Hobiaedniku märtsirõõmud

Kuri koroonaviirus ei taha taanduda ja eile möödus aasta eriolukorra väljakuulutamisest. Mind kui paadunud hobiaednikku see aga ei morjenda, sest juba varakult olin koju tassinud mitu kotti külvimulda ja nagu igal aastal sel ajal hakkab korter jälle vaikselt meenutama kasvuhoonet. Tõsi, pisut rivist välja lõi mind neljapäeval saadud esimene vaktsiinisüst, aga eile, kui päeva keskel hakkas inimese tunne tagasi tulema, otsisin välja vana pesukausi ja mullakoti. Kui pea on uimane, lugemine ja igasuguste ekraanide vaatamine on vastunäidustatud, siis mullaga mäkerdada saab ikka! Tõtt öelda alustasin eelkülvidega juba nädal varem, aga see oli pigem nagu katsetus.

Eelkülvid aknalaual 14.03.2021

Eelkülvid aknalaual 14.03.2021

Ma olen sellest põlvkonnast, kus ema käskis alati taldriku tühjaks süüa. Toitu ei raisatud, nagu ka muid asju. Ilmselt on see alateadlikult üle kandunud ka teistesse eluvaldkondadesse, sest ma ei viska ära vanu seemnepakke. Vähe sellest – ma hoian alles ka tühjad pakid (ma pole ainus, kes nii teeb!) ja vahel on tõesti olnud vaja sealt midagi vaadata. Pisut on minus alles ka teadlasehinge, sest mulle meeldib katsetada. Ma ei viska ära uisa-päisa ära õitsemise lõpetanud potililli – enne püüan neid veel linnakorteri tingimustes teist korda õitsema meelitada ja vahel õnnestub ka. Hetkel on teisele ringile minemas detsembris ostetud kalanhoe ja elus on ka potikuusk ‘Conica’ (näis, kui kauaks). Katsetused vanad jõulutähed uuesti punaseleheliseks saada võib rahus ebaõnnestunuks lugeda, aga vähemalt sain nendega sügisest alates mängida nii et vähe polnud.

Tubane aiatöölaud eelkülvidega, ühtlasi näide taaskasutusest

Tubane aiatöölaud eelkülvidega, ühtlasi näide taaskasutusest

Esimesed eelkülvid tegin 6. märtsil ja nagu öeldud, olidki need mõeldud nö prooviks, mis tähendab, et midagi erilist ma sealt ei loodagi saada. Külvasin kaht sorti argentiina raudürti – üks oma aia seeme (väga vana, vist korjatud 2018) ja teine 2019. aastal avatud Vilmorini pakist. Uuem sort hakkas tärkama juba nelja päeva pärast ja tänaseks piisav hulk taimi olemas. Miks soovitatakse seda lille külvata juba veebruaris? Jah, ta areneb aeglasemalt kui näiteks kosmos või zinnia, aga ikkagi … Ühe vea tegin ikka, nagu ka eelmisel aastal – ühte karpi ei tohi külvata erineva vanusega seemneid. Tärganud taimed tahavad valgust, aga teises karbipooles on vaja mingi nipiga niiskust hoida, nii et tekitasin endale taas mõttetut tüli.

Argentiina raudürt (Verbena bonariensis) (külv 6.03.2021). Teises karbipooles kile all on tärkamata seemned

Argentiina raudürt (Verbena bonariensis) (külv 6.03.2021). Teises karbipooles kile all on tärkamata seemned

Mingi satsi külvasin veel oma korjatud seemneid. Jälle üks õppimise koht! Ma kirjutan nüüd siia iseenda jaoks ühe üliolulise tarkuse trükitähtedega, et meelde jääks: INIMENE, KIRJUTA ALATI SEEMNETE JUURDE SILT KUUPÄEVA JA SORDINIMEGA! On ikka üsna muserdav vaadata nõutu näoga igasuguseid nutsakaid seemnetega, kui pole aimugi, kellega tegu on. Kahes karbis on nüüd siis katsetused – ühes on oma aia roosa monarda (aga mis aastast?) ja teises tärkab kena muru (kes see on?). Ka varasemate aastate fotode järgi ei suutnud tuvastada. Vähemalt põnev on! 🙂

Tundmatu taim külvikarbis, oma aia seeme (14.03.2021)

Tundmatu taim külvikarbis, oma aia seeme (külv 6.03.2021)

Kolmas osa 6. märtsi külvidest on juba ette maha kantud, sest paaris karbis on mugul-tuliürt (vana seeme, üks karp aknalaual, teine külmkapis) ja midagi ei looda saada ka suurest tähtputkest, sest tema puhul idaneb vaid väga värske seeme. See on vist eelmisel suvel võetud ‘Lars’ ja ma eriti ei muretse, sest tähtputk külvab ennast peenras ise ka päris kenasti. Külmkapis on veel ka moosesepõõsas ja tema edenemist ootan suure huviga.

Eile oli siis esimene tõsisem külvipäev ja nüüd on aknalaual stardivalmis neli erinevat sorti siilkübarat (kollane siilkübar ja kolm punast siilkübarat ‘Sparkler’, ‘Green Twister’ ja ‘Dreamcoat’. Kunagi tärkas tavaline liik ilma külmkapitöötluseta, ehk läheb ka seekord sama edukalt. Veel sai mulda natuke mets-kassinaerist ja mehhiko vanikkuljust, kuigi ma tean, et meie kliimas on teda raske õitsema saada. Aga ehk tuleb jälle parajalt soe ja piisava päikesega suvi? Ehk ei tõmba tundmatud tegelased teda mullast välja, nagu juhtus eelmisel aastal? Ma kohe kuidagi ei jäta jonni – no ma pean ta õitsema saama! Kahest vanast pakist (parim enne 2020) külvasin prooviks natuke aed-varesjalga (kirjade järgi ei talu ümberistutamist, peaks külvama otse kasvukohale) ja aed-kukekannust. Äkki õnnestub? Kui ei katseta, ei saagi teada! 🙂

Kui oma aeda ei saa, pakuvad poetulbid ja -nartsissid lohutust

Kui oma aeda ei saa, pakuvad ka poetulbid ja -nartsissid lohutust

Kalendrikevadeni on loetud päevad ja vahepeal maha sadanud lumigi jälle sulanud. Nüüd tahaks päikest, sest kui on päike, on kevad ka hinges ja südames ja argipäevade paineidki kergem taluda. Edukaid eelkülve ja head emakeelepäeva kõigile!

1 comment
  1. KR said:

    Edukaid eelkülve… hahahaa 😀 Aga istutasin pelargoonid ja mõned toalilled ümber ja seega on hooaeg avatuks kuulutatud. Lumikelluke ka piilub, kuigi meil on paks lumi maas. Head tärkamist 🙂

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: