Arhiiv

Monthly Archives: oktoober 2020

Oktoobri keskel olid ka meie aias kohal esimesed hallaööd ja 19. oktoobril kattus maa valge kihiga. Tallinnas tuli lörtsi vähe, aga pealinnast kaugemal oli kiht olnud päris korralik ja meediakanalitesse postitati hulgaliselt lumiseid aiapilte. Mina valget aeda ei näinud, aga pikali vajunud taimede järgi otsustades oli lörtsikiht oma töö teinud. Vihma on ka omajagu sadanud, seegi surub rasked õied maadligi. Kukeharjad olid lootusetult pikali ja mõned karvased päevakübarad lausa murdnud, nii et vaasi sain jälle kauneid õisi täis.

Oktoobrikimbud ulu all 24.10.2020

Laupäeval, 17. oktoobril enne lörtsi oli kõik veel kena. Mul olid jälle aias abilised – H saagis kuivanud kuuse juppideks ja T riisus majaesise üle. Uskumatu, kui palju tööd saab mitmekesi paari tunniga ära teha! Aitäh, H ja T! Mina võtsin ette konkurentsitult kõige nõmedama töö – suure kaevupeenra osalise uuendamise, mis tähendab vanade püsikute väljakaevamist, maa puhastamist ja komposti tassimist. Ühe jupi, selle kõige koledama, sain siiski korda ja sinna panin maha selle sügise esimesed nartsissi- ja tulbisibulad. Suvel üles võetud tulpe torkasin veel mitmesse peenrasse ja suur ports erinevaid sibulaid jäi järgmist nädalavahetust ootama.

riitsinus-ricinus-communis-17.10.2020

Riitsinus (Ricinus communis) 17.10.2020

punane-siilkubar-echinacea-purpurea-ja-aniisi-hiidiisop-agastache-foeniculum-17.10.2020

Punane siilkübar (Echinacea purpurea) ja aniisi-hiidiisop (Agastache foeniculum) 17.10.2020

karvane-paevakubar-rudbeckia-hirta-e28098irish-spring-ja-e28098cherry-brandy-17.20.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Irish Spring’ ja ‘Cherry Brandy’ 17.20.2020

karvane-paevakubar-rudbeckia-hirta-e28098irish-spring-ja-e28098cherry-brandy-17.10.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Cherry Brandy’ 17.10.2020

karvane-paevakubar-rudbeckia-hirta-goldilocks-17.10.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Goldilocks’ 17.10.2020

Püsikute lõikamisega olen jõudnud umbes poole peale, aga osad floksid on veel ootel. Suurem osa siilkübaratest, kõik monardad ja krüsanteemid jäävad kevadeks. Kõik need, kes vähegi õitsevad, on ka veel peenras ja neid on palju. Lootsin vaikselt, et riitsinuse on külm ära võtnud ja saan sealt tulpidele jupi maad, aga ei! Tema ei õilmitse, aga püsib püsti ja ei raatsi teda heast peast üles tõmmata. Sama lugu on lillhernestega – päikest ei ole ja õied eriti ei avane, aga toas lähevad lahti ja on vaasis – oi, kui ilusad!

kukehari-hylotelephium-syn.-sedum-e28098herbstfreude-17.10.2020

Kukehari (Hylotelephium, syn. Sedum) ‘Herbstfreude’ 17.10.2020

kaunis-sugisaster-symphyotrichum-novae-angliae-syn.-aster-novae-angliae-17.10.2020

Kaunis sügisaster (Symphyotrichum novae-angliae, syn. Aster novae-angliae) 17.10.2020

oiekas-sugisaster-symphyotrichum-novi-belgii-uus-helesinine-17.10.2020

Õiekas sügisaster (Symphyotrichum novi-belgii), uus helesinine 17.10.2020

oiekas-sugisaster-symphyotrichum-novi-belgii-uus-roosa-17.10.2020

Õiekas sügisaster (Symphyotrichum novi-belgii), uus roosa 17.10.2020

oiekas-sugisaster-symphyotrichum-novi-belgii-uus-helesinine-2-17.10.2020

Õiekas sügisaster (Symphyotrichum novi-belgii), uus helesinine 17.10.2020 

Ma olen püüdnud kinni pidada põhimõttest, et uusi istutusalasid juurde ei tekita, nii et laiendan vanu, aga tegelikult võiks sellega ka piiri pidada. Jõud ei käi kõigest lihtsalt üle ja rohtukasvanud peenardes ei edene ükski taim. Riisuda pole sel aastal eriti jõudnud, aga no õunapuulehed pole veel kollasekski läinud. Vahtrad, kastanid ja sarapuud puistavad heldelt lehti, nii et rehaga võiks vehkida küll. Varsti on kogu see mass nii paks ja vihmast vettinud ja tervislik oleks juba sügisel see kraam puude alla ja komposti tassida.

riitsinus-ricinus-communis-24.10.2020

Riitsinus (Ricinus communis) 24.10.2020

lillhernes-lathyrus-odoratus-ei-kuivanud-ohtuks-ka-ara-25.10.2020

Lillhernes (Lathyrus odoratus) ei kuivanud õhtuks ka ära 25.10.2020

lillhernes-lathyrus-odoratus-kas-viimane-kimp-25.10.2020

Lillhernes (Lathyrus odoratus) – kas viimane kimp? 25.10.2020

Esimesed hallad näpistasid daaliaid ja M, kellelt ma kevadel juurikad sain, tuli möödunud laupäeval autoga ja viis nad jälle talvekorterisse. Lisaks sellele tõi ta ka hunniku astilbesid. Pooled on istutatud, teised saavad laupäeval mulda. Superluks, kui leidub selliseid inimesi! Öökülm võttis ära suvedaaliad ja tageetesed, ka kosmosed olid suht vettinud olemisega. Soorohi oli ikka veel elus! No igatahes on see sügis olnud leebe ja suhteliselt soe, nii et kõik aiatööd jätkuvad ilmselt veel nädal või paar. Järgmisel nädalavahetusel on plaanis maha istutada viimased astilbed ja mulda panna viimased küüslaugud ja tulbisibulad. Kui jaksu jätkub, võiks paar riba juurikamaad kaevata, sest kuulsin ühelt kenalt inimeselt, et mu küüslaugud olevat väga head ja teine pereliige arvas, et sibulaid ja porgandeid võiks ikka ka kasvatada.

karvane-paevakubar-rudbeckia-hirta-goldilocks-24.10.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Goldilocks’ 24.10.2020

karvane-paevakubar-rudbeckia-hirta-moroccan-sun-24.10.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Moroccan Sun’ 24.10.2020

karvane-paevakubar-rudbeckia-hirta-goldilocks-ja-moroccan-sun-25.10.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Goldilocks’ ja ‘Moroccan Sun’ 25.10.2020

Need kaks nädalavahetust olid kummalised, sest kahel laupäeval kostsid üsna küla lähedalt kummalised hõiked. Ma ise ei osanud midagi arvata, aga M, kes oli parasjagu meil, ütles kohe, et need on ilmselt jahimehed. Naabrinaine oli metsateel varitsevaid püssimehi kohanud, nii et põdrajaht on tõesti ka meie kanti jõudnud. Natuke imelik on koduaias toimetades püssipauke kuulda ja mina võin vabalt põdralihata elada. Minu poolest võiks üldse kõik põdrad, metssead ja hundid rahus elada, aga mida mina ka sellest tean. Ju siis on vaja ulukite arvukust piirata. Ma muretsen mõistagi kõige rohkem metskitsede pärast, kes küll mu sügisastreid ja flokse närivad ja peenardesse sõrajälgi jätavad, aga keda ma sellegipoolest loodan ka edaspidi oma aias kohata.

Rändlindude hordid lendavad ikka veel üle taeva, ka luigeparve nägin ühel hommikul ära. Aga täiesti teismoodi elamus oli mingil päeval maal olles totaalset vaikust kogeda. Tavaliselt kostab meile ikka mõni heli maanteelt või naabermajadest, aga ühel hetkel … isegi mitte lindude hääli. Mitte midagi. Kummaline ja ilus oli!

sugisvarvides-mairoos-24.10.2020

Sügisvärvides mairoos 24.10.2020

rasvatihane-parus-major

Rasvatihane (Parus major)

14. oktoober on kolletamispäev ja sügis hakkab näitama oma karmimat palet. Täna oleksin saanud maale minna – ilm oli päikeseline, aga kirdetuul tegi olemise äärmiselt kõledaks ja jäin linna. Kui viimased kolm nädalat on pakkunud ikka ülimalt suviseid hetki, siis tulevad ka aiapildid valdavalt värvilised. Üks asi on kummaline – oktoobri keskpaik on käes, aga tavapärast kirjut sügist pealinnas veel näha ei ole. Ju sellepärast, et öökülma pole veel olnud.

Septembri lõpus ja oktoobri alguses ei juhtu just tihti et sooja on 20 kraadi ringis ja aias saab tegutseda lühikeste varrukatega. Liblikaid pildistada ei olnud eriti mahti, sest suurema osa ajast lõikasin vaikselt maha koledamaid püsikuid ja isegi ühe uue peenra tegin tulpidele valmis. Esimesena lõikan alati maha hariliku rõngaslille, seejärel päevaliiliad ja siis on järg vaikselt pikalehiste mailaste ja flokside käes. Päevaliilia muutub mingil ajal lihtsaks pudruks ja vettinud lehti on äärmiselt tülikas lõigata. Olen kõik taimed aiakääridega tükeldanud, et nad kiiremini komposteeruks ja see võtab parema käe randme päris läbi, kui ma liiga hoogu satun.

Särav päevakübar (Rudbeckia fulgida) ‘Goldsturm’ 10.10.2020

Preeria-päevalill (Helianthus maximiliani) ja kukehari (Hylotelephium, syn. Sedum) ‘Herbstfreude’ 3.10.2020

Kukehari (Hylotelephium, syn. Sedum) ‘Herbstfreude’ ja roosa põõsasmaran (Potentilla fruticosa) ‘Lovely Pink’ 3.10.2020

Tänu erakordselt soojadele ilmadele on õitsejaid ikka väga palju. Õiekas aster, kes on meil olnud aegade algusest ja keda olen pidanud suhteliselt mõttetuks lilleks, on sel aastal haruldaselt ilus! Ka uued kevadel külvatud sügisastrid näitasid laupäeval oma esimesi õisi – üks on roosa ja topeltõiega, teine sinine. Milline õnn, et polegi sama sort, kes mul juba olemas on! Osa taimi pole oma õit veel avanud, ehk tuleb seal veel mõni uus värv.

Krüsanteem (Chrysanthemum) ja hosta 3.10.2020

Õiekas sügisaster (Symphyotrichum novi-belgii) ja krüsanteem (Chrysanthemum) 3.10.2020

Õiekas sügisaster (Symphyotrichum novi-belgii syn. Aster novi-belgii) 10.10.2020

Kevadel külvatud õiekas sügisaster (Symphyotrichum novi-belgii syn. Aster novi-belgii) 10.10.2020

Kevadel külvatud roosa õiekas sügisaster (Symphyotrichum novi-belgii syn. Aster novi-belgii) 10.10.2020

Õiekas sügisaster (Symphyotrichum novi-belgii syn. Aster novi-belgii)

Karvaseid päevakübaraid olen ma siin juba juuli algusest eksponeerinud ja nemad on endiselt ilusad. Tumepunane ‘Cherry Brandy’ ja roosa kukehari moodustavad päris kena kombinatsiooni. Krüsanteemid hakkavad lõpetama ja viimasel korral oli tugev vihm nad pikali kallutanud. Kosmosed on kenad ja lillherned … kuidas seda nüüd kirjeldadagi? Ühel õhtul korjasin neid 50 minutit ja pähe kargas sõna “lillherneterror”. See kirjeldab kõige paremini seda emotsiooni, mis mind valdas, kui ma neid korjasin. Neid lihtsalt on nii palju ja samas ei raatsi neid ka lõikamata jätta, sest siis on nendega lõpp. No varsti on nagunii, aga seni vaimustavad nad mind jätkuvalt. Selline vihkamise-armastamise suhe. Vahepeal mõtlesin, et järgmisel aasta jätan vahele, aga kui aprill tuleb … Ah, ma ei tea.

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Cherry Brandy’ ja kukehari (Hylotelephium, syn. Sedum) ‘Herbstfreude’ 3.10.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Cherry Brandy’ ja ‘Irish Spring” 10.10.2020

Kosmos (Cosmos bipinnatus) ‘Psyche White’ 10.10.2020

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 3.10.2020

Sõltuvus on üks kole asi. Mõnel päeval, kui maale pole viitsinud minna, on jalad iseenesest viinud lähimasse suurde Maximasse, sest seal teadagi müüakse soodsa hinnaga tulbisibulaid. Andke inimesele mõistust, palun! Mul ei ole neid olemasolevaid sibulaidki kuskile panna, aga ikka peab uusi sorte juurde ostma. Pärast on koju jõudes nii õnnis tunne, nagu oleks mingi heateoga hakkama saanud. Ma vist aiman, mida narkomaanid tunnevad, kui järjekordse laksu kätte saavad. Kohutav.

Lõpetuseks pommuudis. Kui laupäeval maale jõudsin ja aia poole vaatasin, nägin midagi kummalist. Hall mets keset aeda? Esialgu ei saanud aru, mis see on. Siis jõudis vähehaaval pärale – kuivanud kuusk oli risti keset aeda kukkunud, kuivanud oksad püsti nagu sein. Kõige müstilisem asja juures oli see, et kuusk oli kukkunud nö vales suunas – ta oli ju pärast murdumist olnud metsa, mitte aia poole kaldu! Ometi kukkus just aeda. Kaod ei olnud märkimisväärsed – üks vana õunapuu oli ette jäänud ja suure oksa maha murdnud, teele oli jäänud veel üks kõrge alõtšaoks ja hapukirss. Latv oli tagatoa akna taga jasmiinipõõsas. Esimene mõte oli poegadele helistada ja keegi appi kutsuda, siis liikus mõte teistele potentsiaalsetele meestele, kellel mootorsaag käepärast. Pidanud hetke endamisi aru, haarasin tavalise käsisae ja hakkasin tööle. Veendusin taas, et inimvõimetel ei ole piire. Kolm tundi tööd ja kõik pealmised oksad olid maha saetud ja kolmandik kõrgest kuusest aiatee pealt likvideeritud.

Kuivanud kuusk keset aiateed

Kolmandik kuusest on tükkideks saetud

Järgmine kord on maaleminek plaanis jälle laupäeval. Kole mõeldagi, mis seal vastu vaatab, kui öökülmad on üle käinud. Samas ongi vaja tulpidele ruumi teha ja mõne peenrajupi saab ehk hääbunud suvelillede arvelt juurde. Külm ilm on ka ju suhteline mõiste – kuniks valgel ajal on plusskraade, on ju veel täitsa soe.

Lillhernes (Lathyrus odoratus) ja tartu roosid 3.10.2020

Daaliakimp ulu all 10.10.2020

Sügismustrid hallis taevas