Arhiiv

Käimised

Stroomi mets 1 (3.01.2021)

Stroomi mets 1 (3.01.2021)

Pealinnas tuli lumi maha 2. jaanuaril ja on siiani püsinud. Kohe järgmisel päeval tegin metsas ühe tiiru ja jõudsin tõdemuseni, et mulle ikka meeldib talv ja lumi! Ma ei ole siiani meelt muutnud, kuigi ka tüüpilist linnatänavate räpatalve koleda soolalumega on juba nähtud. Õnneks on Stroomi mets lähedal, mis siis, et neid, kes seal talvist lumevalgust ja vaikust kogemas käivad, on päris palju, aga õnneks mitte liiga palju. Seda tõelist talvemuinasjuttu lumest lookas puudega pole meil olnud, aga ilus on ikka.

Stroomi mets 2 (3.01.2021)

Stroomi mets 2 (3.01.2021)

Stroomi mets 3 (3.01.2021)

Stroomi mets 3 (3.01.2021)

Stroomi mets 4 (3.01.2021)

Stroomi mets 4 (3.01.2021)

Stroomi mets 5 (3.01.2021)

Stroomi mets 5 (3.01.2021)

Stroomi mets 6 (3.01.2021)

Stroomi mets 6 (3.01.2021)

Stroomi mets 7 (16.01.2021)

Stroomi mets 7 (16.01.2021)

Eelmisel laupäeval metsas käies palju pilte ei teinud, sest mul juhtus väike äpardus. Jäin nimelt imetlema üht mudilastekampa, kes ettevõtlike emade juhtimisel igati organiseeritult lumerõõme nautisid ja otsustasid siis järgmisesse kohta suundudes jalgrada eirata ja läbi lume otse minna. Jeerum – lumi oli neile päkapikkudele sõna otseses mõttes rinnuni! Väga lõbus vaatepilt oli! Ja siis … hetk hiljem leidsin end näoli lumes, sest teeraja kõrval oli päris korralik auk, mida ma loomulikult ei saanudki näha. Jama oli selles, et mul oli fotokas käes ja see sai mõistagi lumiseks. Kohe hakkas kojuminekuga kiire, sest kartsin järjekordselt pöördumatuid kahjustusi, kui lumi oleks aparaadi sisse ära sulanud. Seekord läks õnneks.

Täna oli plaanis metsateemadest pikemalt kirjutada, aga ei jaksa. Etv-s oli järjekordselt saade metsade lageraiest ja ristimetsade mahavõtmisest. See teema läheb mulle vägagi korda, aga vaevalt mul midagi uut ja revolutsioonilist öelda oleks.  Õnneks on Stroomi mets ehk Merimets alates 2017. aastast Tallinna linna ametlik kaitseala.

Kui kellelgi on vahele jäänud Ööülikooli loeng “Puude taga on ökosüsteem”, siis soovitan kuulata: https://jupiter.err.ee/1134763/ooulikool-puude-taga-on-okosusteem.

Äraütlemata tore on sattuda kohtadesse, mille olemasolust sa varem ei teadnudki. Nii juhtus 2018. aasta aprilli alguses, kui käisin Rootsis lühikesel kultuurireisil ja KR viis mind vaatama üht Stockholmis asuvat aianduskooperatiivi. Varakevadistes aedades õitsesid tookord vaid sillad ja krookused, püsikupeenrad olid veel talveunest ärkamata.

Eriksdalslunden aprill 2018

Eriksdalslunden aprillis 2018

Eriksdalslundeni aianduskooperatiiv, mis on üks vanemaid Stockholmis, asub Södermalmil kaljusel mäenõlval ja nii mõnesti aiast avaneb maaliline vaade lahele. Aga mitte see pole oluline – kõik need väikesed aiakesed ja tukkuvad majad mõjusid lihtsalt nii romantiliselt ja mul ei olnud vaja kuigi palju kujutlusvõimet, et neid aedu roheluses ja õitekülluses ette kujutada. Kes oleks võinud arvata, et ma saan aprillikuus seal jalutades sellise võimsa aiaelamuse?

2019. aasta augustis võtsime samas kohas jalutuskäigu ette ja siis avanes seal hoopis teine pilt. Kõik õitses ja õilmitses ja mulje oli lihtsalt fantastiline! See, mis üllatas oli nende aedade lihtsus ja ilu, samuti vanade ja teada-tuntud liikide rohkus. Ei mingeid niidetud murulappe või udupeente liikidega uhkustamist. Olgem ausad, muru jaoks pole ruumigi, sest aiad on väikesed ja kasvatatakse seda, mida hing ihkab ehk et enamasti ikka neid vanu ja tuttavaid püsikuid. Traditsioonid on au sees ja ka kuulsale Rootsi loodusteadlasele Carl von Linnéle on Södermalmil pühendatud lausa seitse aiakest, kus kasvavad ainult tema poolt kirja pandud liigid.

Eriksdalslunden august 2019 4

Eriksdalslunden augustis 2019

Erikdalslunden august 2019

Tokkroos, kuldvits ja lõhislehine päevakübar

Eriksdalslunden august 2019 2

Mesiohakas, tokkroos, aedülane ja aedhortensia

Eriksdalslunden august 2019 3

Peaks olema kukesaba

Eriksdalslunden 2019

Tarbeaed ja silmailu kõrvuti

Eriksdalslunden 2019 2

Moonid, rukkililled, kassinaerid ja veel palju muud

Carl von Linnéle pühendatud peenar

Üks seitsmest aiakesest Södermalmil, mis rajati Carl von Linné 300. sünniaastapäeva puhul

Rootsi linnades asuvate aianduskooperatiivide ajalugu on üle 100 aasta pikk ja ülimalt huvitav teema ja ma ei hakka siinkohal sellest kokkuvõtet tegema. Ehk on huvitav teada, et neid aiamaalappe saab linnalt rentida, seega ei saa neid osta ega ka pärandada. Huvi nende vastu on ka tänapäeval suur – Eriksdalslundeni kruntide järjekorras on hetkel rohkem kui 800 inimest ja ooteaeg on umbes 20 aastat. Uskumatu, kas pole?

Neid pilte vaadates olen tihti mõelnud, et pole tähtis, kui suur aed sul on. Isegi see pole oluline, kui korras see aed on. Kõige olulisem on armastus oma aia vastu ja see rõõm, mida seal toimetamine ja lihtsalt olemine annab. Kõik aiad on ilusad ja head.

“Lume lõhna on tunda,” ütles aastaajast olenemata ikka mu ema, kui väljas oli vastikult külm. Tänast ilma silmas pidades ei olegi see ütlus väga vale, sest temperatuurid on märgatavalt langenud ja alates pärastlõunast läks väljas tõeline põrgu lahti, kuigi Harjumaa ametlikku tormihoiatust ei saanud. Hommikul, kui ilm veel nii hull ei olnud, tekkis tahtmine mere ääres ja metsas üks tiir teha, et algava töönädala stressi pisut maandada.  Pistsin fotoka taskusse ja läksin.

Täpselt nädal tagasi olin klõpsinud pilte enam-vähem sama marsruuti läbides teel Rocca al Mare Bauhausi ja tagasi. Mõnes mõttes oli see ajalooline jalutuskäik, sest ma ei ostnud kohe MITTE MIDAGI! Ilm oli hall, aga soe ja inimesi Stroomi promenaadil ja terviserajal lausa murdu.

Kollane vaher

Kollane

Pihlakad

Pihlakad

Vares

Sügisene

Vares ja vabaõhumuuseum

Vares ja vabaõhumuuseum

Rocca al Mare

Rocca al Mare

Täna olin metsas ja mere ääres peaaegu üksinda, kui mõned vaevatud nägudega tervisejooksjad välja arvata. Vihma sadas vaikselt, aga stabiilselt ja tunni-poolteisega sain läbimärjaks. Koju jõudsin lirtsuvate jalanõudega, sest mets oli märg ja kõik rajad olid vee all, ka rannapargi asfaltteed.

Pooppuu (Sorbus intermedia)

Pooppuu (Sorbus intermedia)

Tüved

Tüved

Stromka

Sügis

 

Meri 2

Tee

Rand

Rand

Meri

Meri

Kajakad

Kuhu me vaatama pidime?

Hall meri ja kajakad

Merelinnud

Sadam

Laev ja sadam

Lepp

Lepp

Sadu

Sadu

Harilik lumimari (Symphoricarpos albus) 2

Harilik lumimari (Symphoricarpos albus)

Harilik kikkapuu (Euonymus europaeus)

Harilik kikkapuu (Euonymus europaeus)

Puhas kuld

Puhas sügiskuld

Pooppuuallee

Pooppuuallee

Kes oleks võinud arvata, et ma leian Stroomi metsast hariliku kikkapuu ja lumimarjapõõsa? Ja Kolde puiestee pooppuuallee (mis tore sõna!) on igal aastaajal lihtsalt vaimustav, isegi sellise koerailmaga nagu täna. Ma elan ikka väga heas kohas – umbes kümne minuti kaugusel on nii mets kui meri. Vahel on hea seda endale meelde tuletada.

 

 

 

Kakerdaja rabas käimisest oli mitu aastat möödas ja laupäeval tegime ühe seltskonnaga rabaretke teoks. Ilmateade lubas küll paduvihma ja vett krae vahele saime ka, aga kogused polnud märkimisväärsed. Oli päikest, kohati tugevat tuult, palju puutumatut loodust ja puhast ilu.

Oli päikest

Rabamaastik päikeses

ja dramaatilist taevast

Kakerdaja järv 1

Rabavärvid

Rabavärvid

Võrratud kõrrelised

Võrratud kõrrelised

Puu nr 2

Puu

Pilvede värvid Kakerdaja järvel

Pilvede värvid Kakerdaja järvel

Pedak heleroheline, kask kuldkollane

Pedak heleroheline, kask kuldkollane

Kakerdaja järv

Kakerdaja järv

Ladvad

Ladvad

Väike Kalajärv

Väike Kalajärv

Kollane

Kollane

Puutumatu loodus

Mets

Suur Kalajärv

Suur Kalajärv

Lihtsalt raba

Lihtsalt raba

Päikeses lõõmavad kased silmapiiril

Päikeses lõõmavad kased

Eile oli Tartus tegemist. Ilm oli udune, vahepeal tibutas vihma, aga muidu oli suhteliselt soe. Pärast ametliku päevakava lõppu ja enne rongi väljumist jõudsin läbi lipata botaanikaaiast, et kevadistest vaadetest paar klõpsu teha.

Tartu botaanikaaed Vaade

Arvasin, et seal on õitsvaid tulpe rohkem, aga leidsin eest hoopis huvitavamaid õitsejaid. Ja kui palju põnevaid tärkamisi ja erinevaid rohelise varjundeid! Rohkem ei kirjuta, lisan mõned fotod – need räägivad iseenda eest.

Oi, kuidas mulle meeldib, et see imeline oaas asub praktiliselt kesklinnas! Tallinna botaanikaaeda minekut peab ette planeerima ja see on nii suur, et kogu päev kulub ära, et kõikidele aladele tiir peale teha. Tartu oma on aga paraja suurusega, kompaktne ja seal jalutamine on pealegi tasuta.

Tartu botaanikaaed Vaade 3

Tartu botaanikaaed Vaade 4