Arhiiv

Sibullilled

Eile sai esimene suvekuu otsa ja tänasega algab aasta teine pool. Lubatud laussadu jõudis üleeile ka Harjumaale kohale ja üle pika aja saab meie kant ka lõpuks korralikult kastetud. Juuni lõpp kiskus tõeliselt kuumaks ja nii mõnelgi päeval oli aias lausa võimatu midagi arukat teha, aga mingil hetkel otsustasin, et tuleb soojadest ilmadest viimast võtta. Kui on suvi, siis peabki palav olema ja kannatame ka 30 kraadi ja rohkem ära, et oleks, mida sügisel meenutada. Nädalavahetusel veendusin, et kui mitte ülearu rabeleda ja võimalikult palju puude varju hoida, annab aias tegutseda küll. Kui kuumus hakkab ajudele käima, saab kohalikust veekogust – suurest pesukausist kaevu all alati kosutust.

28 kraadi varjus 27.06.2020

28 kraadi varjus 27.06.2020 ei olnud sugugi ülemine piir, nr 3 on aga juba minestanud

Laupäeval kulus mingi aeg ka pildistamise peale. Üht väikest koerliblikat ajasin oma pool tundi mööda aeda taga, lõpuks maandus ta naistenõgesel ja lasi klõpsu ära teha. Kõik õitsejad said pildile ja selle üle on mul hea meel, sest see tugev vihm, mis viimastel päevadel on alla sadanud, on nii mõnedki õied peenrasse peksnud. Roosa pojeng on ilmselt omadega ühel pool, aga laupäeval oli ta väga ilus. Ka kibuvitsaaeg on nüüdseks läbi – nädalavahetusel jäädvustasin veel üksikuid hapraid õisi.

Väike koerliblikas (Aglais urticae) 27.06.2020

Väike koerliblikas (Aglais urticae) 27.06.2020

Roosa pojeng (Paeonia lactiflora) 'Edulis Superba'

Roosa pojeng (Paeonia lactiflora) ‘Edulis Superba’ 27.06.2020

Kimalane ja naistenõges maja ees peenras

Kimalane ja naistenõges maja ees peenras

Kurerehasid on mul aias kolm ja nüüd olen ära näinud ka uue dalmaatsia kurereha esimesed õied. Kummaline on see, et verev kurereha ‘Vision Pink’ on sel aastal jälle tibake uhkem kui mullu, samal ajal kui ‘Biokovol’ on vaid üksikud õied, kuigi ta peaks suhteliselt lollikindel sort olema. Miks see nii on, ei tea. Üks suuremaid müsteeriume minu jaoks on veel see, et ühes peenra servas võib taim olla lopsakas, samal ajal kui meeter eemal on sama sort märksa viletsamas konditsioonis, kusjuures tingimused on samad.

Dalmaatsia kurereha (Geranium dalmaticum) - esimesed õied

Dalmaatsia kurereha (Geranium dalmaticum) – esimesed õied 29.06.2020

Verev kurereha (Geranium sanguineum) 'Vision Pink' 27.06.2020

Verev kurereha (Geranium sanguineum) ‘Vision Pink’ 27.06.2020

Verev kurereha (Geranium sanguineum) 'Vision Pink' 27.06.2020 (2)

Verev kurereha (Geranium sanguineum) ‘Vision Pink’ 27.06.2020 (2)

Turkmeenia lauk on uhked pallid kasvatanud, aga ainult uues peenras. Eelmisel aastal õitses seitse tükki, kellest vaid kaks ajas paar haledat lehte sel kevadel üles. Võimalik, et liigvesi tegi neile liiga, sest need vanemad laugud kasvavad madalamas kohas. Aga lavendlid nende kõrval om samas vägagi elus, nii et jälle üks mõistatus lahendada. Proovin mingil ajal seal pisut labidaga sonkida – ehk leian mõne elujõulise sibula, mida uurida ja ümber istutada.

Turkmeenia lauk (Allium Christophii) 27.06.2020 2

Turkmeenia lauk (Allium Christophii) 27.06.2020

Esimesed aed-raudürdid ja muskus-kassinaerid õitsevad. Aedsalvei on endiselt sinine ja kaunis ja teda võiks vabalt maja ees püsilillepeera servas kasvatada. Tähtputked, minu uued lemmikud on hoogu sisse saamas ja ma tahan neid aeda veel rohkem saada. Punast värvi ‘Lars’ näitab nüüdseks rohkem oma värvi ja esmaspäeval oli kõige vanem sort ‘Snow Star’ ka lõpuks lahti.

Aedsalvei (Salvia officinalis) 27.06.2020

Aedsalvei (Salvia officinalis) 27.06.2020

Aed-raudürt (Verbena x hybrida) - esimesed õied 27.06.2020

Aed-raudürt (Verbena x hybrida) – vähemalt üks põõsas on minu suureks rõõmuks vahelduseks valget värvi 27.06.2020

Suur tähtputk (Astrantia major) ‘Lars’ 27.06.2020

Suur tähtputk (Astrantia major) ‘Lars’ 27.06.2020

Suur tähtputk (Astrantia major) 'Snow Star' on viimaks õied avanud, kõrval must leeder (Sambucus nigra) 'Black Lace'

Suur tähtputk (Astrantia major) ‘Snow Star’ alustamas, kõrval must leeder (Sambucus nigra) ‘Black Lace’ 29.06.2020

Eelmisel suvel Kristiine aiakeskusest ostetud metssalveid on alustanud, aga lootsin vaikselt, et need puhmad on sel aastal pisut suuremad – neid näitan ka kunagi hiljem, kui õisi on rohkem. Esimesed karvased päevakübarad on õied avanud, aga need esimesed on alati tiba nirud. Lillherned ronivad, lilltubakad kasvatavad kuumaperioodile vaatamata lopsakat leherosetti ja riitsinus hakkab vaikselt uhkemaks muutuma. Sel kevadel ettekasvatatud taimedest peaks eraldi postituse tegema.

Esmaspäevaks lubati pisut normaalsemat ilma (24 kraadi), alates pärastlõunast äikest ja vihma ja nii oligi plaanis üks hoogistutamine ette võtta, sest viimase portsu taimi (mõned ettekasvatatud, teised rohevahetusest saadud) tahtsin enne sadu maha istutada. Peaaegu kõik taimed saidki mulda, tänu abilistele veel küüslaugud ja lillherned rohitud ja arvestatav kogus kompostmulda alt aiast peenardesse tassitud. Suur aitäh, H ja T!

Kibuvits (Rosa) 27.06.2020

Kibuvits (Rosa) 27.06.2020

Kibuvits (Rosa) ja aiatee 27.06.2020

Lõpetav kibuvits (Rosa) ja aiatee, mis viib kompostihunnikuni, kus aeg-ajalt leiavad aset väiksemat sorti dramaatilised sündmused 🙂

Hetkel kallab Tallinnas jälle nagu oavarrest ja kraadiklaas näitab 15 kraadi. Vihma eest ilmataadile suur tänu, aga varsti võiks suvesoe tagasi tulla.

 

Kevad hakkab läbi saama ja natuke kahju on. Rohelise erinevad varjundid on muutumas ühtlaseks täidlaseks tooniks ja aed on korraga väikseks jäänud. Alles hiljuti oli ruumi nii palju ja ka all oli aias valgust palju rohkem. Valge klaar puistas õielehti juba eelmisel pühapäeval, viimased tulbid ja teised kevadlilled lõpetavad, suvelilled pole veel alustanud – selline kummaline üleminekuaeg on ja mitte ainult looduses, vaid hinges ka.

Valge klaar 5.06.2020

Valge klaar 5.06.2020

Täna on tagumine aeg veel mõned mai lõpupäevadel ja juuni esimesel nädalal tehtud pildid blogisse panna, sest homme on vaja juba uusi arenguid jäädvustada. Loodan, et viie päeva jooksul pole aias jälle midagi hullu korda saadetud. Mõni taim on vahepeal loomulikul teel ära õitsenud, aga seda küll enam näha ei taha, et mõni lill on lindudele ülemäära meeldinud ja katki nokitud. Üks eriti armas taim oli ühel päeval lausa juurega maast välja tõmmatud ja enam uuesti kasvama ei läinudki. Sellest mehhiko vanikkuljusest oli mul tõsiselt kahju, aga hakkan vaikselt sellest kaotusest üle saama.

Mehhiko vanikkuljus (Cobaea scandens Cav.) 23.05.2020

Mehhiko vanikkuljus (Cobaea scandens Cav.) 23.05.2020 oli kaks päeva hiljem mullast välja tõmmatud 😦

Õnneks on õitsejate hulgas palju positiivses mõttes üllatajaid ja neidki, kes kukalt kratsima panevad. Üks kummaline lill on kroonjas ülane, kes tuli mu aeda kaks aastat tagasi. Üldiselt on ta külmaõrn, aga eelmisel kevadel ajas ennast jälle mullast välja. Teisel aastal ta eilist silmailu enam ei pakkunud – kaevasin nad üles ja istutasin mingid suvikud asemele. Ja ennäe – üks puhmas oli sel kevadel jälle hakkamas ja õitses päris uhkelt, aga meeldis peale minu vist kellelegi veel, nii oli ühel päeval õitest järel ainult sinine puru mustal mullal. Tegelikult on ta päris äge lill ja vääriks märksa rohkem tähelepanu – 2018. aastal õitses ta mul juunist külmadeni välja.

Kroonjas ülane (Anemone conoraria) 'St. Brigid Mix' 31.05.2020

Kroonjas ülane (Anemone conoraria) ‘St. Brigid Mix’ 31.05.2020

Teine üllataja on vist mingi naistenõges, kes tärkas argentiina raudürdi külvikarbis teist aastat järjest (ikka samast pakist). Kuskil nägin õitsemist alustava Mussini naistenõgese pilti ja oleksin tahtnud hüüatada – mul on just seesama taim! Aga no kindel ei ole. Kas faasseni naistenõges (Nepeta x faassenii) või mussini niastenõges (Nepeta racemosa) või keegi kolmas? Leht muljumisel eriti ei lõhna, selle proovisin järele. Kui keegi teadja aitaks teda määrata, oleksin väga tänulik.

Tundmatu naistenõges

Tundmatu taim, kes tärkas raudürtidega koos.

Kas mingi naistenõges

Kas mingi naistenõges?

Rohimine on ka muutunud igavesti põnevaks … ja paraku ka aeganõudvaks. Vanasti oli asi lihtne – oli malts, vesihein ja erinevad nõgesed, kelle sai kiirelt välja kitkuda. Nüüd uurin ja puurin iga lehekest – äkki on mõni väärtuslik seemik? Algaja aedniku hädad – ei tunne ju kõiki taimi! Üks on aga kindel – seemikutele oli eelmine ja ka tänavune talv meelt mööda, sest juba mullu märkasin, et punase siilkübara pojukesi oli rohkem kui kunagi varem. Aniisi-hiidiisopist ja lilltubakast üldse ei räägi – neid kerkib muruna! Suur rõõm oli esmakordselt leida lillat vägiheina ja ka sõrmkübaralilli peaks sel aastal rohkem tulema. Suhtun neisse loovalt – nii mõnigi jääb sinna kasvama, kus ta tärkas.

Poeedinartsiss (Narcissus poeticus)

Poeedinartsiss (Narcissus poeticus)

Vanadest olijatest õitsevad poeedinartsissid ja arendsi kivirik – ilusad ja valged mõlemad, kusjuures poeedinartsissid ei ole viimastel aastatel õiterohkusega eriti hiilanud ja needki vähesed ei taha eriti pildile jääda. Kivirik on palju fotogeenilisem ja tema puhmad laienevad iga aastaga.

Arendsi kivirik (Saxifraga x arendsii) 5.06.2020

Arendsi kivirik (Saxifraga x arendsii) 5.06.2020

Arendsi kivirik (Saxifraga x arendsii) 2

Arendsi kivirik (Saxifraga x arendsii)

Mägijumikas hakkas õitsema 29. mail. Tema on ukse kõrval nagu vana truu valvur.

Mägijumikas (Centaurea montana), esimene õis 29.05.2020

Mägijumikas (Centaurea montana), esimene õis 29.05.2020

Mägijumikas (Centaurea montana) 7.06.2020

Mägijumikas (Centaurea montana) 7.06.2020

Karulauk on ka selle kevade üllataja. Esmakordselt suutsin ma tuvastada, et ta on isekülvist paljunenud. Neli aastat võttis aega! Seni olid ainult puhmad vähehaaval laiemaks länud. Ju ma rohisin nende ümbrust eelmisel aastal siis õigel ajal. Kunagi proovisin teda ka poeseemnest külvata, aga alles hiljem sain teada, et idanevad ainult värsked seemned. Ma ei tea kui õige jutt see on.

Karulauk (Allium ursinum) 5.06.2020

Karulauk (Allium ursinum) 5.06.2020

Tegelikult pidin täna kirjutama viimast korda sel kevadel tulpidest, aga kukkus nii välja, et õied fotodel on seekord sinised ja valged. Piibelehed ja anemoonid jalgtee ääres jäid seekord ka välja, aga korraga kõike ka ei saa. Seekord siis nii ja tulpidest ja muust jõuan teine kord heietada.

Valge klaar õitseb veel 5.06.2020

Valge klaar õitseb veel 5.06.2020

Valge klaari alune 7.06.2020

Valge klaari alune 7.06.2020

Papagoitulbid (Tulipa) 'Black Parrot' ja 'Libretto Parrot' 31.05.2020

Papagoitulbid (Tulipa) ‘Black Parrot’ ja ‘Libretto Parrot’ 31.05.2020

On ikka kevad! Aias toimub endiselt igasuguseid asju. Keegi käib jätkuvalt mu värskelt kaevatud peenrajuppe kraapimas ja uued istutatud taimed on kõik okste ja toigastega turvatud – paistab, et see natuke isegi aitab. Lillherned on mitmekordselt pintseeritud (pagana linnud!), aga tänu sellele kasvatavad nad hoolega uusi võrseid – sellest kujuneb huvitav eksperiment! Iga kord, kui maale jõuan, vaatan kõigepealt kaod üle – alati on mõnel põõsal mõni muljutud või murtud oks. Kõik selle elan sügavalt ohates üle, aga kõige masendavam on näha pilti, kui äsja õide puhkenud tulbid on varre pealt maha murtud ja katki nokitud. Need kaod pole just teab mis suured, aga kuna sibulaid oli pakis vaid 4-5, siis on ikka kahju küll, kui viiest tulbist õitseb vaid üks või kaks. Üks tulbirida oli põhjalikult üles küntud, seal olid vanad Judith Leysterid – ma ootasin nede õitsemist nii väga! Ära nägin vaid kaks õit.

Triumftulp (Tulipa) 'Purple Flag' 29.05.2020

Triumftulp (Tulipa) ‘Purple Flag’ 29.05.2020. Kaks päeva hiljem oli ainult kaks õit järel …

Nii siis ongi, et pildistamisega peab kiirustama, sest kui täna on õis, siis homme ei pruugi seda enam olla. Kollased Apeldoornid ja valged Purissimad said vandaalidest puutumata rahus õitseda ja on lõpetanud. Mõni vana sort ei näidanudki sel aastal õisi ja panen siia nüüd fotod sel kevadel mu aias esmakordselt õitsvatest tulbisortidest, keda ma alles õpin tundma – keda vaja suvel üles võtta ja kes võib rahus mulda jääda.

Hiline täidiõieline tulp (Tulipa) 'Cartouche'

Hiline täidiõieline tulp (Tulipa) ‘Cartouche’, Oli neli õit, kolm on järel.

Hiline täidiõieline tulp (Tulipa) 'Cartouche' 2

Hiline täidiõieline tulp (Tulipa) ‘Cartouche’ 2

Triumftulp (Rembrandt-tüüpi tulp) 'Grand Perfection'

Triumftulp (Rembrandt-tüüpi tulp) ‘Grand Perfection’

Papagoitulp (Tulipa) 'Black Parrot'

Papagoitulp (Tulipa) ‘Black Parrot’

Papagoitulbid (Tulipa) 'Black Parrot' ja 'Libretto Parrot' 5.06.2020

Papagoitulbid (Tulipa) ‘Black Parrot’ ja ‘Libretto Parrot’ 5.06.2020

Hiline lihtõieline tulp (Tulipa) 'Sauternes'

Hiline lihtõieline tulp (Tulipa) ‘Sauternes’

Papagoitulp (Tulipa) ‘Estella Riijnveld’

Papagoitulp (Tulipa) ‘Estella Riijnveld’

Liiliaõieline tulp (Tulipa) 'Lilac Time'

Liiliaõieline tulp (Tulipa) ‘Lilac Time’ 5.06.2020

Liiliaõieline tulp (Tulipa) 'Lilac Time', tagaplaanil papagoitulbid 'Black Parrot' ja 'Libretto Parrot'

Liiliaõieline tulp (Tulipa) ‘Lilac Time’, tagaplaanil papagoitulbid ‘Black Parrot’ ja ‘Libretto Parrot’ 31.05.2020

Vanad talutulbid on ikka kõige armsamad ja nemad valge klaari all alles alustavad. Kunagi leidsin nad aiast ja istutasin peotäie sibulaid maja ette õunapuu alla. Kui möödunud talv ei olnud üldiselt tulpidele kuigi soodne, siis vana talutulp ei lasknud ennast soojast ja vesisest talvest häirida. Õisi on palju, kuigi nad on sellise pisut hapra olemisega.

Vanad talutulbid, meelespead ja viimased nurmenukud

Vanad talutulbid, meelespead ja viimased nurmenukud

Vana talutulp

Vana talutulp

Vanad talutulbid ja lõpetavad meelespead

Vana talutulp ja meelespead

Valge klaari õied

Valge klaari õied

Valge klaar puistab õielehti, vanad talutulbid alustavad ja meelespead lõpetavad

Valge klaar puistab õielehti, vanad talutulbid alustavad ja meelespead lõpetavad

Õitsejaid on muidugi veel palju rohkem, aga nendest tulevad pildid kunagi hiljem. Eile oli H abiks ja kahe peale sai korraga ära tehtud umbes kolme päeva töö. Aitäh, H! Läinud öösel sai aed ja värskelt istutatud taimed jälle sahmaka vihma ja elu tundub kohe palju ilusam!

Ploomiõied

Ploomiõied

Kaks nädalat koerailma on unustatud, sest juba laupäeval oli ilm suisa suvine. Eelmine kord kirjutasin, et läheb istutamiseks, aga tark ei torma. Laupäeval sain suure portsu taimi autoga maale viia (aitäh, KR!) ja nagu mu oma taimekasvatusest veel vähe oleks – Kristiine aiakeskusest läbi sõites haarasin kaasa kolm suuremat potti. Nüüd oleks vihma vaja, sest noored taimed kuivaksid päikese käes kiiresti ära. Istutan jaokaupa ja ega kõigile korraga maad ette valmistada ei jaksakski.

Kõik kahe nädala eest istutatud taimed olid elus, aga selle vahepealse külmaga eriti kasvanud ei olnud. Emadepäeval sai maja ümbrus esimest korda niidukiga üle käidud ja tänaseks on rohi jälle kõrge, eriti soojemates kohtades. Kui ma aga suudan mingil hetkel olulise (lilled ja linnulaul) ebaolulisest (üleüldine kaos) eristada, siis saab kauneid hetki kokku päris palju.

Tulp (Tulipa) kollane Apeldoorn 23.05.2020

Tulp (Tulipa) kollane Apeldoorn lõpetamas 23.05.2020

Tulp (Tulipa) 'Purissima' 23.05.2020

Tulp (Tulipa) ‘Purissima’ 23.05.2020

Praegu on brunnera, tulpide ja kitsekakra aeg. Kollane Apeldoorn, kes õitses tänu jahedatele ilmadele kauem kui kunagi varem, on tänaseks läbi. Sügisel panin mulda mõned pakid uusi tulbisorte ja nüüd on põnev vaadata, kas lubatud sort ja pilt pakil lähevad kokku.

Papagoitulp (Tulipa) 'Libretto Parrot' - esimesed õied 25.05.2020

Papagoitulp (Tulipa) ‘Libretto Parrot’ – esimesed õied 25.05.2020

Tulp (Tulipa) 'Purple Flag'

Tulp (Tulipa) ‘Purple Flag’

Tulp (Tulipa) 'Claudia' ja sügislille (Colchicum autumnale) säravrohelised lehed

Tulp (Tulipa) ‘Claudia’ ja sügislill (Colchicum autumnale). Paraku õitseb 12st maha pandud sibulast ainult üks

Aias on teisigi toone – ebaküdoonia esimesed õied, mõned punased ja roosad tulbid, aga praegu on valdavad värvid siiski sinine, kollane ja valge. Imeilus! Hetkel on mu vaieldamatu lemmik valge portselanikarva õitega ‘Purissima’. Mul on hea meel, et ülemöödunud sügisel maha pandud 20st sibulast on saanud 29 kaunist õit. Kõige suuremad sibulad (14 tk) panin maha maja ette suurde peenrasse.

Brunnera ja mõned 'Purissimad'

Brunnera ja tulp ‘Purissima’

Kaukaasia kitsekakar ja kohustusliku kimalasega

Kaukaasia kitsekakar (Doronicum orientale) ja kohustuslik kimalane

Tulp (Tulipa) 'Purissima' 25.05.2020

Tulp (Tulipa) ‘Purissima’ 25.05.2020

Kobarhüatsint (kelle kohta mina tahaks öelda pärlhüatsint) on meil kunagi kindlasti aias olnud, aga kus ta kasvas, ei mäleta. Sügisel jäi üks pakk näppu ja nüüd ma siis imetlen ta tagasihoidlikku õiteilu. Istutasin vist liiga varjulisse kohta, aga kui ta paljuneb, eks siis otsin talle parema koha.

Kobarhüatsint (Muscari) 'Night Eyes'

Kobarhüatsint (Muscari) ‘Night Eyes’

Distantsaiandus on sel kevadel tekitanud parasjagu meelehärmi, sest olen silmitsi muredega, millega varem ei ole kokku puutunud. Lisaks müstilistele tegelastele, kes mu peenrapinda kõvaks tallavad ja auke kraabivad, on meie küla üles leidnud hakid. Alevi vahel on neid eelmistel aastatel hordide kaupa ringi lennanud ja nüüd on nad siis meil ka. Tüütud linnud ja ma ei oska veel aimata, mida nad aias võivad korda saata. Olen ainult mingeid hirmu- ja õudusjutte kuulnud. Mu kallid lillherned olid laupäeval täitsa elus, aga eile pärast tööd maale jõudes tabas mind VÄGA ebameeldiv üllatus – linnud olid mu väikseid taimi katki nokkinud. Pean nüüd hakkama kõiki noortaimi okstega turvama – see veel puudus! Kas hakkide töö? Kurjamikandidaate on muidugi teisigi.

See pole veel kõik – kui eile rohisin üht peenart, vajus aiakühvel kahtlase kergusega läbi mulla. Mu ämm on alati öelnud “Vaata, et sa ära ei sõnu!”, kui olen rääkinud, kuidas mul on millegagi vedanud. Ja sõnusingi vist ära! Laupäeval jõudsin just kiita, et minu aiast on kadunud nii mutid kui vesirotid ja nüüd närib mind kahtluseuss – kas nii mõnegi tulbi näru kasvu põhjus on just see loom? Vist ongi vesirotid minu aias tagasi.

Hiljuti oli uudis, et Haaberstis luusis karu oma poegadega. Naabrinaine nägi mõned päevad tagasi oma aias rebast. Minul on keegi kuuse alla vana tuhahunniku sisse urgu püüdnud kaevata ja vana koerakuudi alune on mullast tühjaks kraabitud. Ootan huviga, kas see olevus, kes aias minu äraolekul möllab, õnnestub ka ära näha. Fotoaparaat on igatahes nüüd kogu aeg taskus – mine tea, millal karuott ja rebane põõsaste vahel vastu tulevad.

Kui kõik need häirivad tegurid kõrvale jätta, valitseb maal olles puhas nirvaana! Päike paistab, linnud laulavad ja lilli tuleb iga päevaga juurde. Toomingate õitseaeg on kohe läbi, aga õunapuud ja kastanid pole meie kandis veel alustanud. Kõige ilusam aeg kestab!

Valged Purissimad ebaküdooniaokste vahel paistmas

Valged Purissimad ebaküdooniaokste vahel paistmas

Brunnera ja liblikas - kas võsavaksik (Ematurga atomaria)

Brunnera ja liblikas – kas isane võsavaksik (Ematurga atomaria)? Millised kammtundlad! Guugeldasin ja õppisin ära uue sõna 🙂

Ilmad on suviselt kuumad ja kõik õitseb korraga ja kiiresti ära – alõtšad ja kirsid on lõpetanud, toomingad puistavad valgeid helbeid ja vanad õunapuud mu aias on alustanud.  Linnakastanite õieküünlad on avanenud ja hommikul läbi Pelgulinna tööle minna on puhas rõõm! Näib, et looduskaitsjate üleskutse mitte muru niita ja sel moel liigirikkust säilitada on üleriigiliselt omaks võetud ja nii linnamuru kui raudteeäärsed kollendavad tuhandetest võililledest. Nii ilus!

Darvintulpide segu

Darvintulpide segu. Usun, et vasakul kasvav sort on üsna levinud ‘Banja Luka’

Mina imetlen ikka oma tulpe ja vahepealset aega olen muu hulgas sisustanud internetis surfamise ja sortide määramisega. Ma olen selles suhtes imelik, et igal taimel mu aias peab nimi olema ja mida täpsem see on, seda parem. Kuidagi peab neid ju kutsuma! Tulpidega on asi aga rohkem kui segane.

Tulp (Tulipa) 'Judith Leyster' (eelmine kord kahtlesin, nüüd olen peaaegu kindel)

Tulp (Tulipa) ‘Judith Leyster’ (eelmine kord kahtlesin, nüüd olen peaaegu kindel)

Tulp, kelle nime ei tea (pidi olema 'Orange Cassini')

Tulp, kelle nime ei tea (pidi olema ‘Orange Cassini’)

Tulp (Tulipa) 'Margarita'

Tulp, mis pidi olema hiline täidisõieline (Double Late) ‘Upstar’, aga on ilmselt hoopis varane täidisõieline (Double Early) ‘Margarita’

Ma pean Exceli tabelis üsna täpset arvestust kõikide taimede üle, kes mu aeda on tulnud – millal ja kust ostetud, millal külvatud või istutatud, mis ta nimi on eesti, ladina ja veel mõnes teises keeles + veel vajalikku infot. Tulbid olen kõik kingiks saanud või ostnud ja neil pakkidel on ju alati kena pilt peal ja sordinimi juures – kõik on mu taimetabelisse hoolega kirja pandud. Kui ma nüüd oma andmeid ja aias tehtud fotosid võrdlema hakkasin, tegin huvitava avastuse – kokku olen tulpe istutanud 10 pakist (neist kaks olid segupakid, kus sordinimesid kirjas polnud). Ülejäänud kaheksa paki puhul aga klapib lubatud sort tegelikkusega vaid kolmel juhul!

Tulp (Tulipa) 'Claudia' 20.05.2019

Tulp (Tulipa) ‘Claudia’

'Purissima' ja 'Claudia'

Tulbid ‘Purissima’ ja ‘Claudia’

Mida me sellest nüüd järeldame? 1) Ei maksa pimesi usaldada pakil olevat pilti ja sordinime. 2) Et sordiehtsaid tulpe kasvatada, ei maksa neid osta Selverist, mis pole ju isegi mitte lillepood. Samas olen ma kindel, et sügisel astun jälle rõõmsalt sama reha otsa ja poetan mõne paki odavaid tulbisibulaid ostukorvi. Ma nimelt ei kavatse saada andunud tulbifriigiks ega hakata tulevikus otse Hollandist sibulaid tellima. Sordinimedega (ka siin blogis) aga olen edaspidi ettevaatlikum, sest udujuttu on internet niigi täis.

Aga tulbid ise on võrratud, isegi kui ma nende kõigi täpset nime ei tea!

Tulp (Tulipa) 'Purissima' 18.05.2019

Tulp (Tulipa) ‘Purissima’ 18.05.2019

 

Mul ei ole lemmiklille, aga tulbid on minu jaoks alati pisut erilised olnud. Ma ei oska isegi seletada, miks – ehk sellepärast, et nad on tugeva varre, lihavate lehtede ja muljetavaldava õiega, millel on enamasti konkreetne kuju ja selge värv. Võib-olla on põhjus hoopis selles, et kevadel on nad esimesed tõelised pilgupüüdjad, eriti kui neid on aedades korraga palju õitsemas. Tulp on minu arvates mingis mõttes täiuslik lill, kuigi ta ju väga pikalt ei õitse.

Tulp (Tulipa) 'Purissima' 16.05.2019

Tulp (Tulipa) ‘Purissima’ 16.05.2019

Minu aias muidugi mingeid tulbimassiive ei ole, aga mõned sibulapakid olen sügiseti ikka muretsenud. Aeg-ajalt olen osa neist suvel üles võtnud ja sügisel mujale istutanud. Mõni sort on pärast esimest õitsemist ära kadunud, teine jälle ilmub pärast aastast puhkust vanas kohas välja. Tulpide maailma alles hakkan süvenema ja see tundub ütlemata huvitav.

Tänavune maikuu on olnud tulpidele hea – kuna siiani pole just väga soe olnud, õitsevad nad päris kaua. Kollased Apeldoornid maja seina ääres (väga soojas ja kuivas kohas!) olid lahti juba 1. mail ja alles eile naksasin ära esimese väsinud õie.

Tulp (Tulipa) 'Golden Apeldoorn' 16.05.2019

Tulp (Tulipa) ‘Golden Apeldoorn’

Tulp (Tulpia) 'Golden Apeldoorn'

Tulp (Tulipa) ‘Golden Apeldoorn’

Sügisel ostsin kaks pakki valgeid tulpe, nemad olid eile avanenud ja iga kord neist mööda minnes lausa õhkasin vaimustusest!

Tulp (Tulipa) 'Purissima'

Tulp (Tulipa) ‘Purissima’

Tulp (Tulipa) 'Purissima' 2

Tulp (Tulipa) ‘Purissima’

Oma esimesi Selverist ostetud segutulpe olen püüdnud värvide kaupa sorteerida ja grupeerida. Maja ette peenrasse hakkab vaikselt mingi rida tekkima. Kõik pole veel lahti, eks paistab, mis sealt tuleb.

Tulp (Tulipa), Selveri segu maja ees

Tulp (Tulipa), Selveri segu maja ees

Tulp (Tulipa), ilmselt 'Judith Leyster'

Tulp (Tulipa), ilmselt ‘Judith Leyster’

Teisi õitsejaid on ikka ka – brunnera on kohe väga ilus oma selgete siniste õitega ja bergeenial on suured õisikud, aga kaugeltki mitte nii kaunid kui eelmisel nädalal Tartu botaanikaaias nähtud isendil. Pean uurima, mida ta tahab ja millest tal puudu on.

Brunnera 16.05.2019

Brunnera 16.05.2019

Nurmenukud säravad aianurgas, kus lokkab isetekkeline loodulik kooslus ja mõni juhuslik võõrasema suurte kivide vahel võib oma lihtsuses lõpmata kaunis olla!

Aedkannike e. võõrasema (Viola x wittrockiana)

Aedkannike (Viola x wittrockiana)

Mai teine pool on käes, teha on nii palju, aga aega eriti ei ole ja nüüd on veel kuumad ilmad ka tulemas, mis tähendab, et peab jälle kastma hakkama. Osa ettekasvatatud taimi olen juba maale viinud ja maha istutanud, aga suurem hulk alles ootab rõdul oma järge. Lillherned on järgmised, kes aeda kolivad.

Ja vahel tasub pilk tõsta ka peenrast ülespoole, sest ootamatult võib otse su pea kohal puu otsas istuda sõber sinitihane! Vedas, et mul juhtus fotokas käes olema – ainult ühe kiire klõpsu lasi ta teha ja läinud ta oligi!

Sinitihane (Parus caeruleus syn. Cyanistes caeruleus)

Sinitihane (Parus caeruleus syn. Cyanistes caeruleus)

Kirsiõied

Kirsiõied