Mõnest suvelillest ja aedniku kaks põhireeglit

Homme algab lõpuks ometi aknalauaaedniku külvikuu märts! Nüüd on vaja veel nädalake vastu pidada, et mitte liiga vara hakata mulda segama ja seemneid külvama. Kui päike särab ja isegi tuppa on seda soojust tunda, on kiusatusele ikka väga raske vastu panna. No vaatame – ma olen sel aastal tõesti lubanud pingutada, sest möödunudaastane lilltubakate vohamine on mul veel hästi meeles. Külvasin nad 5. märtsil ja nägin nendega hirmsat vaeva, et neid ohjeldada. Ei maksa uskuda kõike, mida kirjutatakse – et lilltubakad ja Argentiina raudürdid tärkavad kaua ja neid peaks külvama juba veebruaris. Ei, ei – minu kogemus seda ei kinnita. Taimelampe pole siiani ostnud ja ei pea vajalikuks ka, sest ma ei turusta oma taimi ja mu lilled võivad vabalt nädal-paar hiljem õitsema hakata.

Tegin oma taimetabelis väikese inventuuri ja otsustasin, et panen siia pilte paarist suvelillest, keda eelmisel hooajal külvasin esmakordselt ja kirjutan lühidalt juurde, mis neist sai. Hoiatan ette, et need ei ole mingid edulood, aga see ei tähenda sugugi, et ma neist kavatseksin loobuda. Minus on piisavalt mängurit, et ka uuel hooajal riskida – ehk läheb sel korral paremini? Pealegi tegid need vähesed õied mind piisavalt õnnelikuks ja nende seemneid on veel järel 🙂

Esimene suvik on viimasel ajal kuulsust kogunud orgi-ammi. Ma olen kunagi isegi lubanud, et ma ei hakka iialgi kasvatama kõrrelisi ega sarikalisi, sest neid on põldudel ja kraavikallastel niigi palju, aga näe – 15. aprillil puistasin umbes 30 seemet mullapinnale ja 21. aprillil oli muru näha. Pikeerisin 13. mail mõistliku koguse, 16 tükki ja osa neist õnnestus veel aiasõpradelegi jagada. Tagasisidet olen saanud vaid ühelt neist (KR), kes ütles umbes nii: “Näeb välja nagu tubli till!”. Minu esimene mulje oli umbes sama, aga midagi mind selle taime juures siiski võlus, sest uuel aiahooajal kavatsen temaga kindlasti jälle katsetada. Orgi-ammi õisikute arengut oli huvitav jälgida ja teiste lillede vahel mõjus ta väga hästi kuni … tuli augustikuumus ja nad lihtsalt kustusid ära. Ühes peenras nad eriti vedu ei võtnudki, maja otsas teiste taimede vahel olid nad vähe kobedamad.

Orgi-ammi (Ammi visnaga) ‘Green Mist’ 29.07.2022

Punane siilkübar (Echinacea purpurea) ja orgi-ammi (Ammi visnaga) ‘Green Mist’ 14.08.2022

Orgi-ammi (Ammi visnaga) ‘Green Mist’ ja aniisi-hiidiisop (Agastache foeniculum) 16.08.2022

Punane siilkübar (Echinacea purpurea), Orgi-ammi (Ammi visnaga) ‘Green Mist’ 26.08.2022

Orgi-ammi oma tõelises lopsakuses nägin möödunud suvel ikka ära, aga hoopis Rootsi-reisil Mårbackas. Oh, tegi ikka kadedaks küll!

Orgi-ammi (Ammi visnaga) ‘Green Mist’ Mårbackas on võimas!

Kadedus võib olla vägagi edasiviiv jõud, aga mingit muud väetist peale orgaanilise ma oma lilledele nagunii lisada ei kavatse. Võimalik, et need taimed, kes kidusid, said liiga hilja maha istutatud, aga ilmselgelt ei meeldinud neile pikad põuaperioodid. Toestama pidi neid ka, aga see polnud eriline vaev. No loodame, et edaspidi läheb nendega paremini.

Teine taim, kellest täna tahan rääkida, on kare sinisarikas. Jälle esmakordne katsetus ja mitte eriti õnnestunud, aga see lill on sedavõrd võluv, et tahaks teda kindlasti ka järgmisel suvel aias näha. 12. märtsil külvasin 14 seemet ja 24. märtsil oli kaks taimealget näha. 6. aprilliks polnud külvikarbis mingit arengut toimunud – pikeerisin need ainsad taimed ja tegin külvikarbi tühjaks. Kasutasin seda mulda uute külvide tarbeks ja nagu varemgi on juhtunud, tärkas koos uute taimedega veel üks taime vanast karbist ja nii saingi kokku kolm sinisarikat. Kuskil oli kirjas ka, et need taimed vajavad erikohtlemist ja ju ma siis ei olnud piisavalt tähelepanelik – igatahes sai üks taim ümber istutades kannatada ja läks välja. Oeh, pikk jutt. AGA kui see lill lõpuks õitsema hakkas, oli ta jälle niivõrd teistmoodi ja eriline! Ma pole sugugi kindel, kas see kasvukoht talle sobis, sest eriliselt lopsakas ta just ei olnud, aga otsin talle uuel suvel teise koha ja vaatame, ehk õnnestub ka rohkem seemneid idanema saada.

Kare sinisarikas (Trachymene caeruleus) ‘Kantbloem Emeralds Mix’ 30.07.2022

Kare sinisarikas (Trachymene caeruleus) ‘Kantbloem Emeralds Mix’ 7.08.2022

Kare sinisarikas (Trachymene caeruleus) ‘Kantbloem Emeralds Mix’ 27.08.2022

Kare sinisarikas (Trachymene caeruleus) ‘Kantbloem Emeralds Mix’ 11.09.2022

Kolmas suvelill on roodne raudürt, kelle on jälle oma lugu, miks ta möödunud suvel meelehärmi tekitas. Tegelikult olid need metskitsed, kes mu aias kulgevad teatud radu pidi ja kes selle raja kõrvale jäävad taimed lihtsalt ära pügasid. Lill ise on jälle omamoodi huvitav ja igatpidi kaunis, aga täies ilus pidin teda jälle Rootsis imetlema. Ma pean veel pisut mõtlema, kas ma teda järgmisel aastal kasvatan, sest olen juba hankinud ühe uue raudürdi sordi ja kõikide maailma raudürtide jaoks mu aias ruumi ei ole. Roodse raudürdi külvasin 5. märtsil, esimene taim pistis pea mullast välja 15. märtsil, kuu lõpuks oli tärganud 16 taime, 15. aprillil pikeerisin 15 taime.  Nagu Argentiina raudürtki püsib ka tema peenras kaua kena. Viimase pildi olen temast teinud 22. oktoobril!

Roodne raudürt (Verbena rigida) ‘Intensity’ 7.08.2022

Roodne raudürt (Verbena rigida) ‘Intensity’ 11.09.2022

Roodne raudürt (Verbena rigida) ‘Intensity’ 22.10.2022

Hakkan tänaseks otsi kokku tõmbama. Tahtsin selle looga jagada oma kogemust suvelilledega katsetamisel ja ei kirjutanud meelega nendest, kellega kõik hästi on läinud.

Tänase postituse jaoks sain inspiratsiooni ühelt oma lemmikaednikult, kelle Instagrami-kontot ja kodulehte Den Naturlige Have ma vahel vaatan ja kelle aiakujundust imetlen. Tegu on taanlasega, kelle nimi on Tony Skovsende ja ühe oma Instagrami-postituse all avaldas ta kaks põhireeglit: “Reegel nr 1: istuta taimi valgus- ja mullastikutingimusi arvestades. Reegel nr 2: istuta taimi, kes teevad sind õnnelikuks.”. Kas pole lihtne ja samas geniaalne? Njah – kõlab hästi, aga nende reeglite järgi tegutseda polegi nii lihtne, sest … mida teha, kui iga uue lilleseemne külvamine teeb õnnelikuks? No õnneks ma kõiki lilli ei kavatse kasvatada. Aga eriti raskeks läheb siis, kui sa esimese korraga ei saagi sotti, milliseid valgus- ja mullastikutingimusi see lill tahab. Nii ma siis katsetangi – kui ühel aastal ei õnnestu, proovin uuesti.