Arhiiv

Ettekülvid

Jahedaid kevadeid on ilmselt varemgi olnud, aga miskipärast tundub tänavune ilm kuidagi eriti külm ja päikesevaene. Mul ei ole kuskil mingeid mingeid meteoroloogilisi märkmeid ja hetkel guugeldada ka ei viitsi, lähtun pigem kõhutundest ja varasematest kogemustest, mis mul aknalauakasvatusest on saadud. Täna näitas kraadiklaas natuke üle viie kraadi, vahepeal sadas vihma ja kuigi ilmaolud polnud kiita, tassisin ikkagi portsu taimi rõdule. No ei jaksa enam oodata – las karastuvad!

Sinine mesiohakas (Echinops ritro), mets-kassinaeris (Malva sylvestris) 'Zebrina' ja argentiina raudürt (Verbena bonariensis) rõdul 7.05.2021

Sinine mesiohakas (Echinops ritro), mets-kassinaeris (Malva sylvestris) ‘Zebrina’ ja argentiina raudürt (Verbena bonariensis) rõdul 7.05.2021

Üldiselt olen hetkeseisuga rahul, aga mõne taimega on arengud mõnevõrra kummalised – mõni isend ei taha kohe kuidagi edeneda ja ma ei saa aru, milles on viga. Tokkroose kasvatan teist aastat ja eelmisel aastal polnud nendega mingeid probleeme. Sel aastal läks päris mitu taime välja ja ka pikeeritud taimed ei saa kuidagi hoogu sisse. Mehhiko vanikkuljused on muidu kenad, aga värv pole justkui õige – mingil hetkel on nad muutunud kahtlaselt tumelillaks. Üleväetamine? Nad on vaid ühel korral on saanud taimerammulahust! Midagi mullaga lahti? Hmm, teised taimed justkui ei kurda, välja arvatud need nukrad tokkroosid. No vaatame – ehk asi ikka paraneb. Päikest on vähe ja ka see pärsib taimede arengut. Tomatid, vaesekesed, kannatavad ilmselt kõige rohkem, aga seni püsivad nad veel ise püsti.

Mehhiko vanikkuljus (Cobaea scandens) 7.05.2021

Mehhiko vanikkuljus (Cobaea scandens) 7.05.2021

Selle postituse algus tuli nüüd kuidagi väga nutune. Tegelikult on kõik hästi – tänaseks on peaaegu kõik taimed pikeeritud ja potistatud, ainult karvased päevakübarad, kurekellad ja aed-uniohakad ootavad oma järge. Suvelilledest külvasin ainult lilltubakat ja aedastreid (argentiina raudürdid ja lillherned said juba ammu mulda). Aedastreid külvasin 6 erinevat sort, kõik seemned olid värsked ja eeskujulikult tärkas kuuest sordist ainult kolm. See on tõesti üks ettearvamatu suvik! Lillherneid torkasin 10. aprillil mulda 44 tk, kümne päeva pärast oli tärganud 39 tk. Neid on sel aastal mul nüüd 8 erinevat sorti ja alates 22. aprillist on nad nii ööd kui päevad veetnud rõdul. Lörtsi ja marutuule eest kaitseb neid suur kott ja häda pole neil kõige vähematki. Loodan homme-ülehomme nad maha istutada.

Lillhernes (Lathyrus odoratus) on rõdul olnud alates 22. aprillist

Lillhernes (Lathyrus odoratus) on rõdul olnud alates 22. aprillist

Kuna ma tellisin ja ostsin sel talvel enneolematu portsu igasuguseid uusi ja huvitavaid seemneid, siis ootan huviga, mis neist välja tuleb. Mõne õisi näeb muidugi alles järgmisel aastal. Igatahes on mul hea meel, et sinine mesiohakas tärkas kenasti, ka sammas-kübarõis (kes vist tegelikkuses polegi nii atraktiivne kui seemnepakkidel, aga äkki ta üllatab) ja oivaline salvei (loodan, et ta ikka päriselt on ka nii oivaline kui nimi lubab). Siilkübaraid külvasin neli sorti ja neid sain päris palju – kollast siilkübarat sain 4 tk 10st, ‘Sparkler’it 9 tk 10st, ‘Green Twister’it 9 11st, ‘Dreamcoat’i 8 10st. Ka kalevikeppi pole varem külvanud – no küll tema tärkamist oli põnev jälgida! Aed-varesjalga pidi päris kaua ootama, aga täna kasvab pottides 12 taime ja talusid pikeerimist vägagi hästi (kuigi internet väidab vastupidist). Isegi roosa malve ‘Party Girl’ pistis pea mullast välja, kuigi olin juba lootuse kaotanud. Loodan seal karbist ikka kolm taime kätte saada.

3.04.2021 külvatud sinine mesiohakas (Echinops ritro) ja sammas-kübarõis (Ratibida columnifera)

3.04.2021 külvatud sinine mesiohakas (Echinops ritro) ja sammas-kübarõis (Ratibida columnifera)

Oivaline salvei (Salvia superba). Külvasin 21.03, pikeerisin 14 tk 17.04

Oivaline salvei (Salvia superba). Külvasin 21.03, pikeerisin 14 tk 17.04

Siilkübarad. Ees kollane siilkübar (Echinacea paradoxa), külvatud 13.03.2021

Siilkübarad. Ees kollane siilkübar (Echinacea paradoxa), külvatud 13.03.2021

Rõdu aknalaual on viis karpi, kus valitseb vaikus ja siis on toas veel pehme karusõrg, keda püüan kasvatada juba teist aastat. Külmkapis on ka üks karp madala kukeharjaga, aga kui sealt ka midagi ei tule, pole väga suur kaotus. Kuna ma taaskasutan külvimulda, siis tärkab mõnes potis mõni tundmatu isend, kes ilmselt on pärit mõnes maha kantud ja tühjaks tehtud karbist. Kes sealt veel võib tulla? No kas pole põnev see hobiaedniku elu? 🙂

Maal olen ka käinud ja üks rida porgandeid on maas. Ka noored tegid juurikakasvatusega algust, H kaevas maad ja aitas komposti peenardesse tassida. Tulbid on stardivalmis ja hetkel õitsevad peenras ainult kollased linnanartsissid, muidugi sillad ja hilised sinililled. Eelmisel aastal olen ühe pildi juurde kirjutanud, et “sillade õitsemist sel aastal ei näinudki”. Jah, kevadsoe tuli mullu palju varem, aga pühapäeval avastasin, et sillad olid aias kõik ühtlaseks muruks näritud. Äkki oli juba eelmisel aastal keegi neid söömas käinud? Kas metskitsed? Jänesed? Jälle midagi uut! No vahet pole – peaasi, et mu tulbid rahule jätavad.

Nartsiss (Narcissus x cyclazetta) 'Tête-à-tête' peenras 2.05.2021

Nartsiss (Narcissus x cyclazetta) ‘Tête-à-tête’ peenras 2.05.2021

Harilik sinilill (Hepatica nobilis) hakkab lõpetama 2.05.2021

Harilik sinilill (Hepatica nobilis) hakkab lõpetama 2.05.2021

Kohe-kohe on tulemas soojalaine – uue nädala alguses lubatakse üle 20 kraadi sooja. Oleks ka juba aeg! Sooja ilma ja päikese vastu pole kellelgi midagi ja loodame, et mingit külmaperioodi enam ei tule. Lillherned hallaöid ei karda, aga plaanis on ka esimesed argentiina raudürdid maha istutada. Nüüd läheb päriselt aiatööks – tore!

Kalendrikevadet oleme saanud nüüd nautida juba kaks nädalat. Eelmine nädalavahetus ca 10 kraadiga oli tõeliselt soe ja oligi plaanis esimene maaleminek ette võtta, aga olin heitlike ilmadega endale hankinud väikese külmetuse. Nüüd on kolm vaba päeva, aga vähemalt täna jään igatahes veel linna ja vaatan, mida ilm homme-ülehomme teeb.  

Aiandust saab harrastada ka korteris ja mitte vähe! Silmad puhkavad aknalaual tärkavaid külve uurides ja roheline rahustab, kui juhe kipub kokku jooksma. Lugesin just oma karbid üle – 13 anumas on külvid tärganud, kümnes valitseb seni vaikus. Mõnest külvist ei ootagi midagi (need olidki vaid katsetused aegunud seemnetega), kui ehk vaid seda, millal saab karbi tühjaks teha ja aknalauale ruumi juurde. Osad seemned panevad mu kannatuse tõsiselt proovile – kui kaks-kolm nädalat ei ole midagi muutunud, siis muutun rahutuks, kuigi ma tean, et mõni seeme idaneb kolm-neli nädalat ja rohkemgi. Vähemalt ei ole ma seekord üheski karbis võileivatikuga mulda torkimas käinud nagu mõnel varasemal aastal, et uurida, kas seeme ikka idaneb.  🙂

Külvikarbid aknalaual 28.03.2021

Külvikarbid aknalaual 28.03.2021

Märtsis külvasin seemneid kolmel nädalavahetusel ja nüüd teen väikese ülevaate hetkeseisust. Päris kõike siia kirja ei pane, vaid olulisemad õnnestumised ja metsaminekud.

6. märtsi külvidest on ootuspäraselt arenenud argentiina raudürt, keda saab varsti hakata pikeerima. Paar aastat vana oma aia seeme tärkas ka eelmisel aastal pisut hiljem. Nagu ikka, saan sealt Vilmorini pakist kauba peale mõned mussini naistenõgesed. Eelmises postituses kirjutasin ühest tundmatust taimest – tema kasvab mühinal ja ma ei tea ikka veel, kes see on. Päris mõttetuid seemneid ma oma teada aiast kogunud ei ole, aga seda taime ära ei tunne, kuigi ta on juba päris suur. Kahtlustan, et olen jälle külvanud mingeid vanu naistenõgeseid. Pikeerin mõned taimed, eks siis näe, mis tast tuleb. Seni ei ole end liigutanud moosesepõõsas, kes oli kolm nädalat külmkapis (kauem ei pidanud närv vastu!). 

Argentiina raudürt (Verbena bonariensis) 2.04.2021 (külv 6.03.2021)

Argentiina raudürt (Verbena bonariensis) 2.04.2021 (külv 6.03.2021)

 

Tundmatu taim 2.04.2021 (külv 6.03.2021)

Tundmatu taim, kahtlustan naistenõgest 2.04.2021 (külv 6.03.2021)

13. märtsil oli põhirõhk siilkübaratel, keda külvasin täpselt 10 seemet igast sordist ja nemad on tärganud probleemideta. Juba 18.03 olid kõigil neljal esimesed tõusmed näha. Kõige paremaid tulemusi on näidanud ‘Sparkler’ – 19.03 oli tärganud 8, täna paistab ka kümnes. ‘Green Twister’ ja ‘Dreamcoat’ – 27.03 oli 8 taime olemas. Kollane siilkübar (Echinacea paradoxa) on tärganud kõige tagasihoidlikumalt – 27.03 oli väljas 5 taime, kellest üks läheb vist välja (aga võib-olla ka mitte). 

Neli erinevat silkübarat (3 tk Echinacea purpurea, 1 Echinacea paradoxa) 1.04.2021 (külv 13.03.2021)

Neli erinevat siilkübarat (3 tk Echinacea purpurea, 1 Echinacea paradoxa) 1.04.2021 (külv 13.03.2021)

Sel teisel külvilaupäeval poetasin mulda ka vanu seemneid – mets-kassinaerist on nüüd 6 taime (vana seeme, külvasin 12 tk) ja nemad peab täna-homme pikeerima. Aed-kukekannus ja aed-varesjalg ei anna elumärki, aga see seeme aegus ka juba 2020. Mehhiko vanikkuljust külvasin kahest pakist (üks vana, teine uus) – 24.03 oli uuemast pakist kaks taime olemas ja nemad sama hoogsalt kui eelmisel kevadel. 

Mets-kassinaeris (Malva sylvestris) 'Zebrina' 27.03.2021 (külv 13.03.2021)

Mets-kassinaeris (Malva sylvestris) ‘Zebrina’ 27.03.2021 (külv 13.03.2021)

 

Mehhiko vanikkuljus (Cobaea scandens) 2.04.2021 (külv 13.03.2021)

Mehhiko vanikkuljus (Cobaea scandens) 2.04.2021 (külv 13.03.2021)

Kolmandal nädalavahetusel, 20.-21. märtsil olin tõeliselt hoos ja külvasin eriti helde käega 🙂 Mulda sai nii vanu kui uusi seemneid. Tänaseks on tärganud otse loomulikult avamaatomat ‘Terma’, keda mul vaja ei olnud (10st 10), rukola ja basiilik niisama söömiseks. Olulisematest külvidest on tärganud Makedoonia äiatar – 2 tk eelmise aasta pakist ja 5 tk uut sorti ‘Melton Pastels’. Neid tuleb ehk veel juurde. 

Makedoonia äiatar (Knautia macedonica), kaks sorti 1.04.2021 (külv 20.03.2021)

Makedoonia äiatar (Knautia macedonica), kaks sorti 1.04.2021 (külv 20.03.2021)

Jaanuaris tellitud seemnetest poetasin mulda ka oivalist salveid. Tema tärkas kiiresti – 26.03 oli 14 tk mullast väljas, täna on 15 tk ja paar tükki paistab veel. Samasse karpi külvasin ka pehmet kortslehte – see oli viga, sest tema tahab külmtöötlust. Edaspidi olen targem – no sealt ei paista hetkel veel midagi. Kaks kurekella, erinevad ‘Nora Barlow’d panevad mu kannatuse proovile. Ka kirju malve ‘Party Girl’ vaikib. Oh, peab see ootaja aeg nii pikk olema! 

Oivaline salvei (Salvia superba) 2.04.2021 (külv 21.03.2021)

Oivaline salvei (Salvia superba) 2.04.2021 (külv 21.03.2021)

Tokkroosid samas kerkivad kenasti – kõige kobedam on uus sort ‘Summer Carnival’. Juba päev pärast külvamist olid esimesed kolm näha ja täna on kõik 10 taime valmis pikeerimiseks. ‘Majorette’ oli juba eelmisel aastal aeglane, teda on 10st tärganud 6 ja teine möödunud aasta sort ‘Charters Double’ on pirtsakas ka seekord – 10st on tärganud vaid kaks. Eelmisel aastal tokkroosiseemneid enne ei leotanud, seekord olid nad 24 tundi enne külvi toasoojas vees. 

Tokkroos (Alcea rosea) 3 sorti enne külvi 24 tundi toasoojas vees

Tokkroos (Alcea rosea) 3 sorti enne külvi 24 tundi toasoojas vees

 

Tokkroos (Alcea rosea), kolm sorti 2.04.2021 (külv 21.03.2021)

Tokkroos (Alcea rosea), kolm sorti 2.04.2021 (külv 21.03.2021)

Vanadest tuttavatest külvasin katsetuseks ka aed-raudürti, lootmata avatud pakkidest midagi saada. Aga näe – ühest pakist (parim enne 2020) tärkas lausa 5 taime, rohkem kui eelmisel aastal! Ma loodan tõesti, et selle aastaga mu eksperimendid aegunud seemnetega lõpevad ja järgmisel aastal püüan olulist ebaolulisest paremini eristada. 

Nii see korter-kasvuhoone mul vaikselt laieneb ja kohe-kohe on käes aeg mulda torgata suvelilleseemned. Püüan asja kontrolli all hoida nii hästi kui suudan. Aknalauapind on hinnas ja toataimed on vähehaaval teise kohta kolinud. Kodukontorist on kopp korralikult ees ja arvutiekraani ei suuda töövälisel ajal vaadata – sellest on tingitud ka harvad blogipostitused. Kui mul seda hobi ei oleks, oleksin vist juba päris lolliks läinud 🙂

Lõpetuseks aianduskauge, ent vägagi looduslähedane soovitus. Kes veel ei ole avastanud live-ülekannet YouTube’is, siis vaadake imelist vulkaani Islandil! Geldingadalur muutub iga päevaga ja pakub hingematvat vaatepilti eriti päikeseloojangu ajal. 

Kauneid kevadpühi!

Kalanhoe hakkab uuesti õitsema (ilmselt on see Kalanchoe blossfeldiana)

Kalanhoe hakkab uuesti õitsema (ilmselt on see Kalanchoe blossfeldiana) 

Kuri koroonaviirus ei taha taanduda ja eile möödus aasta eriolukorra väljakuulutamisest. Mind kui paadunud hobiaednikku see aga ei morjenda, sest juba varakult olin koju tassinud mitu kotti külvimulda ja nagu igal aastal sel ajal hakkab korter jälle vaikselt meenutama kasvuhoonet. Tõsi, pisut rivist välja lõi mind neljapäeval saadud esimene vaktsiinisüst, aga eile, kui päeva keskel hakkas inimese tunne tagasi tulema, otsisin välja vana pesukausi ja mullakoti. Kui pea on uimane, lugemine ja igasuguste ekraanide vaatamine on vastunäidustatud, siis mullaga mäkerdada saab ikka! Tõtt öelda alustasin eelkülvidega juba nädal varem, aga see oli pigem nagu katsetus.

Eelkülvid aknalaual 14.03.2021

Eelkülvid aknalaual 14.03.2021

Ma olen sellest põlvkonnast, kus ema käskis alati taldriku tühjaks süüa. Toitu ei raisatud, nagu ka muid asju. Ilmselt on see alateadlikult üle kandunud ka teistesse eluvaldkondadesse, sest ma ei viska ära vanu seemnepakke. Vähe sellest – ma hoian alles ka tühjad pakid (ma pole ainus, kes nii teeb!) ja vahel on tõesti olnud vaja sealt midagi vaadata. Pisut on minus alles ka teadlasehinge, sest mulle meeldib katsetada. Ma ei viska ära uisa-päisa ära õitsemise lõpetanud potililli – enne püüan neid veel linnakorteri tingimustes teist korda õitsema meelitada ja vahel õnnestub ka. Hetkel on teisele ringile minemas detsembris ostetud kalanhoe ja elus on ka potikuusk ‘Conica’ (näis, kui kauaks). Katsetused vanad jõulutähed uuesti punaseleheliseks saada võib rahus ebaõnnestunuks lugeda, aga vähemalt sain nendega sügisest alates mängida nii et vähe polnud.

Tubane aiatöölaud eelkülvidega, ühtlasi näide taaskasutusest

Tubane aiatöölaud eelkülvidega, ühtlasi näide taaskasutusest

Esimesed eelkülvid tegin 6. märtsil ja nagu öeldud, olidki need mõeldud nö prooviks, mis tähendab, et midagi erilist ma sealt ei loodagi saada. Külvasin kaht sorti argentiina raudürti – üks oma aia seeme (väga vana, vist korjatud 2018) ja teine 2019. aastal avatud Vilmorini pakist. Uuem sort hakkas tärkama juba nelja päeva pärast ja tänaseks piisav hulk taimi olemas. Miks soovitatakse seda lille külvata juba veebruaris? Jah, ta areneb aeglasemalt kui näiteks kosmos või zinnia, aga ikkagi … Ühe vea tegin ikka, nagu ka eelmisel aastal – ühte karpi ei tohi külvata erineva vanusega seemneid. Tärganud taimed tahavad valgust, aga teises karbipooles on vaja mingi nipiga niiskust hoida, nii et tekitasin endale taas mõttetut tüli.

Argentiina raudürt (Verbena bonariensis) (külv 6.03.2021). Teises karbipooles kile all on tärkamata seemned

Argentiina raudürt (Verbena bonariensis) (külv 6.03.2021). Teises karbipooles kile all on tärkamata seemned

Mingi satsi külvasin veel oma korjatud seemneid. Jälle üks õppimise koht! Ma kirjutan nüüd siia iseenda jaoks ühe üliolulise tarkuse trükitähtedega, et meelde jääks: INIMENE, KIRJUTA ALATI SEEMNETE JUURDE SILT KUUPÄEVA JA SORDINIMEGA! On ikka üsna muserdav vaadata nõutu näoga igasuguseid nutsakaid seemnetega, kui pole aimugi, kellega tegu on. Kahes karbis on nüüd siis katsetused – ühes on oma aia roosa monarda (aga mis aastast?) ja teises tärkab kena muru (kes see on?). Ka varasemate aastate fotode järgi ei suutnud tuvastada. Vähemalt põnev on! 🙂

Tundmatu taim külvikarbis, oma aia seeme (14.03.2021)

Tundmatu taim külvikarbis, oma aia seeme (külv 6.03.2021)

Kolmas osa 6. märtsi külvidest on juba ette maha kantud, sest paaris karbis on mugul-tuliürt (vana seeme, üks karp aknalaual, teine külmkapis) ja midagi ei looda saada ka suurest tähtputkest, sest tema puhul idaneb vaid väga värske seeme. See on vist eelmisel suvel võetud ‘Lars’ ja ma eriti ei muretse, sest tähtputk külvab ennast peenras ise ka päris kenasti. Külmkapis on veel ka moosesepõõsas ja tema edenemist ootan suure huviga.

Eile oli siis esimene tõsisem külvipäev ja nüüd on aknalaual stardivalmis neli erinevat sorti siilkübarat (kollane siilkübar ja kolm punast siilkübarat ‘Sparkler’, ‘Green Twister’ ja ‘Dreamcoat’. Kunagi tärkas tavaline liik ilma külmkapitöötluseta, ehk läheb ka seekord sama edukalt. Veel sai mulda natuke mets-kassinaerist ja mehhiko vanikkuljust, kuigi ma tean, et meie kliimas on teda raske õitsema saada. Aga ehk tuleb jälle parajalt soe ja piisava päikesega suvi? Ehk ei tõmba tundmatud tegelased teda mullast välja, nagu juhtus eelmisel aastal? Ma kohe kuidagi ei jäta jonni – no ma pean ta õitsema saama! Kahest vanast pakist (parim enne 2020) külvasin prooviks natuke aed-varesjalga (kirjade järgi ei talu ümberistutamist, peaks külvama otse kasvukohale) ja aed-kukekannust. Äkki õnnestub? Kui ei katseta, ei saagi teada! 🙂

Kui oma aeda ei saa, pakuvad poetulbid ja -nartsissid lohutust

Kui oma aeda ei saa, pakuvad ka poetulbid ja -nartsissid lohutust

Kalendrikevadeni on loetud päevad ja vahepeal maha sadanud lumigi jälle sulanud. Nüüd tahaks päikest, sest kui on päike, on kevad ka hinges ja südames ja argipäevade paineidki kergem taluda. Edukaid eelkülve ja head emakeelepäeva kõigile!

Tundub, et lõpuks on talvekülm mööda läinud ja kena kevade on käes. Maikuu tüürib lõpu poole ja viimased kaks nädalat on olnud masendavalt külm ja kõle ilm. Mulle meeldib see sõnapaar “kõle ilm”, mida üks meie sünoptik armastab kasutada.

Öised külmakraadid on üks mure, aga keset päeva 10 kraadi ja vinge põhjatuul võivad taimedele sama palju kurja teha. Ma olen oma kasvandikke küll hoolega karastanud, aga paar korda olen liiga uljas olnud ja jäine tuul on leheservi kõrvetanud. Kerge lörtsisadu ei teinud neile midagi. Taimed on kõik elus, aga edaspidi püüan meeles pidada, et tuulekülm on tõsine asi.

Paar korda on õnnestunud taimekullerit mängida – nii tore, kui keegi mu ettekasvatatud taimi tahab! Mingid isendid on pottides pisut välja veninud, aga need jätan endale. Üldiselt olen oma tänavuse taimekasvatusega täitsa rahul, ainult et nüüd oleks vaja mingile hulgale veel hea kodu leida. Kel huvi, see helistab või kirjutab – siis tean, kelle oma kasvandikest linna jätan või maale kaasa võtan.

Nüüd tulebki rohkem reklaamtekst ehk sisuturundus (isikliku töö ja suure rõõmuga kinni makstud) – kui kellelgi on huvi mõne taime vastu, andke teada. Pakkuda on:

– karvane päevakübar – muidu üheaastane ehk suvik, aga käitub nagu püsik,  mõni sort võib talve üle elada ja õitseb järgmisel suvel jälle. Sordid: ‘Goldilocks’ ja ‘Moroccan Sun’. Neid pole ise varem kasvatanud.

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 21.05.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta)

Budleia – püsik ja imeline liblikamagnet, aga meie kliimas külmaõrn. Külvasin katsetamiseks ja pole kindel, kas asja saab. sel suvel kindlasti ei õitse, aga kui talve katte all üle elab, näeb õisi ehk järgmisel suvel. Kui aias ruumi on, võiks proovida.

Ees pintseeritud aed-raudürt, pruunides pottide budleia (Buddleja davidii) 21.05.2020

Ees pintseeritud aed-raudürt, pruunides pottide budleia (Buddleja davidii) 21.05.2020

Karpaadi kellukas – püsik. Need taimed arenevad suht aeglaselt ja õitseb teisel kasvuaastal.

Karpaadi kellukas (Campanula carpatica) 22.05.2020

Karpaadi kellukas (Campanula carpatica) 22.05.2020

Õiekas aster – püsik, õitseb ehk järgmisel aastal. Segupakk, mis tähendab, et õite värv on loterii-allegrii.

Õiekas aster (Aster novi-belgii) 21.05.2020

Õiekas aster (Aster novi-belgii) 21.05.2020

Lilltubakas – suvik, sordid ‘Grandiflora’ ja ‘Daylight Sensation’ – eelmisel suvel õitsesid mul aias samad sordid, blogiotsingut kasutades saab pilte näha.

Lilltubakas (Nicotiana alata) 'Daylight Sensation' 22.05.2020

Lilltubakas (Nicotiana alata) ‘Daylight Sensation’ 22.05.2020

Argentiina raudürt – suvik. Eva Luigas tegi just Vikerraadios reklaami ja rääkis, et see on hetkel ta lemmiklill ja elas tänavuse leebe talve peenras üle. Mul ka rõdupõrandal eelmise aasta potid alles ja ootan huviga, kas hakkab uusi võrseid välja ajama.

Argentiina raudürt (Verbena bonariensis) 16.05.2020

Argentiina raudürt (Verbena bonariensis) 16.05.2020, kahjuks uuemat pilt pole

Kirju salvei ‘Bouquet Mixed’ – suvik. Olen varem kasvatanud, aga erilise eduta. Ei jäta jonni ja sel suvel proovin uuesti, sest ta lihtsalt meeldib mulle. Mõned taimed on ära anda.

Kirju salvei (Salvia viridis) 21.05.2020 - püüdsin kiiruga pildile saada pintseerimise tulemust

Kirju salvei (Salvia viridis) 21.05.2020 – püüdsin kiiruga pildile saada pintseerimise tulemust

Makedoonia äiatari olen juba ära jaganud, aga mõned on veel saadaval. Tokkroosid on ära lubatud.

Makedoonia äiatar (Knautia macedonica) 21.05.2020

Makedoonia äiatar (Knautia macedonica) 21.05.2020

Kui meil eriolukord välja kuulutati, ostis rahvas tualettpaberit ja kuivained kokku. Mida tegin mina? Ostsin mulda! Ja kõik on ära kulunud. Aiamärkmeid vaatamatagi tean, et nii hilja peale pole ma ühelgi kevadel oma istutamisega jäänud ja taimed – need muudkui kasvavad. Taimede rõdule-tuppa-rõdule ja jälle tagasi tassimine on selline mõnus sport, aga kastmine hakkab küll juba närvidele käima. Ilmateade edaspidiseks on paljulubav ja seega on homme põhjust suurem kogus taimi maale viia, pealegi pakutakse lahkelt autoabi.

Üks taimetarkus ka – kui mingit taime soovitatakse pintseerida, siis tasub seda teha. Miks ma varem pole aed-raudürdil ja kirjul salveil latva ära näpistanud, ei tea ise ka. Täna pintseerisin ka argentiina raudürte.

Teistest taimedest kunagi järgmine kord, sest jagajale näpud ei jää! 🙂

Riitsinus (Ricinus communis) on see kõrge taim, ees budleia, vasakul õiekas aster, taga argentiina raudürt (foto 17.05.2020)

Riitsinus (Ricinus communis) on see kõrge taim, ees budleia, vasakul õiekas aster, taga argentiina raudürt (foto 17.05.2020)

Täna saab heitlike ilmadega aprill läbi ja ees ootab tormilise arenguga maikuu. Hetkel paistab päike, aga kraadiklaas akna taga varjus ei näita rohkem kui viis kraadi. Tugev põhjatuul tõmbab temperatuuri veel rohkem alla ja seoses sellega sain täna ka õppetunni võrra targemaks.

Nimelt olen vahepeal oma ettekasvatatud taimi päevaks rõdule viinud, et nad välisõhuga harjuks ja liiga välja ei veniks. Viimastel päevadel on aga liiga külm olnud ja olen püüdnud noortaimedel aknalaual kasvuhoonelaadset keskkonda luua. Täna säras päike ja arvasin, et ilm läheb päeva jooksul soojemaks, aga võta näpust! Sisetunne sundis vahepeal rõdule vaatama ja taimede seisu kontrollima ja läkski nii, nagu kartsin – argentiina raudürdid olid peaaegu pikali ja paar tokkroosilehte oli ka külmast imelikuks tõmbunud. Jälgin nüüd mängu ja loodan, et kahjustused ei olnud fataalsed.

Tokkroos (Alcea rosea) ja mehhiko vanikkuljus (Cobaea scandens Cav.) rõdul 30.04.2020

Tokkroos (Alcea rosea) ja mehhiko vanikkuljus (Cobaea scandens Cav.) rõdul 30.04.2020

Lillherned aga ei karda lörtsi ega pisukesi külmakraade. Nemad seisavad rõduaknal juba alates 21. aprillist ja on sirged nagu soldatid. Ka teised pikeeritud taimed näevad (veel) normaalsed välja, aga olen selle nimel ka vaeva näinud. Aknad hommikul õhutusasendisse, hilisõhtul kinni tagasi – nagu elaks kasvuhoones! Kui päike paistab, siis jälgin, et taimed liiga ühele poole kaldu ei kasvaks ja käin neid aeg-ajalt keeramas.

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 30.04.2020 (külv 11.04.2020)

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 30.04.2020 (külv 11.04.2020)

Vahepeal olen pikeerinud budleiasid, karpaadi kellukaid, korea elulõnga, karvast päevakübarat, aed-raudürti ja vägiheina (need kaheksa, kes külvikarbis ellu jäid) ja natuke pudi-padi veel. Nüüd ja kohe peaksin pikeerima mõned tärganud astrid, kirju salvei ja lilltubaka, aga seni pole lihtsalt jõudnud.

Mingite taimede tärkamine on elamus omaette. Tavaline tagetes (keda sel kevadel pole veel külvanudki) ajab ennast tavaliselt eriti jõuliselt mullast välja, aga no riitsinusega ei saa teda võrreldagi. Tema torkasin mulda 11. aprillil ja 20. aprillil olen Excelisse kirjutanud “muld kerkib”. 22. aprillil olid kõik viis tärganud, nii et mulda lendas igasse ilmakaarde (väikese liialdusega). Täna on kohvitopsid neile juba väikseks jäämas ja kui külm kevad kestab, siis ei tea, mis saab. Ilmselt vallutavad kogu mu korteri ja pean hakkama ise välja kolima.

Veel üks uus ja huvitav tärkaja on mehhiko vanikkuljus, kellele olen juba grilltikud toeks pannud ja kes muudkui ronib. Ta on juba praegu ilus! Kas ma külvasin teda liiga vara? Kes seda teab. Inimene õpib ikka oma kogemustest ja ega enne teada ei saa, millal on üht või teist taime tark külvata, kui ise järele ei proovi. Eks ma osalt selle pärast ka siin oma külvidest siin nii põhjalikult kirjutan, et keegi saab ehk midagi kõrva taha panna. Mingite taimede kohta on ka internetis ikka väga vähe infot – ainult mingid ilupildid, millega hobiaednikul pole taimete ettekasvatamise faasis suurt midagi peale hakata.

Mehhiko vanikkuljus (Cobaea scandens Cav.) 30.04.2020 (külvasin 14.03.2020)

Mehhiko vanikkuljus (Cobaea scandens Cav.) 30.04.2020 (külvasin 14.03.2020)

“Ei ühtki päeva aianduseta” on ühe rootslasest aiandusguru moto ja tänane jutt peaks tõestama, et seda on võimalik järgida ka linnakorteris. Maal olen ka vahepeal käinud, aga sellest järgmisel korral. Püsikud on maha lõigatud ja peenrad enam-vähe puhtad, aga see on ka kõik. Õnneks on ees ootamas pikk nädalavahetus.

Nartsiss (Narcissus x cyclazetta) 'Tête-à-tête' ja lillhernes (Lathyrus odoratus)

Nartsiss (Narcissus x cyclazetta) ‘Tête-à-tête’ ja lillhernes (Lathyrus odoratus)

Vaatasin just järele – jõudsin taimed õigel ajal tuppa tõsta. Argentiina raudürdid, kes olid enne päris longus, on jälle püsti ja tokkroosilehed ka külmakahjustusteta. Seekord vedas!