Kohtumine metskitsega

Juuli lõpus lähevad metskitsed liikvele ja mõni leiab alati ka meie aia üles. Sel aastal toimus esimene kohtumine 27. juulil, erakordselt kuumal päeval. Õhtuks lubati korralikku sadu ja mul oli plaanis varem linna minna, nii et juba poole kuue paiku suundusin maja taha lillherneid korjama. Alla aeda ja maja taha liikudes olen alati eriti valvas, sest tegelikult juba ootasin juba seda kohtumist ja … seal ta oligi! Maja taga, vanal kartulipõllul kasvab kõrge rohi, nii et ainult minu kogenud silm (haha!) oskab metsa ääres heina ja põldohakate vahel märgata metskitse pruuni selga. Nii – lillekorv ja käärid vaikselt maha poetatud, õngitsen rinnataskust välja oma digifotoka ja algab aastatega lihvitud hiilimine. Liikuda võib ainult siis, kui kitse pea on maas ja ta on söömisega ametis. Aeg-ajalt uurib ta valvsalt maastikku ja siis peab oskama nähtamatu olla.

Metskits (Capreolus capreolus) kõrges rohus

Metskits (Capreolus capreolus) kõrges rohus

Metskits (Capreolus capreolus) pole mind veel märganud

Metskits (Capreolus capreolus) pole mind veel märganud

Metskits (Capreolus capreolus) uurib ümbrust

Metskits (Capreolus capreolus) uurib ümbrust

Seekord läks hästi – kas olin mina erakordselt osav või oli lihtsalt tegu noore ja kogenematu isendiga, igatahes sain talle üsna lähedale. Ka tema liikus kõrges rohus minu poole. Ühel hetkel ta mind muidugi märkas ja esialgu oli pilgus uudishimu. Mingi aja vaatasime sõbralikult tõtt ja siis ei pidanud mu närv vastu – ta oli liiga lähedale tulnud. Lasin käed fotokaga alla ja kõrgete hüpetega läinud ta oligi. Ei haukunud, lihtsalt kadus võssa.

Metskits (Capreolus capreolus) on mu avastanud

Metskits (Capreolus capreolus) on mu avastanud

Metskits (Capreolus capreolus)

Metskits (Capreolus capreolus) 27.07.2021

Metslooma koht on metsas ja mul pole iial plaanis kellegagi neist sõbraks saada ja ühelegi metskitsele näiteks koduõuel leiba pakkuda (lugesin just ühest artiklist sellist lugu). Seekord oli ta porgandipeenrast viie meetri kaugusel ja kuniks ta juurikaid ja lilli pole näksimas käinud, on asi kena ja igati ok. Küll ma jõuan sügisel neid nunnusid metskitsi veel kiruda ka.

Ikkagi on need kohtumised alati erilised ja oleks kurb, kui ühel päeval on ümberkaudsed metsad kõik maha võetud, maanteed uhkeks ja laiaks ehitatud ja metskitse enam meie kandis ei näegi. No ehk pole asi ikka nii hull – Stockholmis luusivad nad ju lausa kesklinna parkides ringi.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: