalastest ja liblikatest. Midagi erilist peab selles nektaris olema, mis kõik tema õitele kohale meelitab. Teine superlill on kimalaste arvates villane nõianõges. Mina olen otsustanud, et tema õied mulle ei meeldi (hallid pehmed lehed on seevastu vaimustavad!), aga pole neid seni raatsinud maha lõigata just tolmeldajate pärast.

Suur tähtputk (Astrantia major) 'Snow Star' 17.07.2020

Suur tähtputk (Astrantia major) ‘Snow Star’ 17.07.2020

Muskus-kassinaeris (Malva moschata) ja villane nõianõges (Stachys byzantina) 17.07.2020

Muskus-kassinaeris (Malva moschata) ja villane nõianõges (Stachys byzantina) 17.07.2020

Muskus-kassinaeris (Malva moschata) ja villane nõianõges (Stachys byzantina) 15.07.2020

Muskus-kassinaeris (Malva moschata) ja villane nõianõges (Stachys byzantina) 15.07.2020

Muskus-kassinaeris (Malva moschata), villane nõianõges (Stachys byzantina) ja aedmonarda (Monarda didyma) 17.07.2020

Muskus-kassinaeris (Malva moschata), villane nõianõges (Stachys byzantina) ja aedmonarda (Monarda didyma) 17.07.2020

Umbes pooled tulbid olen üles võtnud. Põhiline töö on ikka närbunud lillede äralõikamine – muuseas närpimine on üks kole uudissõna mu meelest. Mõnele lillele olen teinud hilist Chelsea-lõikust ja eks selle eksperiendi tulemused on hiljem näha. Pikalehist mailast olen armutult välja juurinud ja mõnda põõsast pean veel kärpima, sest mingid röövikud on osad õied ära närinud. Need lilled, mis vähegi kannatavad, sätin vaasi – see on ka tore tegevus. Isegi faasseni naistenõgeseid ei suutnud komposti viia! Eile lõikasin lõpuks maha kõik esimesed karvased päevakübarad (16 tükki), sest tahaks varsti juba rohkem ja lopsakamaid õisi näha. Vaasis püsivad nad kaua ja kimp tuli natuke à la van Gogh 🙂

Ulualune ja lillekimbud 9.07.2020

Ulualune ja lillekimbud 9.07.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 'Goldilocks' 17.07.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Goldilocks’ 17.07.2020

Juuli teine pool on käes, aga metskitse pole ikka veel kohanud. Igasuguseid väiksemat sorti linde on aias liikvel, aga pildistamiseks pole kannatust jätkunud. Eile aga ehmatasin aia tagant lendu hiigelsuure hiireviu. Ma  olen päris kindel, et see ikka oli hiireviu, sest vastu õhtut tiirutas neid lausa kaks tükki maja taga metsa kohal ja tegid just sellist häält, nagu SIIN kuulda saab. Mingi pildi sain läbi häda kõrgest taevalaotusest kätte.

Ilmselt Hiireviu (Buteo buteo)

Ilmselt hiireviu (Buteo buteo)

Lillhernehooaeg on alanud ja nüüd hakkab neist siia iga kord pilte ilmuma, kuni ma neist tüdinen. Kõik lillhernekasvatajad tüdivad (ma tean!), sest nad õitsevad kaua. Aga praegu on nii nagu kunagi kammerkooriga Lõuna-Saksamaale sõites – kui bussiaknast esimest korda Alpe nägime, olid kõik oma fotokatega akendest ja katuseluukidest väljas, et mägesid pildile saada. Hiljem vaadati neid pilte hämminguga – mida ma õigupoolest pildistasingi? Sama on lillehernestega – esimesed õied on kõige armsamad, kuigi ma tean, et varsti on neid palju rohkem ja fotodki tulevad paremad.

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 'Beaujolais' esimesed õied 3.07.2020

Lillhernes (Lathyrus odoratus) ‘Beaujolais’ esimesed õied 3.07.2020

Lillhernes (Lathyrus odoratus), kas 'Matucana' 3.07.2020

Lillhernes (Lathyrus odoratus), kas ‘Matucana’? 3.07.2020

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 'Swan Lake' 3.07.2020

Lillhernes (Lathyrus odoratus) ‘Swan Lake’ 3.07.2020

Et midagi hakkab kujunema, nägin ma juba nädal tagasi. Esimesed õied olid lahti reedel, 3. juulil ja kuna linnaminekuga läks kiireks, jäid need lõikamata. Eile tegin hommikust ringkäiku, liikusin tegelikult maja taha hoopis karvaseid päevakübaraid takseerima ja kogemata jäi pilk lillhernestele pidama ja – vau! Et nii palju õisi avanenud oli, ei oodanud. Paar uut sorti olid ka lahti – ilus, ilus!

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 'Hi Scent' 6.07.2020

Lillhernes (Lathyrus odoratus) ‘Hi Scent’ 6.07.2020

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 'Old Spice America' 6.07.2020

Lillhernes (Lathyrus odoratus) ‘Old Spice America’ 6.07.2020

30 (+ 2 imeväikest) lillhernetaime istutasin maha 10. mail ja mõni ehk mäletab, et mingil ajal nokkisid linnud kõik taimed katki. Ise olin süüdi – toestasin neid grilltikkudega ja lindude tähelepanu köitsid ilmselt hoopis sinna külge seotud nöörijupid, mis tuule käes tilbendasid. Igatahes pintseerisid need tiivulised aednikud mu taimed põhjalikult ära, aga kõik jäid ellu ja mingil hetkel said hoo sisse. Praegu on taimed sarapuukeppide vahel kenasti sirged ja ega nad eelmisel aastal samal ajal eriti kõrgemad ei olnud. Pilt on igatahes paljulubav ja mis põhiline – õied on ilusa pika varrega.

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 'Hi scent' vaasis 6.07.2020

Lillhernes (Lathyrus odoratus) ‘Hi scent’ vaasis 6.07.2020

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 'Old Spice America' (2) 6.07.2020

Lillhernes (Lathyrus odoratus) ‘Old Spice America’ (2) 6.07.2020

Sordinimedega on sel aastal asi parem – hetkel ei ole anomaaliad täheldanud, ainus kahtlane sordinimi on ‘Royal Family’ – selle nimega pakist võib saada mida iganes, sest selle nimega sorti lihtsalt ei ole olemas (vähemalt mina ei leidnud). Minul näevad sellest pakist võrsunud lillherned kahtlaselt ‘Matucana’ moodi välja, aga selle vastu pole mul midagi. Hetkel pole end veel näidanud vaid roosa ‘Evelyn’, aga tema tärkaski viletsalt ja teda sai istutatud vaid neli taime.

Ja siis need teised. Nädala tagune laussadu oli nii mõnegi taime maadligi painutanud, aga rõõmustavat on sellele vaatamata omajagu. Iga jumala kord käin ja imetlen oma ‘Annabelle’i, kelle sain eelmisel aastal ja teda sel aastal õitsemas näha ei lootnudki. Ju talle see koht meeldib, igatahes on õisikud juba täiesti valged ja õisiku nägu. Tema kõrval on jaapani enelas ‘Little Princess’, kes pole sel aastal sugugi little, lausa big ja õisi täis.

Puishortensia 'Annabelle' ja Jaapani enelas (Spiraea japonica) 'Little Princess' 6.07.2020

Puishortensia ‘Annabelle’ ja Jaapani enelas (Spiraea japonica) ‘Little Princess’ 6.07.2020

Jaapani enelas (Spiraea japonica) 'Little Princess' 6.07.2020 (2)

Jaapani enelas (Spiraea japonica) ‘Little Princess’ 6.07.2020 (2)

Jaapani enelas (Spiraea japonica) 'Little Princess' 6.07.2020

Jaapani enelas (Spiraea japonica) ‘Little Princess’ 6.07.2020

Tähtputked ja dalmaatsia kurereha paitavad silma, kui neist mööda käin. Nad on mul veel väiksekesed, aga erilise tähelepanu all, sest esiteks on nad uued ja teiseks jagasin ma nad istutades kaheks ja isegi kolmeks, et tulevikus ikka rohkem põõsaid oleks. Karvased päevakübarad avanevad vähehaaval – iga õis on ise näoga ja mõtisklen endamisi, et ehk peaks need esimesed õied ära lõikama, et uusi ja ilusamaid juurde tekiks? No seni mul veel kannatust jätkub. Uus tulija on ka daalia ja kahel põõsal olen nüüd esimesed valged õied ära näinud.

Suur tähtputk (Astrantia major) 'Snow Star' 6.07.2020

Suur tähtputk (Astrantia major) ‘Snow Star’ 6.07.2020

Suur tähtputk (Astrantia major) 'Ruby Wedding' 6.07.2020

Suur tähtputk (Astrantia major) ‘Ruby Wedding’ 6.07.2020

Dalmaatsia kurereha (Geranium dalmaticum) 6.07.2020

Dalmaatsia kurereha (Geranium dalmaticum) 6.07.2020

Karvane päevaküar (Rudbeckia hirta) 'Goldilocks' 6.07.2020

Karvane päevaküar (Rudbeckia hirta) ‘Goldilocks’ 6.07.2020

Vihma on nüüd ikka päris korralikult tulnud ja muld on mõnusalt märg ja vingerdavaid vihmausse täis. Tulpide ülesvõtmine on pisut problemaatiline, kuigi sellega peaks juba tegelema. Istutamisega olen peaaegu ühel pool, aga mingid potid jäävad iga kord jugapuu alla paremate päevade ja sobiva kasvukoha ootele. Mõnel vihmavabal päeval olen haljasmassiga tegelenud – kitkun alla aias naati ja püüan maja taga kõrget heina ohjeldada. Vahepeal olen pildistanud aias kasvavaid ümbrohtusid ja niidutaimi ja neid määranud – enda harimist ei tohi ju puhkuse ajal unarusse jätta 🙂

Täna rohkem ei kirjuta, kuigi võiks pikalt jutustada taimedest, kes sel aastal ei edene või huvitavatest isenditest, kelle olen oma aiast avastanud või ka näiteks pühapäevasest aiareisist Hiiumaale, mis oli äärmiselt inspireeriv! Hetkel tahtsin peaasjalikult jagada rõõmu oma esimestest lillhernestest. Kahju ainult, et sõnadega ei saa kirjeldada nende lõhna, sest see on jumalik!

Lillhernes (Lathyrus odoratus) - esimene kimp 6.07.2020

Lillhernes (Lathyrus odoratus) – esimene kimp 6.07.2020

Eile sai esimene suvekuu otsa ja tänasega algab aasta teine pool. Lubatud laussadu jõudis üleeile ka Harjumaale kohale ja üle pika aja saab meie kant ka lõpuks korralikult kastetud. Juuni lõpp kiskus tõeliselt kuumaks ja nii mõnelgi päeval oli aias lausa võimatu midagi arukat teha, aga mingil hetkel otsustasin, et tuleb soojadest ilmadest viimast võtta. Kui on suvi, siis peabki palav olema ja kannatame ka 30 kraadi ja rohkem ära, et oleks, mida sügisel meenutada. Nädalavahetusel veendusin, et kui mitte ülearu rabeleda ja võimalikult palju puude varju hoida, annab aias tegutseda küll. Kui kuumus hakkab ajudele käima, saab kohalikust veekogust – suurest pesukausist kaevu all alati kosutust.

28 kraadi varjus 27.06.2020

28 kraadi varjus 27.06.2020 ei olnud sugugi ülemine piir, nr 3 on aga juba minestanud

Laupäeval kulus mingi aeg ka pildistamise peale. Üht väikest koerliblikat ajasin oma pool tundi mööda aeda taga, lõpuks maandus ta naistenõgesel ja lasi klõpsu ära teha. Kõik õitsejad said pildile ja selle üle on mul hea meel, sest see tugev vihm, mis viimastel päevadel on alla sadanud, on nii mõnedki õied peenrasse peksnud. Roosa pojeng on ilmselt omadega ühel pool, aga laupäeval oli ta väga ilus. Ka kibuvitsaaeg on nüüdseks läbi – nädalavahetusel jäädvustasin veel üksikuid hapraid õisi.

Väike koerliblikas (Aglais urticae) 27.06.2020

Väike koerliblikas (Aglais urticae) 27.06.2020

Roosa pojeng (Paeonia lactiflora) 'Edulis Superba'

Roosa pojeng (Paeonia lactiflora) ‘Edulis Superba’ 27.06.2020

Kimalane ja naistenõges maja ees peenras

Kimalane ja naistenõges maja ees peenras

Kurerehasid on mul aias kolm ja nüüd olen ära näinud ka uue dalmaatsia kurereha esimesed õied. Kummaline on see, et verev kurereha ‘Vision Pink’ on sel aastal jälle tibake uhkem kui mullu, samal ajal kui ‘Biokovol’ on vaid üksikud õied, kuigi ta peaks suhteliselt lollikindel sort olema. Miks see nii on, ei tea. Üks suuremaid müsteeriume minu jaoks on veel see, et ühes peenra servas võib taim olla lopsakas, samal ajal kui meeter eemal on sama sort märksa viletsamas konditsioonis, kusjuures tingimused on samad.

Dalmaatsia kurereha (Geranium dalmaticum) - esimesed õied

Dalmaatsia kurereha (Geranium dalmaticum) – esimesed õied 29.06.2020

Verev kurereha (Geranium sanguineum) 'Vision Pink' 27.06.2020

Verev kurereha (Geranium sanguineum) ‘Vision Pink’ 27.06.2020

Verev kurereha (Geranium sanguineum) 'Vision Pink' 27.06.2020 (2)

Verev kurereha (Geranium sanguineum) ‘Vision Pink’ 27.06.2020 (2)

Turkmeenia lauk on uhked pallid kasvatanud, aga ainult uues peenras. Eelmisel aastal õitses seitse tükki, kellest vaid kaks ajas paar haledat lehte sel kevadel üles. Võimalik, et liigvesi tegi neile liiga, sest need vanemad laugud kasvavad madalamas kohas. Aga lavendlid nende kõrval om samas vägagi elus, nii et jälle üks mõistatus lahendada. Proovin mingil ajal seal pisut labidaga sonkida – ehk leian mõne elujõulise sibula, mida uurida ja ümber istutada.

Turkmeenia lauk (Allium Christophii) 27.06.2020 2

Turkmeenia lauk (Allium Christophii) 27.06.2020

Esimesed aed-raudürdid ja muskus-kassinaerid õitsevad. Aedsalvei on endiselt sinine ja kaunis ja teda võiks vabalt maja ees püsilillepeera servas kasvatada. Tähtputked, minu uued lemmikud on hoogu sisse saamas ja ma tahan neid aeda veel rohkem saada. Punast värvi ‘Lars’ näitab nüüdseks rohkem oma värvi ja esmaspäeval oli kõige vanem sort ‘Snow Star’ ka lõpuks lahti.

Aedsalvei (Salvia officinalis) 27.06.2020

Aedsalvei (Salvia officinalis) 27.06.2020

Aed-raudürt (Verbena x hybrida) - esimesed õied 27.06.2020

Aed-raudürt (Verbena x hybrida) – vähemalt üks põõsas on minu suureks rõõmuks vahelduseks valget värvi 27.06.2020

Suur tähtputk (Astrantia major) ‘Lars’ 27.06.2020

Suur tähtputk (Astrantia major) ‘Lars’ 27.06.2020

Suur tähtputk (Astrantia major) 'Snow Star' on viimaks õied avanud, kõrval must leeder (Sambucus nigra) 'Black Lace'

Suur tähtputk (Astrantia major) ‘Snow Star’ alustamas, kõrval must leeder (Sambucus nigra) ‘Black Lace’ 29.06.2020

Eelmisel suvel Kristiine aiakeskusest ostetud metssalveid on alustanud, aga lootsin vaikselt, et need puhmad on sel aastal pisut suuremad – neid näitan ka kunagi hiljem, kui õisi on rohkem. Esimesed karvased päevakübarad on õied avanud, aga need esimesed on alati tiba nirud. Lillherned ronivad, lilltubakad kasvatavad kuumaperioodile vaatamata lopsakat leherosetti ja riitsinus hakkab vaikselt uhkemaks muutuma. Sel kevadel ettekasvatatud taimedest peaks eraldi postituse tegema.

Esmaspäevaks lubati pisut normaalsemat ilma (24 kraadi), alates pärastlõunast äikest ja vihma ja nii oligi plaanis üks hoogistutamine ette võtta, sest viimase portsu taimi (mõned ettekasvatatud, teised rohevahetusest saadud) tahtsin enne sadu maha istutada. Peaaegu kõik taimed saidki mulda, tänu abilistele veel küüslaugud ja lillherned rohitud ja arvestatav kogus kompostmulda alt aiast peenardesse tassitud. Suur aitäh, H ja T!

Kibuvits (Rosa) 27.06.2020

Kibuvits (Rosa) 27.06.2020

Kibuvits (Rosa) ja aiatee 27.06.2020

Lõpetav kibuvits (Rosa) ja aiatee, mis viib kompostihunnikuni, kus aeg-ajalt leiavad aset väiksemat sorti dramaatilised sündmused 🙂

Hetkel kallab Tallinnas jälle nagu oavarrest ja kraadiklaas näitab 15 kraadi. Vihma eest ilmataadile suur tänu, aga varsti võiks suvesoe tagasi tulla.