Maretapäeval maal

Üleeile oli maretapäev ehk karusepäev, mida vanad eestlased pidasid suve poolitajaks. Juuli keskpaik on käes, aga õnneks on rahvakalendris neid suvepoolitajapäevi veel tulemas. Juunis alanud troopiline kuumus kestab ja alates jaanipäeva padukast on vihma tulnud täpselt kolmel päeval. Põrgupalavuse eest olen igal võimalusel maale põgenenud, sest puude varjus on märksa mõnusam olla kui lämbes linnakorteris passida. Kõik kiruvad sel suvel sääski ja parme, aga ime küll – mõnel päeval neid lihtsalt ei ole! Iga kord nii hästi ei lähe.

Poole kuuga on jälle korralik kogus pilte talletatud ja tavapärast ülevaadet juuli alguse õitsejatest täna ei tule. Koostan vahelduseks hoopis reportaaži üleeilsest päevast. 

Sõitsin maale üsna vara, et enne suurt kuuma kohale jõuda. Koduteel tegin paar klõpsu kunagisel loopealsel kasvavatest niidutaimedest, kes veel seal õitsevad. Varsti muutub see maastik igaveseks ja see teelõik on hetkel mu kõige suurem stressitekitaja. Ma ei arva, et kogu maa tuleks asfaldiga katta ja see oli vist Fred Jüssi, kes ühes artiklis küsis: “Mis sa selle ajaga teed, kui sõidad suurt laia teed mööda 15 minutit kiiremini Tartusse?” 

Valge mesikas (Melilotus albus) ja iht-naistepuna (Hypericum perforatum)

Valge mesikas (Melilotus albus) ja liht-naistepuna (Hypericum perforatum)

Jõuan oma kodu teeotsa ja esimesena otsib mu pilk alati kuivanud kuuske aia taga. Ikka on püsti – tore! Aias on uudistamist alati, kuigi alles üle-eelmisel päeval olin seal ju olnud. Liiliad ongi lahti – esimesel põõsal kuus õit ja teisel kolm. ‘Centerfold’ on sel aastal kõrgem kui kunagi varem ja nii vara pole ta kunagi avanenud. ‘Forza Red’ on hilisem ja õiepungade järgi otsustades peaks needki lausa suure pauguga lahti minema. 

Liilia (Lilium) 'Centerfold' 13.07.2021

Liilia (Lilium) ‘Centerfold’ 13.07.2021

Valan termosest kohvi ja alustan ringkäiku maja otsas ja taga. Mingisuguseid revolutsioonilisi arenguid ma ei ootagi, aga ühe päeva jooksul muutub aias ikka uskumatult palju. Kõik suvikõrvitsad on vanas kompostihunnikus korraga õitsema hakanud. Nad said hilja istutatud, aga varsti hakkab seal loodetavasti saaki tulema. Nädala eest külvasin salatit ja kääbusherneid – need ka tärkavad, viimne kui üks! Avamaatomatitel on viljad täitsa kenad, aga millal nad punaseks hakkavad minema? Lilltubakas on kena, aga tema õied on päeva esimesel poolel kinni. Lillhernes käitub sel aastal kummaliselt – esimestel päevadel tuli palju õisi, aga nüüd on paus ja teda isegi ei pildistanud. Hallrästad, kaabakad, on lillhernepeenrast jälle rohumultši laiali kraapinud!

Suvikõrvits (Cucurbita pepo) 'Goldena' ja 'Wanda' 13.07.2021

Suvikõrvits (Cucurbita pepo) ‘Goldena’ ja ‘Wanda’ 13.07.2021

 

Tomat (Lycopersicon esculentum) 'Terma' 13.07.2021

Tomat (Lycopersicon esculentum) ‘Terma’ 13.07.2021

 

Lilltubakas (Nicotiana alata) õhtul 13.07.2021

Lilltubakas (Nicotiana alata) õhtul 13.07.2021

Karvane päevakübar on fantastiline – ‘Irish Spring’ nagunii, aga eelmisel aastal istutatud ‘Moroccan Sun’ oma küpsete toonidega ja mis põhiline – kompaktse põõsaga on lihtsalt vaimustav! Roosa monarda on alustanud, aga õisi on vähe, sest kasvukoht on oma aja ära elanud (miks ma teda küll kevadel ümber ei istutanud?). Eriline õnnehein on kena nagu alati. Villast nõianõgest ma sel suvel niipea maha ei lõika – las õitseb, sest nad on kõiksuguseid kimalasi paksult täis.

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 'Moroccan Sun' 13.07.2021

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Moroccan Sun’ 13.07.2021

 

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 'Moroccan Sun' 13.07.2021 (2)

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Moroccan Sun’ 13.07.2021

 

Aedmonarda (Monarda didyma) 13.07.2021

Aedmonarda (Monarda didyma) 13.07.2021

 

Eriline õnnehein (Erigeron speciosus) 13.07.2021

Eriline õnnehein (Erigeron speciosus) 13.07.2021

 

Aedmonarda (Monarda didyma) ja villane nõianõges ((Stachys byzantina)) 13.07.2021

Aedmonarda (Monarda didyma) ja villane nõianõges ((Stachys byzantina)) 13.07.2021

Maja ees on lõpuks õied avanud viimane tokkroos. Lootsin nii väga, et ehk on teist värvi kui varasemad, aga temagi on tume, peaaegu must. Asi selles, et pakil olid topeltõiega mitmevärvilised õied, sordi nimi ‘Chaters Double’, aga double pole neist ükski ja kõik nad on nii tumedad kui üks tokkroos üldse olla saab. Oivaline salvei, keda kevadel külvasin, on oivalise värviga (peaaegu nagu metssalvei ‘Caradonna’), aga miks ta ei võiks püsti seista? Ehk käitub ta järgmisel suvel korralikumalt. Ehituse ees sammaldunud kividel peesitab kaks sisalikku. Kaevupeenras on lahti paar uut daaliaõit. Õied võiks olla suuremad ja lopsakamad, arvestades sellega, kui palju nad mu hoolt ja tähelepanu on saanud. Oi-oi, kaevupeenra ots on näotult umbrohtu kasvanud (alles ma seal rohisin ju!). Suur tähtputk on ikka üks tore taim. ‘Lars’il peaks õied maha lõikama, aga vist veel ei raatsi. Valge ‘Snow Star’ oli eelmisel aastal justkui uhkem.

Harilik tokkroos (Alcea rosea) 13.07.2021

Harilik tokkroos (Alcea rosea) 13.07.2021

 

Oivaline salvei (Salvia superba) ja harilik rõngaslill (Lavatera thuringiaca) 13.07.2021

Oivaline salvei (Salvia superba) ja harilik rõngaslill (Lavatera thuringiaca) 13.07.2021

 

Arusisalik (Zootoca vivipara) 13.07.2021

Arusisalik (Zootoca vivipara) 13.07.2021

 

Daalia (Dahlia) ‘Little Robert’ ja valge 'Petra's Wedding' 13.07.2021

Daalia (Dahlia) ‘Little Robert’ ja valge ‘Petra’s Wedding’ 13.07.2021

 

Suur tähtputk (Astrantia major) 'Lars' ja karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 'Irish Spring' 13.07.2021

Suur tähtputk (Astrantia major) ‘Lars’ ja karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Irish Spring’ 13.07.2021

 

Puishortensia (Hydrangea arborescens) 'Annabelle', liilia (Lilium) 'Centerfold' ja makedoonia äiatar (Knautia macedonica) 13.07.2021

Puishortensia (Hydrangea arborescens) ‘Annabelle’, liilia (Lilium) ‘Centerfold’ ja makedoonia äiatar (Knautia macedonica) 13.07.2021

Makedoonia äiatar õitseb juba pikemat aega. Kas lõigata närtsinud õed maha või mitte? Mõni aednik ei soovita, sest vahet pole ja pealegi pidavat linnud neid seemneid kõrgelt hindama. Hästi, täna ei lõika, kuigi vahel olen seda teinud. ‘Annabelle’ on uhke ja jugapuu all ootab kaks uut hortensiat istutamist juba mõnda aega, aga täna on selleks jälle liiga kuum päev. Lavendlid on valgeid ja kollaseid liblikaid ja kimalasi paksult täis. Paar rohetäpikut ja koerliblikat lendab ringi. 

Nii, aeg riided vahetada ja midagi asjalikku teha. Alustan koledate brunneratega, keda olen juba pikemat aega tahtnud maha lõigata. Maja taga vahtra otsas loksub hoiatava häälega hallrästas, kellel on seal kuskil pesa. Et ta ka ei väsi! Oma tund aega, mis ma seal tegutsesin, ei jäänud ta vait. Niipea, kui ma tema jaoks ohutusse paika liikusin, kiirustas ta maja taha mustsõstrapõõsasse marju mugistama ja niipea, kui ma lähenesin, tõusis sealt valju kädinaga lendu. No las sööb – mul on sügavkülmas nagunii eelmise aasta saagist osa alles. 

Ja mida ma siis aias tegin? Lõikasin maani maha brunnerad ja lupiini, kes seal kunagi ei õitse. Rohisin puhtaks sibulapeenra ja kaevupeenra majapoolse otsa ja lursslille ümbruse. Puhastasin varem üles võetud tulbisibulaid. Kõiki ma sel aastal kindlasti üles ei võta. Lõikasin natuke karpaadi kelluka närbunud õisi, aga tema aeg hakkab nüüd nagunii läbi saama. Kastsin köögiviljapeenraid, lillherneid ja maja ees kõige kuivemas kohas kasvavaid suvelilli. Multšisin tomateid ja suvikõrvitsaid. Tegutsesin enamasti varjus, jalutasin fotokaga aias ringi ja lihtsalt olin. 

Õhtul rongis näitas kraadiklaas 27 kraadi. Tegelikult kuulsin alles koju jõudes telekast, oli mareta- ehk karusepäev ja sel päeval tööd väga ei tehtud. Heinateoga tehti vahe sisse, et hunt ja karu karja kallale ei tuleks. No ma õnneks väga tööd teha ei rabanud ja rohtu ka ei niitnud. Hunt ja karu mu õue peal veel puuduksid! Guugeldades leidsin veel igasugust infot selle päeva kohta, muu hulgas seda, et kuiv karusepäev ennustavat seitse nädalat kuiva ilma. No ei, palun – seda pole küll vaja! Küll aga peab vististi paika, et maretapäevaga saab suve valge osa läbi. 

Rohetäpik (Argynnis paphia) lavendliõiel 13.07.2021

Rohetäpik (Argynnis paphia) lavendliõiel 13.07.2021

Ja kui selle oopuse siin valmis sain, oli kalender juba uue kuupäeva ette löönud.

4 comments
  1. S said:

    Mina sain teada, et maretapäeval kaovad parmud ära :). Ei saa öelda, et ära oleksid kadunud, aga ühel hommikul oli palju vähem küll. Ja kuna nüüd on jälle jube palju, siis ma lihtsalt mõtlen, mis veel enne oleks olnud, kui need on “vähem parme”.

    Maretapääv 13. juulil. Sest päävast saadik kaduvad parmud ära. Säesk aga kiitleb: „Parm pask maretapäini, mina aga mees olen mihklipäini.“
    Maretapäest saadik kaduvad parmud ää. (Karja)
    http://juks.alkohol.ee/tools/kalender/txt/e00713.html
    http://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/maretapaev/item/48497

    Meeldib

    • Kõik kiruvad sel suvel parme, aga meil neid eriti polegi olnud. Paaril päeval käisid närvidele ja nüüd on need ka kadunud. Suuri, porikärbse mõõtu parme olen ma haruharva kohanud, meil on need piklikud pimeparmud.

      Meeldib

  2. Anonüümne said:

    Lahe lugemine oli.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: