Juulist sai august

August on lõikuskuu ja ka minu puhul peab see vägagi paika. Just praegu tunnen, et kogu töö hakkab vilja kandma ja lõikan seda (nii otseses kui kaudses mõttes), mida märtsis-aprillis külvasin. Kui seni olid põhilisteks tööriistadeks aiakühvel ja labidas, siis nüüd on pidevalt peos erinevad aiakäärid. Lõikan närtsinud ja pikali vajunud õisi ja värskeid lilli vaasidesse. August on seega ka kimbukuu, ehkki eriliseks sättimiseks ja eri liikide-sortide kokkusobitamiseks praegu aega ei ole võtnud.

Lillhernekimbud 3.08.2020

Lillhernekimbud 3.08.2020

Lillhernekimp 3.08.2020

Lillhernekimp 3.08.2020

Nii palju, kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Olen kuulnud ütlemist, et lille koht on tema loomulikus kasvukohas ehk siis niidul või aias, vaasis suremise jutt veel sinna lisaks. No mida! Eelmisel suvel botaanikaaias toimunud kohtumisel ütles Vanaema aia perenaine TM: “Mis aed see on, kust pole lilli võtta vaasi toomiseks”. Sellega ma olen 100% nõus. Ilmselt oleneb paljugi aiast ja selle suurusest ja valikutest, keda seal näha tahetakse. Rootsis on igatahes moes lõikelillede kasvatamine ja tõsisemad tegijad pakuvad võimalust ise kimp korjata, mõistagi tasu eest.

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 'Moroccan Sun' hakkab lõpuks avanema 2.08.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Moroccan Sun’ hakkab lõpuks avanema 2.08.2020

Kuidagi on nii kujunenud, et maja taga on mul lõikelillede ala. Tean tegelikult väga hästi, kuidas nii läks – mul jäi kevadel nii palju potistatud taimi kätte ja istutasin nad lihtsalt vabale pinnale maha. Nii ma siis imetlen nüüd oma massistutust ja pakun lillherneid ja karvaseid päevakübaraid kõigile, keda tunnen – täitsa ilma rahata! Karvane päevakübar püsib vaasis väga kaua ja ka lilltubaka kohta kehtib sama (ise pole vaasi korjanud). Lilltubaka ümber hõljub aga õhtuti lausa lõhnapilv!

Lilltubakas (Nicotiana alata) 'Daylight Sensation' 2.08.2020

Lilltubakas (Nicotiana alata) ‘Daylight Sensation’ 2.08.2020

Lilltubakas (Nicotiana alata) 'Daylight Sensation' ja karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 'Goldilocks' 2.08.2020

Lilltubakas (Nicotiana alata) ‘Daylight Sensation’ ja karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Goldilocks’ 2.08.2020

Lillhernes (Lathyrus odoratus) - peaaegu ämbritäis õisi 31.07.2020

Lillhernes (Lathyrus odoratus) – peaaegu ämbritäis õisi 31.07.2020

Lõikamist ootab veel lavendlipeenar, mis on natuke käest lastud. Maja seina ääres on põõsad pügatud, aga pikas peenras on taimi palju rohkem, ka palju puitunud varsi ja seal jätkub tööd tunniks või paariks. Kimalased on muidugi täiesti hullunud ja sumisevad nagu pöörased – no päev või paar saavad seal veel möllata, siis saab pidu läbi. Lavendliõitest kavatsen esimest korda pärja (või paar) teha, sest kimpe on mul juba piisavalt kuivamas.

Tähklavendel (Lavandula angustifolia) ‘Munstead Strain’ - viimane aeg maha lõigata

Tähklavendel (Lavandula angustifolia) ‘Munstead Strain’ – viimane aeg maha lõigata

Valge tähklavendel (Lavandula angustifolia) 'Ellagance Ice'

2018. aastal seemnest külvatud valge tähklavendel (Lavandula angustifolia) ‘Ellagance Ice’

Vahel sõidan maale ainult selleks, et mõne õie puhkemist mitte maha magada. Eelmistel suvedel on selliseks motivaatoriks olnud liiliad, nüüd aga üks kõrge daalia, kes tuli mu aeda sel kevadel. Seemnest olen suvedaaliad ennegi kasvatanud, aga see tumepunane daalia on PÄRIS. Puhkev õis on igatahes paljulubav! Liiliad on sel aastal viletsad – Centerfoldil oli ainult kaks õit ja Patagonia on päris kadunud, ainult Forza Red pole veel kunagi alt vedanud. Kui varem kahtlesin, siis nüüd tean täpselt – liilia ei ole minu aia lill. Tahaks muidugi hankida vanu sorte, kes meil kunagi kasvasid, aga uusi ja uhkeid sorte juurde ei osta.

Daalia (Dahlia) 2.08.2020

Daalia (Dahlia) 2.08.2020 – sordinime kahjuks ei tea

Aeddaalia (Dahlia x hortensis) 2.08.2020

Aeddaalia (Dahlia x hortensis) 2.08.2020. Sain M-lt – eelmisel aastal külvatud, mugulad üle talve säilitatud  ja tulemuseks on väga kena põõsas

Liilia (Lilium) 'Forza Red' 2.08.2020

Liilia (Lilium) ‘Forza Red’ 2.08.2020

Floksid ja astilbed avanevad vähehaaval, varsti on siilkübarate ja kõrge kollase talijorjeni aeg käes. Ootan huviga möödunud aastal külvatud virgiinia tonditupikut – no ei õitse veel! Sama lugu on ettekasvatatud kosmostega – paar õit olen ära näinud, aga tahaks enamat. Juba mitu korda olen noppinud valge klaari alt maha varisenud õunapunne. Täna sajab veel vihma, aga homsest on oodata kuumalainet ja võib vaid aimata, kuidas see lilledele mõjub – kõik hakkavad korraga õitsema! Loodetavasti tuleb ka liblikaid rohkem – soojade ja päiksepaisteliste ilmadega on neid ju näha, aga pildile püüda neid ei jõua.

Harilik rõngaslill (Lavatera thuringiaca) ja floksid (Phlox paniculata) 2.08.2020

Harilik rõngaslill (Lavatera thuringiaca) ja floksid (Phlox paniculata) 2.08.2020

Vana lilla floks ehk aed-leeklill (Phlox paniculata) maja ees

Vana lilla floks ehk aed-leeklill (Phlox paniculata) maja ees

Lamedalehine ogaputk (Eryngium planum) on iga korraga sinisem 2.08.2020

Lamedalehine ogaputk (Eryngium planum) on iga korraga sinisem 2.08.2020

Roosa põõsasmaran (Potentilla fruticosa) 'Lovely Pink' 2.08.2020

Roosa põõsasmaran (Potentilla fruticosa) ‘Lovely Pink’ 2.08.2020

Kärnkonni on palju ja ka väikseid sisalikke, kes soojendavad ennast hommikuse päikese käes ulualuse äärepalgi peal ja ei sibagi minema, kui ma seal kõrval trambin. Metskitse olen nüüd ära näinud, seni on ta ainult sõrajälgi püsikupeenardesse jätnud ja vahel näksinud ka sügisastreid ja mairoose. Viimane kord oli ta mu uue hosta õied nahka pistnud! Ühel päeval vaatasin sokuga päris pikalt tõtt, aga kui enda arvates täiesti märkamatult maja poole roomasin, et fotokat võtta, sai ta aru, et asi pole õige ja oh seda möirgamist, mis siis alt soost kostis! Sellist haukumist polnudki varem kuulnud.

Üks väike harilik kärnkonn (Bufo bufo) kivil istumas

Üks väike harilik kärnkonn (Bufo bufo) kivil istumas

Sisalikud päikese käes peesitamas

Sisalikud päikese käes peesitamas. Peaks olema arusisalik (Zootoca vivipara)

2. augustil istutasin maha viimased taimed, kes jugapuu varjus oma aega olid oodanud. Nüüd pole muud, kui aeda ja augustikuud nautida ja jumalat paluda, et mul mõistust jätkuks ja ma kuskile aiakeskusesse uute taimede järele ei jalutaks. Karta on, et läheb nii, nagu alati.

Kodutee ja niidutaimed 2.08.2020

Kodutee ja niidutaimed 2.08.2020

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: