Arhiiv

Monthly Archives: aprill 2021

Selle nädala alguses käisin maal kohe kolm päeva jutti, sest töö võimaldas ja ilm oli imeline – vaatamata tuntavale kirdetuulele oli sooja kuni 15 kraadi. Tänasest on jälle jahedam ja edaspidi hirmutatakse lörtsi ja isegi lumega. Minu poolest tulgu või lörtsi, sest maa on tuhkkuiv ja igasugune kastmine on lausa hädavajalik. Eile oli ilm vahepeal praktiliselt tuuletu, aga lõkke tegemine ei tulnud kõne allagi, sest kulu ja ka mets on krõpskuiv.

Rändlinnuparved ja vana vaher

Rändlinnuparved ja vana vaher

Harilik sinilill (Hepatica nobilis) aias

Harilik sinilill (Hepatica nobilis) aias

Musträstas (Turdus merula) vahtra otsas

Musträstas (Turdus merula) vahtra otsas

Kolm päeva läksid lennates – tegin päris palju kasulikku ära ja molutasin ka omajagu. Kuidas sa saadki asjalik olla, kui rändlindude parved vuhisevad üle pea ja kohalikud linnud rõkkavad kõrvulukustavalt. Krookuseid ja sinililli peab imetlema ja igas peenras tärkab mõni tegelane, keda peab lähemalt uurima. Kogu seda ilu peab sealjuures jõudu mööda jäädvustama, aga kahte asja korraga teha ei saa. Kui käed on mullased või oled saag käes peadpidi arooniahekis, on pildistamine mõnevõrra keeruline.

Krookus (Crocus vernus) 'Jeanne d’Arc' 19.04.2021

Krookus (Crocus vernus) ‘Jeanne d’Arc’ 19.04.2021

Krookus (Crocus vernus) 'Jeanne d’Arc'

Krookus (Crocus vernus) ‘Jeanne d’Arc’

Esimesel päeval tegelesin püsikupeenardega. Kuivanud pealsete lõikamisega sain ühele poole, aga ei saa öelda, et peenrad oleks nüüd korras. Mingid alad käisin üle – eemaldasin jälle sammalt ja leheprahti ja rohisin. Sellega kiiret ka veel ei ole, sest mine tea, mis kuskil veel tärkamas on. Lumeroos lõpetab, sillad alustavad. Sinised ja kollased krookused on läbi, aga valge krookus lausa säras mustsõstrapõõsa all! Sügisel jätsin lõikamata kõik karvased päevakübarad (ma ei lõika neid kunagi sügisel maha) ja nüüd olen päris kindel, et uued ‘Goldilocksid’ pole talve üle elanud. Kõik teised sordid on tunduvalt talvekindlamad (ka ‘Maroccan Sun’id) ja lähevad teisele ringile. Eelmisest aastast olen algaja elulõngakasvataja ja oma suureks rõõmuks avastasin, et korea elulõngal on juba suured pungad. Roogojalt ostsin juulis ka mandžuuria elulõnga ja ootan huviga, millal ta endast elumärki annab.

Teisel päeval läksin maale kindla eesmärgiga labida ja hargiga suuri tegusid teha, aga läks nii nagu alati. Arooniahekis jäid silma vanad oksad ja sinna sekka märkamatult tekkinud noored vahtrad ja saared (kohutav umbrohi!) – haarasin sae ja möllasin seal tunnikese ja enamgi. Oksi alla risuhunnikusse tassides ehmatasin ühe metskitse aiast minema. Kuna sain juba käe soojaks, saagisin keset aeda pikutavast kuivanud kuusest ka kaks juppi maha. No kui miski ikka silma riivab, siis tuleb käised üles käärida ja töö kallale asuda! See polnud veel kõik – all soo servas on näotu võsa ja tormimurdu. Sealt vedasin välja kuivanud ronte ja lõikasin võsaserva natuke viisakamaks. Ma olin endaga rohkem kui rahul! 🙂

Veendusin oma kõrvaga, kui hea matkija on pasknäär. Hiireviu häält tunnen ja olin kindel, et näen teda kõrgel taevas liuglemas, aga kui seda lärmajat jälitasin, sain pildile hoopis pasknääri. Olen kindel, et ta tegi eelmisel suvel ka mänsaku häält järele, sest seda tuttavat krääksumist kuulsin korduvalt, aga lindu ennast ei näinud. Pagana pasknäär! 🙂

Pasknäär (Garrulus glandarius), kes kogu päeva tegi hiireviu häält

Pasknäär (Garrulus glandarius), kes kogu päeva tegi hiireviu häält

Kolmandal päeval võtsin asja rahulikult, kuigi kuklas tiksus mõte ikka seda va peenramaad kaevata. Pool päeva tiksusin niisama, fotokas käes. Sain pildile metsvindi ja sinitihase ja luurasin parajasti vana vahtra all üht musträstast, kes istus ja laulis piisavalt madalal oksal, et tast hea pilt saada. Äkki näen, et keegi liigub maja taga metsaservas naabrimehe krundi poole. Rebane! Vana kaabakas, kes eelmisel aastal ehituselt ühe poisi vana ketsi põllule oli vedanud, koerakuudi alla käike uuristas ja peenardes kraapis ja lillepuhmaid lömastas! Sain ühe pildi teha, kui ta tagasi võsa poole jooksis. Hetke passis ta ühe sarapuupõõsa varjus ja siis võttis otsustavalt suuna meie maja poole. Ei ole võimalik – tulebki aeda ja tal oleks tee nagu tuttav. Rebase samm oli sirge, aga minu käed värisesid iga hetkega üha rohkem, sest nii lähedalt ei olnud ma rebast kunagi näinud. Pagan – ma oleksin ju võinud nii hea pildi saada, aga tegelikult tuli kõige kvaliteetsem foto esimesest klõpsust, kui ta oli minust ikka üsna kaugel.

Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes)

Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes)

Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) maja poole liikumas

Rebane maja poole liikumas

Natuke tegin ikka tööd ka – istutasin brunnerajuurikaid aia keskele ühe õunapuu alla, kuhu eelmisel sügisel kolisin portsu sügislilli. Mõlemad on üsna invasiivsed liigid – las nad siis võistlevad seal omavahel. Natuke kaevasin ka, aga mitte palju. Tark ei torma ja nagunii olid kõik lihased kahest eelmisest päevast valusad.

Nüüd tuleb üks jahedam periood, aga õnneks on pikaajalistel ilmaprognoosidel kalduvus muutuda. Vaatame, kas tuleb lörtsi või lund või piirdub asi ainult vihmaga (mis oleks tore). Tubane aiandus ongi natuke unarusse jäänud ja mõõdukas jahedus pole paha – siis on lootust, et näen sinililli ja ülaseid ka järgmine kord, kui maale lähen.

Sinililled kodutee ääres

Sinililled kodutee ääres

Esimene maaleminek on mul alati miskipärast raske. Pean ennast hakkama varakult moraalselt ette valmistama ja vaimu kõikvõimalikeks koledusteks valmis panema. Neli kuud pausi on pikk aeg ja selle jooksul võib kõike juhtuda, eriti möödunud lumerikast talve silmas pidades. Läinud pühapäeval võtsin ennast kokku, õnneks tuli M kaasa ja läks sõiduks.

Harilik sinilill (Hepatica nobilis)

Harilik sinilill (Hepatica nobilis)

Ilm oli ilus, sooja üle 10 kraadi ja võsaservad sinetasid esimestest sinililledest. Juba külateelt nägin vana kuivanud kuuske aia taga kõrgumas – vähemalt ei pea hakkama saagima. Maja katus oli samas seisus nagu novembri lõpupäevadel ja ei olnud sisse vajunud. Välisukse kohal olev katus oli alla tulnud, aga see oli kipakas juba eelmisel aastal. Nagu alati, olin valmis hullemaks ja üldpilt oli üle ootuste kena. 

Edasi järgnes peenarde inspekteerimine. Metskitsed olid tulpe närinud, aga mitte palju. Panin oktoobris päris palju sibulaid mulda, aga et neid nii palju sai, oli üllatav. Kas neist kõigist ka õisi tuleb, on iseasi. Krookused olid alustanud – ilus! Neid on mul vähe, aga varakevadist rõõmu pakuvad needki. Vähemalt jõudsin maale õigel ajal, mitte siis, kui nad on ära õitsenud, nagu eelmisel aastal. Lumikellukesed on aeda mööda laiali ja ka kaks märtsikellukest leidsin. Neid pole kunagi rohkem olnud – jumal teab, millal nad aeda sattusid ja mu meelest jalutavad ka nemad ringi. 

Kollane krookus (Crocus chrysanthus) 'Fuscotinctus' ja valge (Crocus vernus) 'Jeanne d’Arc'

Kollane krookus (Crocus chrysanthus) ‘Fuscotinctus’ ja valge (Crocus vernus) ‘Jeanne d’Arc’

Krookus (Crocus vernus) 'Flower Record'

Krookus (Crocus vernus) ‘Flower Record’

Harilik lumikelluke (Galanthus nivalis) vahtra all

Harilik lumikelluke (Galanthus nivalis) vahtra all

Lumeroos säras arooniaheki ees ja õied hakkavad juba roosaks tõmbuma, järelikult hakkab lõpetama. Ilus, ilus! Teine lumeroos sel aastal miskipärast ei õitsenudki. 

Must lumeroos (Helleborus niger)

Must lumeroos (Helleborus niger)

Tol esimesel päeval olime maal paar tundi ja kõiki taimi üle vaadata ei jõudnudki. Kuna abiline oli kaasas, siis ei sobinud niisama aeda mööda jõlkuda. Olime asjalikud – mina lõikasin püsikuid ja M paigaldas vihmaveerenni ja riisus maja ees samblast muru ja all aias sügisesi lehti. 

Kuna esimene aiatööpäev läks nii hästi, siis läksin kohe järgmisel päeval ka lõunast maale. Ilm oli supersoe – 16 kraadi ja kuigi tuul oli tuntav, oli soe ikka. Linnud esitasid enneolematut repertuaari ja minu arvates lendas aias ringi selliseid liike, keda pole varem märganudki. No ma võin ka eksida ja fotokaga neid passida polnud mahti.  Lõikasin jälle püsikuid ja kraapisin peenardelt samblakihti. Seekord võtsin rohkem aega igat sorti tähelepanekuteks ja püüdsin meenutada, kes kuhu möödunud aastal istutatud sai. Budleiad on elus, ka tokkroosid on talve üle elanud, aga ilmselt ainult need, kes eelmisel aastal ei õitsenud. Esmakordselt on süstemaatiliselt pügatud kõik salveipõõsad – pole varem täheldanud, et metskitsed neid söövad. Midagi oli veel näritud, aga hetkel ei tule meelde. Minu loodusaias käib loomulik kadu asja juurde.

Kevad on nüüd tuurid üles saanud ja kõik ilmasaidid lubavad lahkelt sooja ilma. Kui ma nüüd igal nädalal paar korda maale saan, on lootust, et ma saan õigel ajal aia enam-vähem korda ja jõuan isegi paar riba maad juurde teha, sest ma olen ju lubanud sel aastal ka juurikaid kasvatada. Ehk mahuvad ka kõik aknalaual tärkavad taimed aeda ära? 🙂 Lillherned said mulda laupäeval ja täna on juba pooled tärganud. Mingi osa taimi on pikeeritud ja ei jõua ära oodata, millal saab nad maha istutada. Sõbrad vihmaussid vingerdavad juba soojas mullas. Elagu kevad! Ei jõua aiandusteraapia tervendavat mõju kohe ära kiita.

Paiseleht (Tussilago farfara) külatee ääres

Paiseleht (Tussilago farfara) külatee ääres

Harilik sinilill (Hepatica nobilis) naabrinaise aia taga

Harilik sinilill (Hepatica nobilis) naabrinaise aia taga 

Kalendrikevadet oleme saanud nüüd nautida juba kaks nädalat. Eelmine nädalavahetus ca 10 kraadiga oli tõeliselt soe ja oligi plaanis esimene maaleminek ette võtta, aga olin heitlike ilmadega endale hankinud väikese külmetuse. Nüüd on kolm vaba päeva, aga vähemalt täna jään igatahes veel linna ja vaatan, mida ilm homme-ülehomme teeb.  

Aiandust saab harrastada ka korteris ja mitte vähe! Silmad puhkavad aknalaual tärkavaid külve uurides ja roheline rahustab, kui juhe kipub kokku jooksma. Lugesin just oma karbid üle – 13 anumas on külvid tärganud, kümnes valitseb seni vaikus. Mõnest külvist ei ootagi midagi (need olidki vaid katsetused aegunud seemnetega), kui ehk vaid seda, millal saab karbi tühjaks teha ja aknalauale ruumi juurde. Osad seemned panevad mu kannatuse tõsiselt proovile – kui kaks-kolm nädalat ei ole midagi muutunud, siis muutun rahutuks, kuigi ma tean, et mõni seeme idaneb kolm-neli nädalat ja rohkemgi. Vähemalt ei ole ma seekord üheski karbis võileivatikuga mulda torkimas käinud nagu mõnel varasemal aastal, et uurida, kas seeme ikka idaneb.  🙂

Külvikarbid aknalaual 28.03.2021

Külvikarbid aknalaual 28.03.2021

Märtsis külvasin seemneid kolmel nädalavahetusel ja nüüd teen väikese ülevaate hetkeseisust. Päris kõike siia kirja ei pane, vaid olulisemad õnnestumised ja metsaminekud.

6. märtsi külvidest on ootuspäraselt arenenud argentiina raudürt, keda saab varsti hakata pikeerima. Paar aastat vana oma aia seeme tärkas ka eelmisel aastal pisut hiljem. Nagu ikka, saan sealt Vilmorini pakist kauba peale mõned mussini naistenõgesed. Eelmises postituses kirjutasin ühest tundmatust taimest – tema kasvab mühinal ja ma ei tea ikka veel, kes see on. Päris mõttetuid seemneid ma oma teada aiast kogunud ei ole, aga seda taime ära ei tunne, kuigi ta on juba päris suur. Kahtlustan, et olen jälle külvanud mingeid vanu naistenõgeseid. Pikeerin mõned taimed, eks siis näe, mis tast tuleb. Seni ei ole end liigutanud moosesepõõsas, kes oli kolm nädalat külmkapis (kauem ei pidanud närv vastu!). 

Argentiina raudürt (Verbena bonariensis) 2.04.2021 (külv 6.03.2021)

Argentiina raudürt (Verbena bonariensis) 2.04.2021 (külv 6.03.2021)

 

Tundmatu taim 2.04.2021 (külv 6.03.2021)

Tundmatu taim, kahtlustan naistenõgest 2.04.2021 (külv 6.03.2021)

13. märtsil oli põhirõhk siilkübaratel, keda külvasin täpselt 10 seemet igast sordist ja nemad on tärganud probleemideta. Juba 18.03 olid kõigil neljal esimesed tõusmed näha. Kõige paremaid tulemusi on näidanud ‘Sparkler’ – 19.03 oli tärganud 8, täna paistab ka kümnes. ‘Green Twister’ ja ‘Dreamcoat’ – 27.03 oli 8 taime olemas. Kollane siilkübar (Echinacea paradoxa) on tärganud kõige tagasihoidlikumalt – 27.03 oli väljas 5 taime, kellest üks läheb vist välja (aga võib-olla ka mitte). 

Neli erinevat silkübarat (3 tk Echinacea purpurea, 1 Echinacea paradoxa) 1.04.2021 (külv 13.03.2021)

Neli erinevat siilkübarat (3 tk Echinacea purpurea, 1 Echinacea paradoxa) 1.04.2021 (külv 13.03.2021)

Sel teisel külvilaupäeval poetasin mulda ka vanu seemneid – mets-kassinaerist on nüüd 6 taime (vana seeme, külvasin 12 tk) ja nemad peab täna-homme pikeerima. Aed-kukekannus ja aed-varesjalg ei anna elumärki, aga see seeme aegus ka juba 2020. Mehhiko vanikkuljust külvasin kahest pakist (üks vana, teine uus) – 24.03 oli uuemast pakist kaks taime olemas ja nemad sama hoogsalt kui eelmisel kevadel. 

Mets-kassinaeris (Malva sylvestris) 'Zebrina' 27.03.2021 (külv 13.03.2021)

Mets-kassinaeris (Malva sylvestris) ‘Zebrina’ 27.03.2021 (külv 13.03.2021)

 

Mehhiko vanikkuljus (Cobaea scandens) 2.04.2021 (külv 13.03.2021)

Mehhiko vanikkuljus (Cobaea scandens) 2.04.2021 (külv 13.03.2021)

Kolmandal nädalavahetusel, 20.-21. märtsil olin tõeliselt hoos ja külvasin eriti helde käega 🙂 Mulda sai nii vanu kui uusi seemneid. Tänaseks on tärganud otse loomulikult avamaatomat ‘Terma’, keda mul vaja ei olnud (10st 10), rukola ja basiilik niisama söömiseks. Olulisematest külvidest on tärganud Makedoonia äiatar – 2 tk eelmise aasta pakist ja 5 tk uut sorti ‘Melton Pastels’. Neid tuleb ehk veel juurde. 

Makedoonia äiatar (Knautia macedonica), kaks sorti 1.04.2021 (külv 20.03.2021)

Makedoonia äiatar (Knautia macedonica), kaks sorti 1.04.2021 (külv 20.03.2021)

Jaanuaris tellitud seemnetest poetasin mulda ka oivalist salveid. Tema tärkas kiiresti – 26.03 oli 14 tk mullast väljas, täna on 15 tk ja paar tükki paistab veel. Samasse karpi külvasin ka pehmet kortslehte – see oli viga, sest tema tahab külmtöötlust. Edaspidi olen targem – no sealt ei paista hetkel veel midagi. Kaks kurekella, erinevad ‘Nora Barlow’d panevad mu kannatuse proovile. Ka kirju malve ‘Party Girl’ vaikib. Oh, peab see ootaja aeg nii pikk olema! 

Oivaline salvei (Salvia superba) 2.04.2021 (külv 21.03.2021)

Oivaline salvei (Salvia superba) 2.04.2021 (külv 21.03.2021)

Tokkroosid samas kerkivad kenasti – kõige kobedam on uus sort ‘Summer Carnival’. Juba päev pärast külvamist olid esimesed kolm näha ja täna on kõik 10 taime valmis pikeerimiseks. ‘Majorette’ oli juba eelmisel aastal aeglane, teda on 10st tärganud 6 ja teine möödunud aasta sort ‘Charters Double’ on pirtsakas ka seekord – 10st on tärganud vaid kaks. Eelmisel aastal tokkroosiseemneid enne ei leotanud, seekord olid nad 24 tundi enne külvi toasoojas vees. 

Tokkroos (Alcea rosea) 3 sorti enne külvi 24 tundi toasoojas vees

Tokkroos (Alcea rosea) 3 sorti enne külvi 24 tundi toasoojas vees

 

Tokkroos (Alcea rosea), kolm sorti 2.04.2021 (külv 21.03.2021)

Tokkroos (Alcea rosea), kolm sorti 2.04.2021 (külv 21.03.2021)

Vanadest tuttavatest külvasin katsetuseks ka aed-raudürti, lootmata avatud pakkidest midagi saada. Aga näe – ühest pakist (parim enne 2020) tärkas lausa 5 taime, rohkem kui eelmisel aastal! Ma loodan tõesti, et selle aastaga mu eksperimendid aegunud seemnetega lõpevad ja järgmisel aastal püüan olulist ebaolulisest paremini eristada. 

Nii see korter-kasvuhoone mul vaikselt laieneb ja kohe-kohe on käes aeg mulda torgata suvelilleseemned. Püüan asja kontrolli all hoida nii hästi kui suudan. Aknalauapind on hinnas ja toataimed on vähehaaval teise kohta kolinud. Kodukontorist on kopp korralikult ees ja arvutiekraani ei suuda töövälisel ajal vaadata – sellest on tingitud ka harvad blogipostitused. Kui mul seda hobi ei oleks, oleksin vist juba päris lolliks läinud 🙂

Lõpetuseks aianduskauge, ent vägagi looduslähedane soovitus. Kes veel ei ole avastanud live-ülekannet YouTube’is, siis vaadake imelist vulkaani Islandil! Geldingadalur muutub iga päevaga ja pakub hingematvat vaatepilti eriti päikeseloojangu ajal. 

Kauneid kevadpühi!

Kalanhoe hakkab uuesti õitsema (ilmselt on see Kalanchoe blossfeldiana)

Kalanhoe hakkab uuesti õitsema (ilmselt on see Kalanchoe blossfeldiana)