Arhiiv

Ettekülvid

Tundub, et lõpuks on talvekülm mööda läinud ja kena kevade on käes. Maikuu tüürib lõpu poole ja viimased kaks nädalat on olnud masendavalt külm ja kõle ilm. Mulle meeldib see sõnapaar “kõle ilm”, mida üks meie sünoptik armastab kasutada.

Öised külmakraadid on üks mure, aga keset päeva 10 kraadi ja vinge põhjatuul võivad taimedele sama palju kurja teha. Ma olen oma kasvandikke küll hoolega karastanud, aga paar korda olen liiga uljas olnud ja jäine tuul on leheservi kõrvetanud. Kerge lörtsisadu ei teinud neile midagi. Taimed on kõik elus, aga edaspidi püüan meeles pidada, et tuulekülm on tõsine asi.

Paar korda on õnnestunud taimekullerit mängida – nii tore, kui keegi mu ettekasvatatud taimi tahab! Mingid isendid on pottides pisut välja veninud, aga need jätan endale. Üldiselt olen oma tänavuse taimekasvatusega täitsa rahul, ainult et nüüd oleks vaja mingile hulgale veel hea kodu leida. Kel huvi, see helistab või kirjutab – siis tean, kelle oma kasvandikest linna jätan või maale kaasa võtan.

Nüüd tulebki rohkem reklaamtekst ehk sisuturundus (isikliku töö ja suure rõõmuga kinni makstud) – kui kellelgi on huvi mõne taime vastu, andke teada. Pakkuda on:

– karvane päevakübar – muidu üheaastane ehk suvik, aga käitub nagu püsik,  mõni sort võib talve üle elada ja õitseb järgmisel suvel jälle. Sordid: ‘Goldilocks’ ja ‘Moroccan Sun’. Neid pole ise varem kasvatanud.

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 21.05.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta)

Budleia – püsik ja imeline liblikamagnet, aga meie kliimas külmaõrn. Külvasin katsetamiseks ja pole kindel, kas asja saab. sel suvel kindlasti ei õitse, aga kui talve katte all üle elab, näeb õisi ehk järgmisel suvel. Kui aias ruumi on, võiks proovida.

Ees pintseeritud aed-raudürt, pruunides pottide budleia (Buddleja davidii) 21.05.2020

Ees pintseeritud aed-raudürt, pruunides pottide budleia (Buddleja davidii) 21.05.2020

Karpaadi kellukas – püsik. Need taimed arenevad suht aeglaselt ja õitseb teisel kasvuaastal.

Karpaadi kellukas (Campanula carpatica) 22.05.2020

Karpaadi kellukas (Campanula carpatica) 22.05.2020

Õiekas aster – püsik, õitseb ehk järgmisel aastal. Segupakk, mis tähendab, et õite värv on loterii-allegrii.

Õiekas aster (Aster novi-belgii) 21.05.2020

Õiekas aster (Aster novi-belgii) 21.05.2020

Lilltubakas – suvik, sordid ‘Grandiflora’ ja ‘Daylight Sensation’ – eelmisel suvel õitsesid mul aias samad sordid, blogiotsingut kasutades saab pilte näha.

Lilltubakas (Nicotiana alata) 'Daylight Sensation' 22.05.2020

Lilltubakas (Nicotiana alata) ‘Daylight Sensation’ 22.05.2020

Argentiina raudürt – suvik. Eva Luigas tegi just Vikerraadios reklaami ja rääkis, et see on hetkel ta lemmiklill ja elas tänavuse leebe talve peenras üle. Mul ka rõdupõrandal eelmise aasta potid alles ja ootan huviga, kas hakkab uusi võrseid välja ajama.

Argentiina raudürt (Verbena bonariensis) 16.05.2020

Argentiina raudürt (Verbena bonariensis) 16.05.2020, kahjuks uuemat pilt pole

Kirju salvei ‘Bouquet Mixed’ – suvik. Olen varem kasvatanud, aga erilise eduta. Ei jäta jonni ja sel suvel proovin uuesti, sest ta lihtsalt meeldib mulle. Mõned taimed on ära anda.

Kirju salvei (Salvia viridis) 21.05.2020 - püüdsin kiiruga pildile saada pintseerimise tulemust

Kirju salvei (Salvia viridis) 21.05.2020 – püüdsin kiiruga pildile saada pintseerimise tulemust

Makedoonia äiatari olen juba ära jaganud, aga mõned on veel saadaval. Tokkroosid on ära lubatud.

Makedoonia äiatar (Knautia macedonica) 21.05.2020

Makedoonia äiatar (Knautia macedonica) 21.05.2020

Kui meil eriolukord välja kuulutati, ostis rahvas tualettpaberit ja kuivained kokku. Mida tegin mina? Ostsin mulda! Ja kõik on ära kulunud. Aiamärkmeid vaatamatagi tean, et nii hilja peale pole ma ühelgi kevadel oma istutamisega jäänud ja taimed – need muudkui kasvavad. Taimede rõdule-tuppa-rõdule ja jälle tagasi tassimine on selline mõnus sport, aga kastmine hakkab küll juba närvidele käima. Ilmateade edaspidiseks on paljulubav ja seega on homme põhjust suurem kogus taimi maale viia, pealegi pakutakse lahkelt autoabi.

Üks taimetarkus ka – kui mingit taime soovitatakse pintseerida, siis tasub seda teha. Miks ma varem pole aed-raudürdil ja kirjul salveil latva ära näpistanud, ei tea ise ka. Täna pintseerisin ka argentiina raudürte.

Teistest taimedest kunagi järgmine kord, sest jagajale näpud ei jää! 🙂

Riitsinus (Ricinus communis) on see kõrge taim, ees budleia, vasakul õiekas aster, taga argentiina raudürt (foto 17.05.2020)

Riitsinus (Ricinus communis) on see kõrge taim, ees budleia, vasakul õiekas aster, taga argentiina raudürt (foto 17.05.2020)

Täna saab heitlike ilmadega aprill läbi ja ees ootab tormilise arenguga maikuu. Hetkel paistab päike, aga kraadiklaas akna taga varjus ei näita rohkem kui viis kraadi. Tugev põhjatuul tõmbab temperatuuri veel rohkem alla ja seoses sellega sain täna ka õppetunni võrra targemaks.

Nimelt olen vahepeal oma ettekasvatatud taimi päevaks rõdule viinud, et nad välisõhuga harjuks ja liiga välja ei veniks. Viimastel päevadel on aga liiga külm olnud ja olen püüdnud noortaimedel aknalaual kasvuhoonelaadset keskkonda luua. Täna säras päike ja arvasin, et ilm läheb päeva jooksul soojemaks, aga võta näpust! Sisetunne sundis vahepeal rõdule vaatama ja taimede seisu kontrollima ja läkski nii, nagu kartsin – argentiina raudürdid olid peaaegu pikali ja paar tokkroosilehte oli ka külmast imelikuks tõmbunud. Jälgin nüüd mängu ja loodan, et kahjustused ei olnud fataalsed.

Tokkroos (Alcea rosea) ja mehhiko vanikkuljus (Cobaea scandens Cav.) rõdul 30.04.2020

Tokkroos (Alcea rosea) ja mehhiko vanikkuljus (Cobaea scandens Cav.) rõdul 30.04.2020

Lillherned aga ei karda lörtsi ega pisukesi külmakraade. Nemad seisavad rõduaknal juba alates 21. aprillist ja on sirged nagu soldatid. Ka teised pikeeritud taimed näevad (veel) normaalsed välja, aga olen selle nimel ka vaeva näinud. Aknad hommikul õhutusasendisse, hilisõhtul kinni tagasi – nagu elaks kasvuhoones! Kui päike paistab, siis jälgin, et taimed liiga ühele poole kaldu ei kasvaks ja käin neid aeg-ajalt keeramas.

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 30.04.2020 (külv 11.04.2020)

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 30.04.2020 (külv 11.04.2020)

Vahepeal olen pikeerinud budleiasid, karpaadi kellukaid, korea elulõnga, karvast päevakübarat, aed-raudürti ja vägiheina (need kaheksa, kes külvikarbis ellu jäid) ja natuke pudi-padi veel. Nüüd ja kohe peaksin pikeerima mõned tärganud astrid, kirju salvei ja lilltubaka, aga seni pole lihtsalt jõudnud.

Mingite taimede tärkamine on elamus omaette. Tavaline tagetes (keda sel kevadel pole veel külvanudki) ajab ennast tavaliselt eriti jõuliselt mullast välja, aga no riitsinusega ei saa teda võrreldagi. Tema torkasin mulda 11. aprillil ja 20. aprillil olen Excelisse kirjutanud “muld kerkib”. 22. aprillil olid kõik viis tärganud, nii et mulda lendas igasse ilmakaarde (väikese liialdusega). Täna on kohvitopsid neile juba väikseks jäämas ja kui külm kevad kestab, siis ei tea, mis saab. Ilmselt vallutavad kogu mu korteri ja pean hakkama ise välja kolima.

Veel üks uus ja huvitav tärkaja on mehhiko vanikkuljus, kellele olen juba grilltikud toeks pannud ja kes muudkui ronib. Ta on juba praegu ilus! Kas ma külvasin teda liiga vara? Kes seda teab. Inimene õpib ikka oma kogemustest ja ega enne teada ei saa, millal on üht või teist taime tark külvata, kui ise järele ei proovi. Eks ma osalt selle pärast ka siin oma külvidest siin nii põhjalikult kirjutan, et keegi saab ehk midagi kõrva taha panna. Mingite taimede kohta on ka internetis ikka väga vähe infot – ainult mingid ilupildid, millega hobiaednikul pole taimete ettekasvatamise faasis suurt midagi peale hakata.

Mehhiko vanikkuljus (Cobaea scandens Cav.) 30.04.2020 (külvasin 14.03.2020)

Mehhiko vanikkuljus (Cobaea scandens Cav.) 30.04.2020 (külvasin 14.03.2020)

“Ei ühtki päeva aianduseta” on ühe rootslasest aiandusguru moto ja tänane jutt peaks tõestama, et seda on võimalik järgida ka linnakorteris. Maal olen ka vahepeal käinud, aga sellest järgmisel korral. Püsikud on maha lõigatud ja peenrad enam-vähe puhtad, aga see on ka kõik. Õnneks on ees ootamas pikk nädalavahetus.

Nartsiss (Narcissus x cyclazetta) 'Tête-à-tête' ja lillhernes (Lathyrus odoratus)

Nartsiss (Narcissus x cyclazetta) ‘Tête-à-tête’ ja lillhernes (Lathyrus odoratus)

Vaatasin just järele – jõudsin taimed õigel ajal tuppa tõsta. Argentiina raudürdid, kes olid enne päris longus, on jälle püsti ja tokkroosilehed ka külmakahjustusteta. Seekord vedas!

Eriolukord on kestnud juba pisut üle kuu – mina püsin ikka kodus, pikeerin ja potistan. Suur kevad, mida me juba veebruaris kõik ootama hakkasime, on vahepeal vähikäiku teinud. Mind huvitab hetkel kõige rohkem päike, sest aknalaual on külvikassettide read ja noortaimed, kes vajavad valgust. Kui väljas on miinuskraadid ja sajab lörtsi, pannakse keskküte huugama ja mina püüan päevasel ajal oma aknad pisut irvakil hoida ja tubast temperatuuri alandada, et taimed liiga välja ei veniks.

Hommik algab kastmise ja külvikarpide uurimisega, sest ma olen ju ometi mõned uued seemned ka vahepeal mulda torganud. Lillherned külvasin sel aastal varem – 11. aprillil (2019. aastal 25. aprillil) ja tänaseks on 36 seemnest tärganud 30. Esmakordselt püüan riitsinust kasvatada, tema ei ole ennast veel liigutanud.

Lillhernes ja riitsinus 24 tunniks likku pandud

Lillhernes ja riitsinus 24 tunniks likku pandud

Lillhernes (Lathyrus odoratus) mulda 11.04.2020

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 11.04.2020

Lillhernes (Lathyrus odoratus) idaneb 16.04.2020 (külv 11.04.2020)

Lillhernes (Lathyrus odoratus) tärkab kohvitopsides 16.04.2020 (külv 11.04.2020)

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 18.04.2020 (külv 11.04.2020)

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 18.04.2020 (külv 11.04.2020)

Mingite suvikute suhtes on mul nõrkus – üks selline on kirju salvei, kes on valgusidaneja ja tema tärkamist on eriti äge jälgida. Tema kasvab oma karbis nii mis mühiseb! Kirju salveiga ei ole mul alati hästi läinud – kord unustan pintseerida, siis on kasvukoht jälle kehv olnud. Ehk seekord läheb paremini.

Kirju salvei (Salvia viridis) idaneb, külv 10.04.2020

Kirju salvei (Salvia viridis) 13.04.2020 (külv 10.04.2020)

 

Kirju salvei (Salvia viridis) 18.04.2020

Kirju salvei (Salvia viridis) 18.04.2020

Astreid külvasin neljast erinevast pakist, aga nemad ei taha eriti tärgata, kuigi pooled seemned olid sel aastal ostetud. Aedaster on idanemisvõimeline umbes kaks aastat, aga kuna mulle meeldib katsetada, siis puistasin ka mõnest vanemast pakist seemneid mulda. No ehk tuleb veel midagi üles. Sama lugu on madala ja ahtalehise peiulillega – tärkavad ainult mõned üksikud, kuigi külvasin õiepäeval. Lilltubakas aga on täiesti probleemivaba, eriti ‘Daylight Sensation’. Valge õiega ‘Grandiflora’ on aeglasem, aga areneb siiski. Varsti peab seda muru hakkama pikeerima.

Lilltubakas (Nicotiana alata) tärkab. Vasakul 'Grandiflora', paremal ‘Daylight Sensation’ (külv 10.04.2020)

Lilltubakas (Nicotiana alata) tärkab. Vasakul ‘Grandiflora’, paremal ‘Daylight Sensation’ (külv 10.04.2020)

Pikeeritud on makedoonia äiatar, karvane päevakübar, argentiina raudürt, õiekas aster, mehhiko vanikkuljus, tokkroos ja muidugi aedkannike. Aknalauad on kassette ja potte täis ja ma olen püüdnud leiutada mooduseid, kuidas aknalauapinda laiendada. Ühe lahenduse leidsin paar päeva tagasi Selverist, kus nägin sobiva laiuse ja  kõrgusega plastkarpe (tugev materjal, mis kestab aastaid!) ja nüüd olen väikesed potid sinna paigutanud, nii et ääred ulatuvad üle aknalaua serva. Jälle põhjust rõõmustmiseks!

Kuidas saada aknalauda laiemaks. Pottides argentiina raudürt (Verbena bonariensis) ja makedoonia äiatar (Knautia macedonica)

Kuidas saada aknalauda laiemaks. Argentiina raudürt (Verbena bonariensis) ja makedoonia äiatar (Knautia macedonica)

Tokkroos (Alcea rosea) ‘Majorette’ kohvitopsidesse kolinud (külv 14.03.2020)

Tokkroos (Alcea rosea) ‘Majorette’ kohvitopsidesse kolinud (külv 14.03.2020)

Mehhiko vanikkuljus (Cobaea scandens) 16.04.2020 (külv 14.03.2020)

Mehhiko vanikkuljus (Cobaea scandens) 16.04.2020 (külv 14.03.2020)

Õiekas aster (Aster novi-belgii) pikeeritud 10.4.2020 (külv 7.03.2020)

Õiekas aster (Aster novi-belgii) pikeeritud 10.4.2020 (külv 7.03.2020)

No see taimejutt hakkab ehk mõnegi jaoks juba tüütuks muutuma, aga pean veel jätkama. Külvasin ju märtsis igasuguseid uusi taimi ja suurem osa nendest on veel potistamata. Korea elulõnga on tänaseks tärganud viis, lillat vägiheina on järel 8 (algselt oli üle 30!), budleia ja karpaadi kellukas on vägagi elus ja siiani külvikarbis. Mesiohakaga on halvasti – üksikud tõusmed lihtsalt hääbuvad vaikselt. Tuleb järgmisel aastal uuesti proovida.

Davidi budleia (Buddleja davidii) ja karpaadi kellukas (Campanula carpatica) ootavad pikeerimist (külv 14.03.2020)

Davidi budleia (Buddleja davidii) ja karpaadi kellukas (Campanula carpatica) ootavad pikeerimist (külv 14.03.2020)

Aknalauast ja taimedest on rõõmu palju, aga igakevadine pisuke murekorts on ikka silmade vahel – kuhu ma need taimed ühel ilusal päeval küll panen? Ma nii loodan, et ühel päeval saab minust tõeline aednik, kes viskab oma taimi ka minema (no kõiki ei ole ju vaja maha istutada) – see olevat tõsise aedniku tunnus, aga minul see soon veel üsna arengu algusjärgus. Teine variant on muidugi see, kui sõbrad-tuttavad mõne taime vastu huvi tunnevad, aga varasemad aastad on näidanud, et sellele väga loota ei saa.

Loodame, et see eriolukord leeveneb pisut – mingi märgid seda juba lubavad ja ka ilmade soojenemist on oodata. Järgmine postitus tuleb ehk juba pärisaiast.

Olge terved!

Nartsiss (Narcissus x cyclazetta) 'Tête-à-tête' rõdul silma rõõmustamas

Nartsiss (Narcissus x cyclazetta) ‘Tête-à-tête’ rõdul silma rõõmustamas

Kummaline kevad kestab ja ega eriti ei tahagi koroonast, karantiinist ja eriolukorrast rääkida, kui see kõige muu kõrval ka mu aiandushobi ei mõjutaks. Esimest korda elus kahetsen, et mul ei ole autot, sest kui oleks, siis pääseksin liikuma ja maale aeda harima. Kuulu järgi on bussid ja rongid üsna tühjad, aga kui iga päev ikka korrutatakse, et “Püsi kodus!”, siis pole julgenud ühistransporti kasutada. Õnneks oli eelmisel nädalal ilm jälle külm ja tormine, nii et mingit kiusatust ei tekkinud, aga algav nädal lubab lahkelt soojakraade – linnas püsimine muutub järjest väljakannatamatumaks.

Eelmine kord jäi külviaruanne pooleli, jätkan siis täna, kaks nädalat hiljem. Esimestes külvikarpides on olukord mõnevõrra muutunud – aedkannikesi on alles viis (oli seitse) ja üks uus ungari mesiohakas tärkab juba nädal aega (esimene andis otsad). Korea elulõng tärkab – täna juba kolmas idu näha! Vaikus valitseb endiselt aas-kurereha ja mugul-tuliürdi karbis. Makedoonia äiatari on täna koguni 25 taime (külvasin 30) ja õiekas aster sirgub silmnähtavalt – mõlemad vajavad hädasti pikeerimist.

Makedoonia äiatar (Knautia macedonica) 5.04.2020

Makedoonia äiatar (Knautia macedonica) 5.04.2020

Teine külvipäev oli 9. märtsil ja poetasin mulda karvast päevakübarat (Rudbeckia hirta) ja argentiina raudürti (Verbena bonariensis). Mõlemad on minu jaoks tuttavad taimed ja ilma nendeta ei kujuta enam aeda ettegi. Seekord külvasin karvase päevakübara uusi sorte – ‘Goldilocks’ ja ‘Moroccan Sun’ ja nemad tärkasid probleemideta. Küll olen aga tähele pannud, et seeme peab olema värske – varem avatud pakis säilinud seemned pole nii hea idanemisvõimega.

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 'Goldilocks' ja 'Moroccan Sun', argentiina raudürt (Verbena bonariensis). Külv 9.03.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Goldilocks’ ja ‘Moroccan Sun’, argentiina raudürt (Verbena bonariensis). Külv 9.03.2020

Kolmandat korda mässasin mulla ja seemnetega 14. märtsil ja siis külvasin budleiat, karpaadi kellukat, tokkroosi, mehhiko vanikkuljust, virgiinia tonditupikut, aed-raudürti, lillat vägiheina ja jälle karvast päevakübarat. Tulemused on sellised:

1. Davidi budleia (Buddleja davidii) – udupeen seeme ja valgusidaneja. Suhtusin skeptiliselt ja arvasin, et kuna tegu on nagunii Eesti kliima mõttes pretensioonika taimega, siis vast eriti ei tärka. Vastupidi! Tõusmeid oli näha juba 19. märtsil ja täna on karbis rohkem taimi kui vaja oleks. Areneb aeglaselt, aga 100% elus. Iseküsimus on muidugi see, millal ma ta õisi näen (kui ta meie talved üldse üle elab). Ära armusin sellesse taime suvisel Rootsi-reisil ja kui veebruaris seemneid müügil nägin, tõusis käsi kohe iseenesest pakki haarama.

2. Karpaadi kellukas (Campanula carpatica) – samuti valgusidaneja ja temagi seeme on peen puru, aga tärkas samuti 19. märtsil ja nüüd kipub natuke venima, aga vast saame hakkama. Ma ei ole eriline kellukafänn ja pean veel mõtlema, mida ma nende taimedega teen. Ärge küsige, miks ma neid üldse ostsin. 🙂

Davidi budleia (Buddleja davidii) ja karpaadi kellukas (Campanula carpatica), külv 14.03.2020

Davidi budleia (Buddleja davidii) ja karpaadi kellukas (Campanula carpatica), külv 14.03.2020

3. Tokkroos (Alcea rosea), kaks sorti – ‘Majorette’ ja ‘Charters Double’, kumbagi 12 tk. Esimesed olid näha 18. märtsil, ‘Majorette’i oli 22. märtsil 10 tk, ‘Charters Double’ 30.03 5 tk ja täna on seis sama. Käituvalt erinevalt – ‘Majorette’ on aeglasema arenguga, ‘Charters Double’ viskab hoogslat kõrgusesse ja on näotult välja veninud.

4. Mehhiko vanikkuljust (Cobaea scandens) külvasin kahe erineva firma pakist, kumbagi kolm. Üht sorti on tärganud kaks tükki ja kõik, aga no ega neid rohkem vaja polegi. Leotasin seemneid enne ühe tunni, nagu kuskil soovitati.

Tokkroos (Alcea rosea) 'Majorette' ja 'Charters Double', ees mehhiko vanikkuljust (Cobaea scandens). See kollane asi on väga tõhus abimees - liimpüünis.

Tokkroos (Alcea rosea) ‘Majorette’ ja ‘Charters Double’, ees mehhiko vanikkuljus (Cobaea scandens). See kollane asi on väga tõhus abimees – putukapüünis.

5. Virgiinia tonditupikut (Physostegia virginiana) proovisin külvata juba eelmisel aastal ja tärkas ainult üks taim. Sel aastal siis proovisin uuesti, isegi uue paki seemneid ostsin. Mingi aja veetsid külmkapis, nüüd on aknalaua peal tagasi, aga ei yhtään mitään!

6. Aed-raudürti (Verbena hybrida) olen ka igal suvel kasvatanud. Ta ei ole kuigi usin tärkaja ja seekord külvasin eelmisel aastal soetatud sorti ‘Quartz Mix Merlot XP’. Kolm taime on olemas ja see on täiesti piisav.

7. Lilla vägihein (Verbascum phoeniceum) ‘Flush of White’ põhjustab kõige rohkem peavalu. Tärkas hoogsalt – 22. märtsil lugesin kokku 33 imetillukest taime, aga praeguseks on ainult 9 järel. Oeh! Pakil olev info on enamasti väga napp ja guugeldades leiab rohkem igasuguseid õpetussõnu. Ta on selline hellik, kes ei talu lõõskavat päikest (mõni teine ei tee teist nägugi) ja tahab kasvamiseks madalat temperatuuri, nii ca 16 kraadi. No kust ma talle neid eritingimusi võtan! Ehk jääb mõni taimetitt ikka ellu.

8. Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta), külvasin kaht sorti, kes olid mu aias ka eelmisel suvel – ‘Cherry Brandy’ ja vana lemmik ‘Irish Spring’. Tärkasid, aga mitte ülearu hästi – ‘Cherry Brandy’t on 11 tk ja ‘Irish Spring’i vaid 4. Ehk kehtib ka nende puhul tarkus, et seeme peab värske olema? Kontrast paar päeva varem külvatud uute sortidega on silmnähtav. Eelmiste aastate kogemus näitab, et kui taim tärkab, aga areneb aeglaselt, ei saa temast tugevat taime. Pikeerides on näha, et juurekava on nõrk.

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) - ees 'Cherry Brandy' ja 'Irish Spring' (külv 14.03.2020) ja taga 'Goldilocks' ja 'Moroccan Sun' (külv 9.03.2020)

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) – ees ‘Cherry Brandy’ ja ‘Irish Spring’ (külv 14.03.2020) ja taga ‘Goldilocks’ ja ‘Moroccan Sun’ (külv 9.03.2020)

Nii ma siin vähehaaval katse-eksituse meetodil õpin. Kohe peaks hakkama taimi pikeerima ja ports suvelilli on veel külvamata, aga nendega pole kiiret.

Praegusel raskel ajal on nende seemnete ja noortaimedega tegelemine tõeline õnnistus! Eriti veab muidugi neil, kellel õnnestub välisuksest otse aeda astuda. Ühel päeval helistas üks endine töökaaslane ja rääkis, et tal on kogu aed üle riisutud, peenrad korras ja ei olegi enam midagi aias teha. Õnnelik inimene! Mina peab piirduma aknalaua, Selveri tulpide ja Stroomi metsaga, aga seegi pole kõige halvem variant.

Tubased tulbid

Tubased tulbid

Stromkal

Varakevadine meri

Üleeile oli kevadine pööripäev, eile ilmus veebi aasta esimene Gardeners World ja Kristiine aiakeskus on vaatamata segastele aegadele uksed avanud – see ongi kevad!

Ja ikkagi algas see kevad jälle teisiti, sest kes oleks võinud arvata, et 2020. aasta märtsis on riigis välja kuulutatud eriolukord – piirid suletud, suurem osa elanikkonnast sunnitud kodus töötama ja õppima, mingi hulk inimesi lausa karantiinis ja koledasse koroonaviirusesse haigestunud. Minuga on kõik hästi – töötan kodus ja kordades rohkem kui tavaliselt, aga pean tänulik olema, sest paljud on tööta ja tulevik on suhteliselt tume.

Kodus töötamisel on see eelis, et saab ööpäevaringselt oma ettekülvidel silma peal hoida ja ei pea muretsema, et keskpäevane päike külvikarbid üle kuumutab või läbi kuivatab. Päike on ikka aeg-ajalt paistnud, kuigi õhk on häirivalt jahe ja täna ööselgi oli Tallinnas 8 kraadi külma. Hetkel on maas lumekirme, mis eile maha sadas. Muidu kestis tänavu lume ja külmakraadidega ametlik talv täpselt kolm päeva.

Nüüd aga asja juurde. Esimesed külvid tegin 7. märtsil ja mulda torkasin sellised seemned: võõrasema e. aedkannike, aas-kurereha, mugul-tuliürt, korea elulõng, ungari mesiohakas, makedoonia äiatar ja õiekas aster. Kuna eelmisel aastal haigutas päris paljudes püsikukarpides tühjus, siis püüdsin seekord eriti täpne olla ja kasutasin igaks juhuks ainult Biolani külvi- ja pikeerimismulda (varem olen ka musta mulda lisanud). Seemneid säilitasin külmkapis ja jälgisin hoolega, keda kui sügavale on vaja külvata ja kes vajavad stratifitseerimist. Mingeid eritingimusi mul muidu pakkuda ei ole – ei taimelampi ega soojendusmatti, ainult tavaline lõunapoolne aknalaud.

Tulemused on siin:

1. Võõrasema e. aedkannike (Viola x wittrockiana) ‘Cool Summer Breeze’ – külvasin 10 seemet, esimesed 2 tärkasid 11.03, tänase seisuga tärganud 7 tk. Eelmisel aastal külvasin aedkannikest umbes samal ajal, juuni alguses istutasin iga taime eraldi potti ja nad õitsesid rõdul külmadeni välja.

Võõrasema e. aedkannike (Viola x wittrockiana) 'Cool Wave Mix' 9.07.2019

Võõrasema e. aedkannike (Viola x wittrockiana) ‘Cool Wave Mix’ 9.07.2019

2. Aas-kurereha (Geranium pratense) ‘Purple Haze’ – hetkel vaikus, aga ta tärkabki kaua ja ebaühtlaselt.

3. Mugul-tuliürt (Phlomis tuberosa, NB! Seemnepakil on hoopis kollase Phlomis russeliana pilt!) – ka tema ei ole tärganud ja polegi midagi imestada, sest seemned olid aegunud juba ostes (parim enne 2018). Ka eelmisel aastal ei tärganud midagi, aga jonni pärast proovisin uuesti. Proovin veel külmkapiteraapiat, ehk aitab.

4. Korea elulõng (Clematis chiisanensis) ‘Korean Beauty’ – külvasin 10 tk, 20.03 olen Exceli tabelisse kirjutanud “vist idaneb” ja täna on tõesti üks tilluke idu näha. Temagi on ju suht problemaatiline – mõni on stratifitseerinud, teistel on tubastes tingimustel tärganud. Mul on ikka raske leppida asjaoluga, et mõni seeme idanebki kaua 🙂

5. Ungari mesiohakas (Echinops bannaticus) – külvasin 20 seemet, 15.03 hakkas üks idu paistma, aga erilist progressi pole märganud. Võimalik, et seemned on vanad (otsin Rootsist 2018 jaanuaris), aga ehk olen jälle liiga kärsitu.

6. Makedoonia äiatar (Knautia macedonica) – külvasin ca 30 tk, esimesed tärkasid 15.03, tänaseks on 21 tk kenad ja kobedad. Ometi pidi see pirtsakas taim olema, kelle seemnest kasvatamine ei ole sugugi kõigil õnnestunud. Mul nii hea meel, et mul on temaga seni hästi läinud!

Makedoonia äiatar (Knautia macedonica) 21.03.2020 (külv 7.03.2020)

Makedoonia äiatar (Knautia macedonica) 21.03.2020 (külv 7.03.2020)

7. Õiekas aster (Aster novi-belgii), erinevate sortide segu. See taim on mul aias vanadest aegadest olemas, aga seemnepakki nähes tekkis tahtmine ka ise proovida. Ehk õnnestub mõni uut värvi sort kasvatada? Seeme on päris peenike puru ja eriti midagi ei lootnud, aga juba kolmandal päeval olid esimesed tõusmed näha ja paar päeva tagasi lugesin tärganud taimed üle – 31 tk! Peab vist aiandi avama. 🙂

Õiekas aster (Aster novi-belgii), erinevate sortide segu 21.03.2020 (külv 7.03.2020)

Õiekas aster (Aster novi-belgii), erinevate sortide segu 21.03.2020 (külv 7.03.2020)

Praeguseks kõik. Järgmine kord annan ülevaate järgmistest külvidest, sest puhast rõõmu on tegelikult aknalaud täis, kuigi see esimene reportaaž võis ehk jätta petliku mulje, et pooled külvid ei idane. Idanevad ja veel kuidas!

Lõpetuseks panen pildi tulpidest, keda ma regulaarselt igal nädalal ostan ja kes sel kummalisel kevadel ellu värvi lisavad ja tuju tõstavad. Jälgin ostes alati, et nad oleksid Eestis kasvatatud, kusjuures ma ei ole enda jaoks veel päris selgeks mõelnud, kas lõikelillede masstootmine on keskkonnale hea või halb. Ja pead pesen ma ka endiselt šampooniga 😀

Roosad tulbid

Olge terved!

Eelmine kord lubasin kirjutada lillhernestest ja nüüd ei teagi, millest alustada. Ehk sellest, et katsetan nende suvelilledega alles teist aastat ja kogemusi just ülearu palju ei ole, aga algaja hobiaedniku heietused pakuvad ehk ka kellelegi huvi. Veel on oluline teada, et ma ei kasuta oma aias kunstväetisi, kusjuures lillhernestele see vististi meeldiks, sest nad on teada-tuntud näljased taimed – anna aga süüa ja juua! Minu kasvandikud on orgaanilised ja no peaaegu veganid, sest kompost on mul 100% taimne ja väetan neid vaid kanakaka- ja adruväetisega.

Lillhernes (Lathyrus odoratus) - üks järjekordne kimp

Lillhernes (Lathyrus odoratus) – üks järjekordne kimp

Kolmas asi ja sugugi mitte vähetähtis on asjaolu, et nad kasvavad mul maal ja kuna ma ei ela seal kohapeal, siis kastan, väetan, toestan, seon ja korjan õisi heal juhul paar-kolm korda nädalas. Tänavusel suvel on meil muidugi vihmaga vedanud, eelmise aasta troopilise kuumusega ei saa võrreldagi, nii et muret on nendega tunduvalt vähem olnud. Ei saa öelda, et mu lillherned maja taga peenras eriliselt võimsad või lihavad oleksid, aga õitepuuduse üle kurta ei saa ja rõõmu on nendest palju.

Lillhernes (Lathyrus odoratus) kenasti tärganud (7.05.2019)

Lillhernes (Lathyrus odoratus) kenasti tärganud (7.05.2019)

Kronoloogia on selline: 24. aprillil panin toasooja vette likku kuut erinevat sorti lillhernest, kokku 36 tükki. Mulda torkasin nad järgmisel päeval, igasse kohvitopsi kolm hernest. Esimesed tõusmed ilmusid 1. mail ja viimane pistis pea mullast välja 14. mail, kusjuures kõik herned tärkasid üle ootuste hästi – idanevus 89%! Esimesed taimed viisin rõdule välisõhuga harjuma 8. mail (esialgu ikka ööseks tuppa tagasi), pintseerimisega alustasin 14. mail. Kõik taimed istutasin välja 20. mail, kusjuures mõni taim oli väga väike, aga rohkem oodata ei saanud. Sel aastal harutasin kõik taimed lahti ja istutasin ühekaupa. Vale jutt puha, et lillhernes ümberistutamist ei talu!

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 3.07.2019

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 3.07.2019

Sordid valisin poest loomulikult piltide järgi (pilt on siin). Nüüd tean, et foto seemnepakil on pea alati illustreeriva tähendusega, aga järgmiseks kevadeks unustan ma selle muidugi jälle ära. Eelmise aasta sortidest torkasin mulda roosa ‘Evelyni’, sinise nimetu sordi ja kirju ‘Wiltshire Ripple’i’, uutest kevadel soetatud pakkidest tumelilla ‘Beaujolais’, tumesinise ‘Blue Velveti’ ja valge ‘Swan Lake’i’. Lihtne aritmeetika ütleb, et kui on kuus sorti, siis peaks tulemuseks olema kuus erinevat värvi lillherneid, aga no tegelikkus on ikka palju põnevam. Ühel päeval korjasin õisi ja jaotasin nad värvide kaupa gruppidesse ja sain 9 (üheksa!) erineva värvitooniga kimpu. Tulemus on juuresolevalt pildilt näha.

Lillhernes (Lathyrus odoratus). 26. juuli saak, 9 erinevat värvi

Lillhernes (Lathyrus odoratus). 26. juuli saak – 9 erinevat värvi!

Olen siin püüdnud neid sorte identifitseerida ja kindel olen ainult kolmes sordinimes – ‘Evelyn’ (kreemjas roosa), ‘Beaujolais’ (tumepunane-lilla) ja ‘Swan Lake’ (valge). Nimetu sinine sort oleks justkui hoopis ‘Blue Velvet’ (aga kindel ei ole!) ja see, kes oleks pidanud olema ‘Blue Velvet’, näeb välja nagu ‘Matucana’ (jälle pole kindel). Siis on veel need erinevad roosad anomaaliad ja eriti suure küsimärgiga ‘Wiltshire Ripple’, kes peaks olema hoopis teistsuguse värviga kirju sort.

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 'Beaujolais'

Lillhernes (Lathyrus odoratus) ‘Beaujolais’

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 'Beaujolais' (2)

Lillhernes (Lathyrus odoratus) ‘Beaujolais’ (2)

Lathyrus odoratus ‘Swan Lake’

Lillhernes (Lathyrus odoratus) ‘Swan Lake’

Lillhernes (Lathyrus odoratus) ‘Swan Lake’ (2)

Lillhernes (Lathyrus odoratus) ‘Swan Lake’

Lillhernes (Lathyrus odoratus) - nimetu sinine ja 'Wiltshire Ripple' (pole kindel)

Lillhernes (Lathyrus odoratus) – nimetu sinine ja ?’Wiltshire Ripple’

Lillhernes (Lathyrus odoratus) - tumeroosa anomaalia

Lillhernes (Lathyrus odoratus) – tumeroosa anomaalia

Tahes tahtmata meenub jälle see ütlus, et kõige tervislikumat hasartmängu mängitakse labida ja seemnepakiga. Kui lillhernepilte guugeldades juhe kokku jookseb, siis nõustun ühel aianduskursusel kuuldud lausega: “Mis tähtsust sel on, mis selle taime nimi on  – vaata, kui ilus ta on!”

Lillherned on imelised! Sel aastal korjasin vaasi kolm esimest õit 12. juulil ja oma ilu ja jumalikku lõhna on nad neil nädalatel juba palju pakkunud.

Lillhernes (Lathyrus odoratus) värvide kaupa vaasi pandud. Ees vaasis laialehine seahernes (Lathyrus latifolius)

Lillhernes (Lathyrus odoratus) värvide kaupa vaasi pandud. Ees vaasis laialehine seahernes (Lathyrus latifolius)

Polnudki plaanis pikka juttu kirjutada, aga kukkus kuidagi nii välja. Lõpetuseks tahaks veel tänada suuri lillhernefänne britte ja rootslasi, kelle blogidest ja instagramikontodelt olen nende endi teadmata arvestatavas koguses inspiratsiooni ammutanud.

 

 

Nädala alguses oli kolm tõeliselt suvist päeva, kraadiklaas näitas teisipäeval 20 kraadi varjus. Lõõskav päike tuletas meelde, kui raske on palavaga maad harida. Ei teadnudki kohe, mida seljast võtta ja mida selga jätta. Alevis nägin tol päeval esimest vanaprouat supeltrikoos voolikuga aeda kastmas. Eile maal käies oli 16-18 kraadi ja õhk kohe teine. Täna sadas lõpuks natuke vihma – esimest korda pärast lume sulamist. Tundub uskumatu, et alles 10. aprillil sadas pealinnas lund, mis ei sulanudki päeva jooksul ära.

Loodus muutub tundidega! Paar päeva tagasi oli aimata, et kohe-kohe puhkevad pungad ja juba järgmisel päeval oli mets juba rohelises vinas. Ilus! Eile tõdesin aias jalutades, et lumikellukesed ja märtsikellukesed ongi läbi ja sillad võtavad viimast – sinetavad nii kuis jaksavad!

Aed on silladest sinine

Harilik siniliilia ehk silla (Scilla sibirica), keda peenardest välja rohin, aga aias ohjeldamatult levides on imeilus!

Krookused, keda laupäeval uurisin, ei olnudki ära õitsenud. Teisipäeval särasid mustsõstrapõõsa all mulle vastu, aga pikalt seda pidu vist ei ole. Õitseb esimene hüatsint ja varsti tulevad tulbid.

Krookus (Crokus vernus) 'Flower Record'

Krookus (Crokus vernus) ‘Flower Record’

Krookus (Crokus vernus) 'Flower Record' 2

Krookus (Crokus vernus) ‘Flower Record’

Krookus (Crocus vernus) Jeanne d’Arc 2

Krookus (Crocus vernus) ‘Jeanne d’Arc’

Krookus (Crocus vernus) Jeanne d’Arc 1

Krookus (Crocus vernus) ‘Jeanne d’Arc’

Hüatsint (Hyacinthus) 25.04.2019

Hüatsint (Hyacinthus)

Olen nädala jooksul kolm korda maal käinud ja nüüd on lõpuks püsikud puhtaks tehtud. Sellega olen muidugi rahul, aga nii palju on veel teha! Komposti pole peenardesse veel tassinud, kuigi all suures kompostihunnikus olen hargiga sonkinud, kihte ümber tõstnud ja eile jõudsin isegi mullakihini. Maad olen natuke kaevanud, aga külvamiseni pole veel jõudnud. Kui selg ikka kangeks jääb, tuleb töö pooleli jätta ja järgmine kord edasi teha. Puhata ma eriti ei oska – käin fotokaga aias ringi ja eneselegi märkamatult olen varsti jälle peadpidi peenras mingit umbrohtu nokkimas.

Brunnera (Brunnera) 25.04.2019

Brunnera (Brunnera), 2016. aastal sain paar tutsakat, nüüd hakkab põllu mõõtmeid võtma

Sinililled ja eelajalooline tikripõõsas aia ääres

Eelajalooline tikripõõsas aia ääres ja sinililled, kes on ise aeda tulnud

Aiatööd on täies hoos ka linnas. Arvestatav kogus taimi on pikeeritud ja nii mõnedki kassetid ja potsikud olen juba nädal aega ööseks rõdule jätnud. Eile torkasin mulda kuut sorti lillherneid ja täna on plaanis seemnepakid üle vaadata, kas midagi võiks veel ette külvata.

Selle aasta lillherned

Selle aasta lillherned on tänaseks juba mulda torgatud

Sinililleaeg on kohe-kohe läbi. Lõpetuseks panen siia pildi roosast sinilillest, kelle pildistamiseks pidin maanteekraavi ronima. Lapsepõlves sai ikka ümbruskonna võsades käidud erinevat värvi sinililli otsimas. Õnneks on need metsatukad veel alles.

Harilik sinilill (Hepatica nobilis) maanteekraavis

Harilik sinilill (Hepatica nobilis) maanteekraavis

Väljas valitseb (loodetavasti ajutine ja selle kuu viimane) külmaperiood, toas õitsevad jõulukaktused ja rõdu aknalaual nartsissid. Möödunud nädalavahetusel, kui ilm oli igas mõttes jumalik ja kogu vabariigi progressiivne aednikkond kraapis muru ja puhastas püsikupeenraid, olin mina valel ajal väga vales kohas ehk linnas ja tegin palgatööd. Oma aiaigatsust  olen leevendanud eelkülvide ja põhjalike vaatlustega, millest tuleb ka tänane postitus. Tahaks lubada, et külvipotsikutest ma sel kevadel blogisse rohkem pilte ei pane ja nii pikka ja igavat juttu enam ei kirjuta, aga ega kunagi ei tea.

Nartsissid rõdu aknalaual

Nartsissid ‘Tête-à-tête’ rõdu aknalaual

“Kõige tervislikumat hasartmängu mängitakse labida ja seemnepakiga”. Olen selle Dan Bennetti ütlusega nii nõus kui veel vähegi olla saab! Labidani pole sel kevadel veel jõudnud, aga seemneid olen külvanud omajagu. Nii ma siis käin ja uurin oma eelkülve  kaks-kolm korda päevas kindlasti. Mõned külvid on kenasti tärganud, teised mitte.

Kuna aiaharidust on vähevõitu ja tingimustega aknalaual on ka nii nagu on, siis jääbki üle õnnele loota, sest seda, mis metsa võib minna, on päris palju:

  • valgust on vähe või on päikesevalgus liiga ere
  • aknalaud on tärkamiseks liiga külm või liiga soe
  • mullasegu on liiga kange (ehk pole külvimullale musta mulla lisamine siiski hea mõte?)
  • kastan liiga palju või kuivab külvimuld päikese käes läbi
  • kas võtsin kile seemnekarbilt liiga vara ära?
  • seemneid oleks pidanud stratifitseerima (eelmisel aastal tärkasid ometi ilma külmtöötluseta?)
  • seemned liiga vanad või on ületalve hoitud liiga soojas (poetingimusi ju ka ei tea)
  • seeme on valgusidaneja (aga äkki oleks ikka pidanud kergelt katma?)
  • leinasääskede vastsed on tõusmete juured ära söönud
  • külvi- ja pikeerimismuld ei ole kvaliteetne (kuigi varem pole olnud põhjust nuriseda)
  • olen liiga kannatamatu, sest mõni seeme vajab idanemiseks palju rohkem aega
  • äkki peaks ikka järgima Thuni kalendri õiepäevi, lisaks sellele veel kuuseisu, pehmet ja kõva aega?

Seda loetelu võiks jätkata, aga umbes sellised mõtted mu peas vahel tekivad. Hasart on laes ja eriti siis, kui tööpäev on olnud pikk ja päikseline. Koju jõudes võtan saapad ja mantli esikus ikka ära, aga järgmisena haarab käsi kohe veepritsi järele ja torman oma külve kontrollima – kas on ikka elus? Otse loomulikult huvitab mind ka see, kas mõni uus taim on mullast nähtavale ilmunud. Põnevust kui palju!

Ja nüüd panen siia kirja oma eelkülvide seisu ja mõned (rangelt isiklikud) tähelepanekud:

– Ahtalehine peiulill on pirtsakas tärkaja. Külvasin karpi seemneid kolmest erinevast pakist, tärganud on vaid viis taime eelmisel aastal avatud pakist. tavalist madalat peiulille pole veel külvanud ja temaga pole kunagi probleeme olnud.

– Madala astriga sama lugu – tõestasin, et see seeme ilmselt tõesti üle kahe aasta ei säili. Tärkab nagu tahab ja enamasti ei taha.

Aedaster 'Pompon' 13.04.2019

Aedaster (Callistephus chinensis) ‘Pompon’, seemned kolmest erinevast pakist (avatud 2019, 2017, 2015, parim enne vastavalt 2022, 2020 ja 2019). Kokku tärganud 12 taime, külv 31.03.2019

– Valgusidaneja Argentiina raudürt tärkab nagu nalja, alati mõjub hästi paarikuine külmkapirežiim. Sügisel oma võetud seeme tärkab väga viletsalt, alles nüüd (kuu aega hiljem) hakkab sinna midagi tekkima (hoidsin ka külmikus).

Argentiina raudürt 13.04.2019

Argentiina raudürt (Verbena bonariensis), kolmes reas erinevad seemned, külv 9.03.2019. Kõige paremini tärkas Vilmorini seeme keskmises reas (ostetud 2019)

– Madal aed-raudürt on ka suht pirtsakas. Ta on samuti valgusidaneja, tärkab väga ebaühtlaselt ja päris mitu tärganud taime on vaikselt hääbunud.

Aed-raudürt 13.04.2019

Aed-raudürt (Verbena x hybrida), külv 9.03.2019, hetkel ootab pikeerimist 12 korralikku taime

– Karvane päevakübar – nii ja naa. Uus sort Cherry Brandy on kenasti tärganud, minu eelmise aasta lemmik Irish Spring mitte nii hästi.

– Mets-kassinaeris on jälle tujukas tärkaja. Olen külvanud päris mitu aastat ja pole kunagi taimeuputust täheldanud.

Kirju salvei, mets-kassinaeris ja aedsalvei 13.04.2019

Kirju salvei (Salvia viridis), mets-kassinaeris (Malva sylvestris) ja aedsalvei (Salvia officinalis), külv 30.03.2019

– Täiesti probleemivabad on kirju salvei, aed-salvei ja valgusidanejad lõvilõug ja lilltubakas ja kindlasti mõned lilled veel, keda veel külvanud ei ole ja hetkel siia kirja ei pane.

Uutest püsikukülvidest ja veel mõnest udupeenest uustulnukast kirjutan mõni teine kord –  niigi pikaks see kirjatükk veninud. Kui mu pojad viitsivad selle läbi lugeda (ma nii loodan!), siis nad ehk mõistavad, miks ma oma eelkülvide pärast nii muretsen, kui olen pidanud paariks päevaks kodust ära sõitma. Ei, hetkel ei ole välisreise plaanis! 🙂

Umbes nädal tagasi ostin Selverist ühe savist linnu, mille tootenimetus oli “aiakaunistus”. Kuigi tegu ei ole mingi šedöövriga, on see ikkagi lind ja linnud mulle ju hirmsasti meeldivad. Hetkeks käis peast läbi mõte, et äkki on tegu ohtliku tendentsiga ja ma hakkangi nüüdsest põõsaste alla kahtlast kitši sokutama. Paari aasta pärast kaalun äkki aiapäkapiku soetamist? Palun takistage mind, kui nii peaks juhtuma!

Eelkülvid 7.04.2019

Aknalaud eelkülvide ja aiakaunistusega 7.04.2019

Ja lõpetuseks – käisin eile Piet Oudolfi filmi vaatamas. Mulle olid seal nähtud vaated tänu ta Instagramikontole ja mingitele Youtube’is nähtud videotele kõik tuttavad, aga ilus oli ikka. Mõtteid tekkis ka ja mitte vähe.

Nigu niuhti jälle kuu möödas! Mida pikem paus blogisse kirjutades tekib, seda raskem on uue postitusega pihta hakata, nagu ma seda ei teaks! Alustanud olen korda kolm, aga avaldamiseni pole jõudnud. Põhitööl on kiirekiirekiire, aga ots õnneks paistab juba. No peaaegu.

Märts tõi veel sahmaka lund, tänavatele väikese jääaja, tormi ja tuult ja muidugi kaua oodatud kevade. Kõik kohad on lumikellukeste ja lumerooside pilte täis, brittidel õitsevad juba mõnda aega nartsissid ja magnooliad. Mina pole maale pole veel saanud ja naabrinaiste sõnul oli meie krundil nädal tagasi veel lumi maas.

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 'Cherry Brandy' (külv 18.03)

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Cherry Brandy’, külv 18.03.2019

Mõni segab tainast ja küpsetab, mina mäkerdan mullaga – igaühele oma! Retsept on viimastel aastatel kujunenud selline – üks osa musta mulda, kaks osa külvi- ja pikeerimismulda (mõlemad Biolani omad). Esimesed seemned külvasin 9. märtsil, mis on suhteliselt vara. Vaid 2015., aknalauaaianduse esimesel aastal olen veel varem alustanud ja siis ei jõudnud ära kiruda, et ei jaksanud kauem kannatada. Tookord külvasin astreid ja lõvilõugasid, kes tärkasid kibekiiresti ja venisid koledasti välja. Vahepeal olen tiba targemaks saanud ja seekord poetasin mulda aed-raudürdid ja Argentiina raudürdid, kes on aeglasemad idanejad. Kõik on suhteline – kahe nädala pärast oli argentiinlaste karpi tekkinud kena muru! Tegin nendega ka väikese eksperimendi, aga sellest kirjutan mõni teine kord ehk pisut pikemalt.

Argentiina raudürt (Verbena bonariensis), külv 9.03.2019

Argentiina raudürt (Verbena bonariensis), külv 9.03.2019

Veebruarikuu ainsas postituses näitasin pilte püsikupakkidest ja otse loomulikult olen ka neid külvanud – helmikpööris ja valge siilkübar said mulda 9. märtsil, nädal hiljem külvasin virgiinia tonditupikut, mugul-tuliürti, täpilist metsvitsa ja ussitatart. Nendega on asi muidugi natuke nirusti, sest hetkel valitseb neis külvikarpides nulliring. Nii mõnigi püsikuseeme tahab stratifitseerimist ja lisaks sellele pajatavad internetiallikad, et osad neist idanevad üüratult kaua ja tärkavad ebaühtlaselt. Ma ei ole lootust kaotanud ja nüüd veedavad nad mingi aja külmkapis. Ehk mõjub.

18. märtsil külvasin ka oma lemmiksuvikut karvast päevakübarat. Lisaks kollasele Irish Spring’ile ostsin ka paki tumepunast Cherry Brandy’t ja mõlemad sordid on kenasti tärganud.

Tulp vaasis

Nii see kevad kulgeb – vaasis on Selverist ostetud tulbid ja aknalaudadel salati- ja hakklihakarbid tärkavate taimedega. Tööle minnes ja koju tulles rõõmustab silma lumikellukesepõld Šnelli pargis ja kõrva linnalindude rõõmus trillerdamine. Tänaseks lubatakse pealinna täispäikest, 8 kraadi sooja ja otse loomulikult käib sinna juurde tugev tuul.

Lumikellukesed Šnelli pargis

Šnelli pargi lumikellukesed

 

Parafraseerides üht vana lauluteksti võib sel aastal öelda, et veebruaris algas märts. Plusskraade on olnud pikalt, teed on jää- ja majaräästad purikavabad ja enam ei pea vanalinnas oma elu pärast muretsedes keset tänavat kõndima. Kes oleks osanud arvata, et 27. jaanuaril Stromkal tehtud piltidel on jäädvustatud selle talve viimased tõeliselt lumised vaated?

No igatahes olen jaanuari ja veebruari nädalavahetustel teinud sihtotstarbelisi ja regulaarseid reide pealinna poodidesse, kus seemneid müüakse. Kodune Selver pakub igal aastal sama valikut ja see ei ole üldse huvitav, kuigi ka sealt olen mõned pakid ostukorvi poetanud. Palju põnevam on valik Bauhausis, K-rautas ja Stroomi keskuse Maximas, üht-teist leiab ka Rimist ja Prismast, aga sealgi on sortiment juba varasematest aastatest enam-vähem tuttav.

Maximast ostetud seemned, peamiselt suvelilled

Aga milleks meile poed, kui on olemas otsatu internet, kust saab seemneid tellida? Kui seni olin piirdunud ainult surfamisega, siis nüüd olen patustanud ja esimesed kuus pakki seemneid ka kätte saanud. Leidsin seemned.ee kodulehelt põnevaid püsikuid, keda olen ammu oma aeda tahtnud saada ja nüüd siis katsetan, kas läheb õnneks. Mõnel pakil on kirjas “parim enne 2018” , aga no mõni seeme võiks ju ikka idanema minna. Miks osta valmis taimi, kui saab ise seemne mulda pista, kannatlikult tärkamist oodata, tõusmeid piserdada, noori taimi pikeerida ja poolteist aastat oodata, enne kui õisi näeb? Põnevust jätkub kauemaks, haha!

Netist tellitud püsikud ja mu lemmiksuvik karvane päevakübar 'Irish Spring'

Ma tean, et oma vana taluaia profiili silmas pidades ja distantsilt lilli hooldades (ma ju ei ela kohapeal) peaksin keskenduma teatud liiki püsikutele, kes oleksid vastupidavad ja suhteliselt kergelt kasvatatavad, aga mingid suvelilled lihtsalt peavad mu aias olema. Ma ei kujuta enam suve ette karvase päevakübara, madala ja ahtalehise peiulilleta, argentiina ja aed-raudürdi või mets-kassinaerita. Eelmisel suvel jäi aedaster nägemata (seeme ei idanenud) ja mingil arusaamatul põhjusel on mul ka kosmosed ja kressid kahe silma vahele jäänud, aga no kõike ei jõua ka. Siis tahaks ju veel külvata lilltubakat (sel aastal nii valget ja punast), kivikilbikut (valget ja lillat), lillhernest ja … See ei ole normaalne, ma tean.

Suvelilleseemned ja üks püsik. Ostetud Bauhausist, Rimist ja Prismast

Leidsin ühe Briti aedniku instagramikonto, kus ta mõnd oma postitust alustab  nii: “Tere! Mu nimi on Andrew ja mulle meeldib rohida” või “Mu nimi on Andrew ja ma olen taimesõltlane”. Oeh, milline äratundmine! Pisut piinab teadmine, et sõltuvus pole ühelgi kujul hea asi, aga lohutab see, et minusuguseid on veel.