14. oktoober on kolletamispäev ja sügis hakkab näitama oma karmimat palet. Täna oleksin saanud maale minna – ilm oli päikeseline, aga kirdetuul tegi olemise äärmiselt kõledaks ja jäin linna. Kui viimased kolm nädalat on pakkunud ikka ülimalt suviseid hetki, siis tulevad ka aiapildid valdavalt värvilised. Üks asi on kummaline – oktoobri keskpaik on käes, aga tavapärast kirjut sügist pealinnas veel näha ei ole. Ju sellepärast, et öökülma pole veel olnud.

Septembri lõpus ja oktoobri alguses ei juhtu just tihti et sooja on 20 kraadi ringis ja aias saab tegutseda lühikeste varrukatega. Liblikaid pildistada ei olnud eriti mahti, sest suurema osa ajast lõikasin vaikselt maha koledamaid püsikuid ja isegi ühe uue peenra tegin tulpidele valmis. Esimesena lõikan alati maha hariliku rõngaslille, seejärel päevaliiliad ja siis on järg vaikselt pikalehiste mailaste ja flokside käes. Päevaliilia muutub mingil ajal lihtsaks pudruks ja vettinud lehti on äärmiselt tülikas lõigata. Olen kõik taimed aiakääridega tükeldanud, et nad kiiremini komposteeruks ja see võtab parema käe randme päris läbi, kui ma liiga hoogu satun.

Särav päevakübar (Rudbeckia fulgida) ‘Goldsturm’ 10.10.2020

Preeria-päevalill (Helianthus maximiliani) ja kukehari (Hylotelephium, syn. Sedum) ‘Herbstfreude’ 3.10.2020

Kukehari (Hylotelephium, syn. Sedum) ‘Herbstfreude’ ja roosa põõsasmaran (Potentilla fruticosa) ‘Lovely Pink’ 3.10.2020

Tänu erakordselt soojadele ilmadele on õitsejaid ikka väga palju. Õiekas aster, kes on meil olnud aegade algusest ja keda olen pidanud suhteliselt mõttetuks lilleks, on sel aastal haruldaselt ilus! Ka uued kevadel külvatud sügisastrid näitasid laupäeval oma esimesi õisi – üks on roosa ja topeltõiega, teine sinine. Milline õnn, et polegi sama sort, kes mul juba olemas on! Osa taimi pole oma õit veel avanud, ehk tuleb seal veel mõni uus värv.

Krüsanteem (Chrysanthemum) ja hosta 3.10.2020

Õiekas sügisaster (Symphyotrichum novi-belgii) ja krüsanteem (Chrysanthemum) 3.10.2020

Õiekas sügisaster (Symphyotrichum novi-belgii syn. Aster novi-belgii) 10.10.2020

Kevadel külvatud õiekas sügisaster (Symphyotrichum novi-belgii syn. Aster novi-belgii) 10.10.2020

Kevadel külvatud roosa õiekas sügisaster (Symphyotrichum novi-belgii syn. Aster novi-belgii) 10.10.2020

Õiekas sügisaster (Symphyotrichum novi-belgii syn. Aster novi-belgii)

Karvaseid päevakübaraid olen ma siin juba juuli algusest eksponeerinud ja nemad on endiselt ilusad. Tumepunane ‘Cherry Brandy’ ja roosa kukehari moodustavad päris kena kombinatsiooni. Krüsanteemid hakkavad lõpetama ja viimasel korral oli tugev vihm nad pikali kallutanud. Kosmosed on kenad ja lillherned … kuidas seda nüüd kirjeldadagi? Ühel õhtul korjasin neid 50 minutit ja pähe kargas sõna “lillherneterror”. See kirjeldab kõige paremini seda emotsiooni, mis mind valdas, kui ma neid korjasin. Neid lihtsalt on nii palju ja samas ei raatsi neid ka lõikamata jätta, sest siis on nendega lõpp. No varsti on nagunii, aga seni vaimustavad nad mind jätkuvalt. Selline vihkamise-armastamise suhe. Vahepeal mõtlesin, et järgmisel aasta jätan vahele, aga kui aprill tuleb … Ah, ma ei tea.

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Cherry Brandy’ ja kukehari (Hylotelephium, syn. Sedum) ‘Herbstfreude’ 3.10.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Cherry Brandy’ ja ‘Irish Spring” 10.10.2020

Kosmos (Cosmos bipinnatus) ‘Psyche White’ 10.10.2020

Lillhernes (Lathyrus odoratus) 3.10.2020

Sõltuvus on üks kole asi. Mõnel päeval, kui maale pole viitsinud minna, on jalad iseenesest viinud lähimasse suurde Maximasse, sest seal teadagi müüakse soodsa hinnaga tulbisibulaid. Andke inimesele mõistust, palun! Mul ei ole neid olemasolevaid sibulaidki kuskile panna, aga ikka peab uusi sorte juurde ostma. Pärast on koju jõudes nii õnnis tunne, nagu oleks mingi heateoga hakkama saanud. Ma vist aiman, mida narkomaanid tunnevad, kui järjekordse laksu kätte saavad. Kohutav.

Lõpetuseks pommuudis. Kui laupäeval maale jõudsin ja aia poole vaatasin, nägin midagi kummalist. Hall mets keset aeda? Esialgu ei saanud aru, mis see on. Siis jõudis vähehaaval pärale – kuivanud kuusk oli risti keset aeda kukkunud, kuivanud oksad püsti nagu sein. Kõige müstilisem asja juures oli see, et kuusk oli kukkunud nö vales suunas – ta oli ju pärast murdumist olnud metsa, mitte aia poole kaldu! Ometi kukkus just aeda. Kaod ei olnud märkimisväärsed – üks vana õunapuu oli ette jäänud ja suure oksa maha murdnud, teele oli jäänud veel üks kõrge alõtšaoks ja hapukirss. Latv oli tagatoa akna taga jasmiinipõõsas. Esimene mõte oli poegadele helistada ja keegi appi kutsuda, siis liikus mõte teistele potentsiaalsetele meestele, kellel mootorsaag käepärast. Pidanud hetke endamisi aru, haarasin tavalise käsisae ja hakkasin tööle. Veendusin taas, et inimvõimetel ei ole piire. Kolm tundi tööd ja kõik pealmised oksad olid maha saetud ja kolmandik kõrgest kuusest aiatee pealt likvideeritud.

Kuivanud kuusk keset aiateed

Kolmandik kuusest on tükkideks saetud

Järgmine kord on maaleminek plaanis jälle laupäeval. Kole mõeldagi, mis seal vastu vaatab, kui öökülmad on üle käinud. Samas ongi vaja tulpidele ruumi teha ja mõne peenrajupi saab ehk hääbunud suvelillede arvelt juurde. Külm ilm on ka ju suhteline mõiste – kuniks valgel ajal on plusskraade, on ju veel täitsa soe.

Lillhernes (Lathyrus odoratus) ja tartu roosid 3.10.2020

Daaliakimp ulu all 10.10.2020

Sügismustrid hallis taevas

Preeria-päevalill (Helianthus maximiliani) 14.09.2020

Preeria-päevalill (Helianthus maximiliani) 14.09.2020

Blogipaus on jälle lubamatult pikaks veninud, sest linnatöö täidab mõtteid ja meeli, päevi ja vahel ka unetunde. Õnneks saan mõnikord oma tegemisi nii sättida, et pärastlõunal torman rongi peale ja sõidan paariks tunniks maakoju, et mõtted mujale saada ja septembripäikest püüda. Kuu alguse hallid ja jahedad ilmad on unustatud, sest hetkel on ilmad suisa suvised! 16. septembril oli sooja üle 20 kraadi, alles vastu õhtut tõusis tugev tuul ja läks jahedaks. Järgmisel päeval käis üle Eesti päris tõsine torm, mis murdis ära ühe suure kuivanud kuuse maja ees. Kogu õu oli täis murdunud oksi ja vahtralehti, tugev tuul oli lillepeenraid tuuseldanud. Lillhernesein oli kaldu vajunud, aga mitte päris pikali. Ööl vastu 20. septembrit lubati esimest öökülma, aga meie pääsesime seekord. Elus oli nii soorohi kui suvikõrvits.

Sügislill (Colchicum)

Sügislill (Colchicum)

Kui ilm on liiga ilus, siis ei tule töötegemisest suurt midagi välja. Olin eriti produktiivne hoopis ühel laupäeval, kui terve päeva sadas stabiilset seenevihma ja varju minna lihtsalt ei raatsinud, sest mind tabas enneolematu töösööst. Kaevasin tulpidele jupi peenart, lõikasin maha päevaliiliaid, vana roosat rõngaslille ja närbunud kõrget kollast talijorjenit. Laiendasin maja taga muruplatsi ja selle tarbeks ostsin hiljuti hekikäärid (pügatavat hekki mul tegelikult pole) – kõrgeid kõrrelisi on nendega päris tõhus lõigata.

Punane siilkübar (Echinacea purpurea) ja kosmos (Cosmos bipinnatus) ‘Psyche White’ 23.09.2020

Punane siilkübar (Echinacea purpurea) ja kosmos (Cosmos bipinnatus) ‘Psyche White’ 23.09.2020

Kosmos (Cosmos bipinnatus) ‘Psyche White’ 19.09.2020

Kosmos (Cosmos bipinnatus) ‘Psyche White’ 19.09.2020

Kosmos (Cosmos bipinnatus) ‘Psyche White’, punane siilkübar (Echinacea purpurea), puishortensia (Hydrangea arborescens) 'Annabelle'

Kosmos (Cosmos bipinnatus) ‘Psyche White’, punane siilkübar (Echinacea purpurea), puishortensia (Hydrangea arborescens) ‘Annabelle’

Makedoonia äiatar (Knautia macedonica)

Makedoonia äiatar (Knautia macedonica)

Kolmapäeval oli jälle ilus ja soe ilm ja mind valdas kerge jõuetus. Nii vahel lihtsalt on, et kett oleks nagu maha käinud ja ei ole tahtmist entusiastlikult saagi haarata ja mõnd pikalt silma riivanud oksa või puud maha saagida. Ja nüüd veel see murdunud kuusk – peab otsima arboristi, kes selle maha võtaks. Hetkel toetub ta papsi kunku katuse vastu (kukkudes oli ta katuseserva ainult kergelt lömastanud) ja otseselt kedagi ega midagi ei ohusta, aga seda teemat ignoreerida ei saa.

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Irish Spring’ ja ‘Cherry Brandy’ 16.09.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Irish Spring’ ja ‘Cherry Brandy’ 16.09.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Irish Spring’ ja ‘Cherry Brandy’ 23.09.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Irish Spring’ ja ‘Cherry Brandy’ 23.09.2020

Harilik tokkroos (Alcea rosea) ‘Majorette’ 19.09.2020

Harilik tokkroos (Alcea rosea) ‘Majorette’ 19.09.2020

Harilik tokkroos (Alcea rosea) ‘Majorette’ 23.09.2020

Harilik tokkroos (Alcea rosea) ‘Majorette’ 23.09.2020

Aed ise näeb septembri lõpu kohta üllatavalt kobe välja. Mingid peenraosad näitavad mõistagi väsimuse märke, aga mõni lill ei tee nägugi, et september hakkab läbi saama. Karvased päevakübarad, siilkübarad ja lillherned muudkui õitsevad, aga näiteks kevadel külvatud kosmos ja karpaadi kellukas on alles nüüd ärganud. Verev vesikanep maja taga on täisõies, krüsanteemid on sel aastal eriti õiterohked ja sügislill on on teiste lillede varjus lihtsalt kirjeldamatult kaunis! Kukehari läheb iga päevaga roosamaks ja õiekad astrid hakkavad lahti minema.

Verev vesikanep (Eupatorium purpureum) ‘Atropurpurea 14.09.2020

Verev vesikanep (Eupatorium purpureum) ‘Atropurpurea on tegelikult ka ikka väga kõrge! 14.09.2020

Õiekas aster (Symphyotrichum novi-belgii) avab vähehaaval õisi

Õiekas aster (Symphyotrichum novi-belgii) avab vähehaaval õisi

Must leeder (Sambucus nigra) 'Black Lace'

Must leeder (Sambucus nigra) ‘Black Lace’ on pärast vihma hõbedane

Krüsanteem (Chrysanthemum) 23.09.2020

Krüsanteem (Chrysanthemum) 23.09.2020

Lillhernes Lathyrus odoratus) roniks muudkui kõrgemale, kui vaid tugesid oleks 23.09.2020

Lillhernes Lathyrus odoratus) enam kõrgemale ei saa ronida, sest toed on talle lihtsalt madalaks jäänud 23.09.2020

Lõppu panen pildi sellest õnnetust kuusest. Et päris oma aias oleks mõni puu jala pealt murdunud, pole enne juhtunud. Kaks kuivanud kuuske on aia ääres veel ja neist ühe otsas käivad endiselt linnud esinemas. Mänsakut sel aastal olen ainult eemalt kuulnud, aga rähn on igapäevane külaline ja tuju läheb heaks, kui ta vali “Tsäkk-tsäkk!” sealt kõrgelt kostab.

Tormiga murdunud kuusk

Tormiga murdunud kuusk

Suur-kirjurähn (Dendrocopos major)

Suur-kirjurähn (Dendrocopos major)

Homme ja ülehomme ootab ees kaks suvesooja septembripäeva. Naudime siis päikest, lilli ja liblikaid, kuniks neid on!

Linnatöö nõuab järjest enam aega ja energiat, mistõttu blogimine ja aiandus on hetkel mõnevõrra tagaplaanil. Kui ilmateade lubab terveks päevaks hoovihma, siis maale eriti ei kipu, kuigi vahel on ka õnne olnud ja lausvihma asemel on tulnud ainult mõni tihedam vihmasagar ja pärast on jälle päike väljas. Septembri esimesel nädalal olen siiski mõned korrad maal käinud ja hilissuviseid õitsejaid pildistanud.

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 'Cherry Brandy‘ 31.08.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Cherry Brandy‘ 31.08.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Goldilocks’ 2.09.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Goldilocks’ 6.09.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Cherry Brandy’ ja daalia (Dahlia) pärast järjekordset sadu 6.09.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Cherry Brandy’ lähivaates 6.09.2020

Aiatööd on ikka samad – õunte korjamine, närtsinud õite lõikamine ja õhtuti püha üritus – lillherneste lõikamine. Kui ilm on kuiv ja õunad on muru pealt likvideeritud, olen ka natuke niitnud, sest rohukasvu raugemist küll täheldanud ei ole. Päris palju olen lilli toestanud, sest karvaste päevakübarate põõsad on kohati nii suured ja rasked, et kipuvad pikali vajuma. Seebililled lõpetavad ja floksid maja otsas on hullult jahukastet täis – nad kasvavad seal ilmselgelt liiga tihedalt. Maja ees kasvavate põõsastega seda muret pole.

Lillhernes (Lathyrus odoratus) ootab järjekordset korjamist 6.09.2020

Lillhernes (Lathyrus odoratus) on selleks korraks jälle korjatud 6.09.2020

Kosmos (Cosmos bipinnatus) ‘Psyche White’ 6.09.2020

Küüslaugud on juba ammu üles võetud ja tänavuse saagiga olen väga rahul. Esmakordselt õnnestus eelmise aasta küüslauke tarbida peaaegu uute valmimiseni, ilma et oleks pidanud neid vahepeal poest ostma. Ikka ja jälle võib kuskilt lugeda, et küüslauku peaks säilitama jahedas – eieiei! Mina hoidsin neid lahtises karbis toatemperatuuril üle talve ja nad püsisid kenad ja kõvad pea juulikuuni välja.

Hambuline kobarpea (Ligularia dentata) ‘Midnight Lady’ 6.09.2020

Verev vesikanep (Eupatorium purpureum) ‘Atropurpurea’ 6.09.2020

Kukehari (Hylotelephium spectabile) ‘Herbstfreude’ hakkab värvuma 2.09.2020

Muld on märg ja kaevata ei ole isu, kuigi peaks hakkama tulpidele uut kohta ette valmistama. Rohima peaks ka ja suuremaid puid maha võtma, et aeda rohkem valgust saada. Peaks ja peaks … küll jõuab, kui sügis päriselt kohal on. Seni on aed veel päris suvise moega ja lilledega tegeleda on palju toredam. Päikesega ilmub isegi mõni liblikas välja.

Punane siilkübar (Echinacea purpurea) ja aniisi-hiidiisop (Agastache foeniculum), natuke näha ka kaevu tänava kollast, karvast päevakübarat ja lilltubakat 2.09.2020

Valge lilltubakas (Nicotiana alata) ‘Grandiflora’, taustal aniisi-hiidiisop (Agastache foeniculum) ja punane siilkübar (Echinacea purpurea) 2.09.2020

Punane siilkübar (Echinacea purpurea) ja aedmonarda (Monarda didyma) 2.09.2020

Majaots aniisi-hiidiisopi (Agastache foeniculum) ja lõhislehise päevakübaraga (Rudbeckia laciniata) 6.09.2020

Metskitsedega on kõik hästi – paar korda olen neid all aias näinud ja ühel korral õnnestus isegi kolme korraga pildistada, aga kvaliteet ei kannata mingit kriitikat. Siin-seal on näha, et nad on näksinud pikalehist mailast ja flokse, aga muu on jäänud puutumata. Isegi naati on all aias näritud – selle üle on mul ainult hea meel!

Homseks lubatakse esimest sügistormi, pärast seda jälle pisukest kõrgrõhkkonda. Oleks tore küll, kui vihmadega pisut vahet peaks. Vihmast sorgus lilli pole eriti tore vaadata. Seenele pole aga sel aastal vaja kaugele minna – kuuseriisikad kasvavad lausa eestoa akna all rohu sees!

Kuuseriisikad maja ees murus 6.09.2020

Ma ei ole päris kindel, kas ma olen alati istutades õnnelik, nagu väidab ühe aiandusettevõtte slogan. Muuseas, ma ei ole sinna puukooli veel jõudnudki, mis on mõnevõrra kummaline, aga nii on. Istutamine on üsna tõsine töö – kogu see koha väljamõtlemine, maa ettevalmistamine ja seejärel kahtlemine, kas see taim ikka sai õigesse paika ja kuidas ta seal hakkama saab. Ja siis algab ootamine – vahel kuu või paar, seemnest külvatud püsikute puhul aasta või kaks, enne kui õisi näeb. Ootaja aeg on teadagi pikk ja siis jõuab kätte see hetk, mil kogu see eelnev töö ja vaev on unustatud ja sa näed tulemust. Nüüd, augustis, on see aeg käes ja ma tunnen siiralt, et oma aias olen ma õnnelik.

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 'Cherry Brandy' ja 'Irish Spring' 29.08.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Cherry Brandy’ ja ‘Irish Spring’ 29.08.2020

Lilltubakas (Nicotiana alata) 'Daylight Sensation', karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 'Goldilocks'

Lilltubakas (Nicotiana alata) ‘Daylight Sensation’, karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Goldilocks’

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 'Moroccan Sun' 23.08.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Moroccan Sun’ 23.08.2020

Jeerum, ma muutun igal aastal augustis nii pateetiliseks! See tuleb sellest, et suvi hakkab läbi saama ja kõike on korraga nii palju. Igatahes on jube raske sõnadesse panna seda, mida ma aias olles viimastel nädalatel kogenud olen. Sõidan igal võimalusel maale ja lihtsalt olen – linna peale ei taha mõeldagi. Ma olen hetkel kõigega nii rahul kui olla saab – isegi majaesised peenrad ei häiri mind enam (seni on seal valitsenud paras rosolje). 🙂

Vana lilla floks ehk aed-leeklill (Phlox paniculata) 15.08.2020

Vana lilla floks ehk aed-leeklill (Phlox paniculata) 15.08.2020

Seebilill (Saponaria officinalis) ja aed-leeklill ehk floks (Phlox paniculata) 17.08.2020

Seebilill (Saponaria officinalis) ja aed-leeklill ehk floks (Phlox paniculata) 17.08.2020

Aed-leeklill ehk floks (Phlox paniculata) 20.08.2020

Aed-leeklill ehk floks (Phlox paniculata) 20.08.2020

Majaotsast hakkab vaikselt kujunema midagi loodusaialaadset ilma seda liigselt planeerimata. Mis veel eriti rõõmu teeb – suurema osa mu aia taimedest olen ma ise seemnest kasvatanud! Murulapid ja aiatee on niidetud (aitäh abi eest, M!), mustsõstrad korjatud ja õunad valmivad. Õhus hõljub flokside maguskirbe lõhn.

Aniisi-hiidiisop (Agastache foeniculum), punane siilkübar (Echinacea purpurea), aedmonarda (Monarda didyma), taustal lilltubakas ja lillhernes 15.08.2020

Aniisi-hiidiisop (Agastache foeniculum), punane siilkübar (Echinacea purpurea), aedmonarda (Monarda didyma), taustal lilltubakas ja lillhernes 15.08.2020

Aniisi-hiidiisop (Agastache foeniculum) ja punane siilkübar (Echinacea purpurea) 15.08.2020

Aniisi-hiidiisop (Agastache foeniculum) ja punane siilkübar (Echinacea purpurea) 15.08.2020

Punane siilkübar (Echinacea purpurea) 17.08.2020

Punane siilkübar (Echinacea purpurea) 17.08.2020

Pikalehine mailane (Veronica longifolia) 28.08.2020

Pikalehine mailane (Veronica longifolia) 28.08.2020

Uued, kevadel ettekülvatud taimed näitavad järgemööda oma õisi, aga nende kohta tuleb kunagi pikem jutt. Püsikute õied on esimesel aastal tagasihoidlikud, aga vähemalt näeb nad ära.

Harilik tokkroos (Alcea rosea) 'Majorette' 29.08.2020

Harilik tokkroos (Alcea rosea) ‘Majorette’ 29.08.2020

Riitsinus (Ricinus communis) 'Gibsonii' 28.08.2020

Riitsinus (Ricinus communis) ‘Gibsonii’ 28.08.2020

Aniisi-hiidiisop (Agastache foeniculum) ja riitsinus (Ricinus communis) 'Gibsonii' 28.08.2020

Aniisi-hiidiisop (Agastache foeniculum), nende taga riitsinus (Ricinus communis) ‘Gibsonii’ 28.08.2020

Kosmos (Cosmos bipinnatus) 'Psyche White' ja makedoonia äiatar (Knautia macedonica) 28.08.2020

Kosmos (Cosmos bipinnatus) ‘Psyche White’ ja makedoonia äiatar (Knautia macedonica) 28.08.2020

Olgem ausad – see suvi on olnud helde ja eriti august on olnud ju suisa imeline! Eile õhtul kallas Tallinnas vihma – milline suurepärane ajastus! Vana vann oligi just tühjaks saanud ja aed vajas kastmist. Reedel, 21. augustil oli viimane tõeline rannailm, aga ehk järgneb jahedamale augusti lõpule veel septembriski päikeselisi ja sooje päevi. Augustis on mu džungel olnud igatahes tõeline paradiis – täis tuhandeid õisi, liblikaid, kiile ja kimalasi ja selle kõige eest olen ma tänulik.

Admiral (Vanessa atalanta) ja pikalehine mailane (Veronica longifolia)

Admiral (Vanessa atalanta) ja pikalehine mailane (Veronica longifolia)

Kukehari (Hylotelephium telephium) 'Purple Emperor' ja kimalane 29.08.2020

Kukehari (Hylotelephium telephium) ‘Purple Emperor’ ja kimalane 29.08.2020

Must leeder (Sambucus nigra) 'Black Lace' ja krüsanteem (Chrysanthemum) 28.08.2020

Must leeder (Sambucus nigra) ‘Black Lace’ ja krüsanteem (Chrysanthemum) 28.08.2020

Selle jutu siin kirjutasin valmis juba juba 23. kuupäeval ja tänasega saabki august otsa. Krüsanteemid ja astrid õitsevad ja kukeharjadki on alustanud. No ei taha veel sügist!

August astub vääramatul sammul sügise poole – aias lõhnab õunte järele, esimesed floksid poetavad õisi, vanad kollased talijorjenid ja minu lemmikud seebililled on alustanud, astridki moodustavad õisi. Sel aastal on kõik nädala võrra hilisem ja see on hea – mõni lill, kes möödunud suvel samal ajal juba lõpetas, on täna veel täisõies või pole õieti alustanudki. Ja astronoomiline suvi kestab ametlikult ju veel rohkem kui kuu aega!

Aed-leeklilled ehk floksid (Phlox paniculata)

Aed-leeklilled ehk floksid (Phlox paniculata)

Aed-leeklill ehk floks (Phlox paniculata) 12.08.2020

Aed-leeklill ehk floks (Phlox paniculata)

Harilik seebilill (Saponaria officinalis)

Harilik seebilill (Saponaria officinalis)

Vanad floksid (Phlox paniculata)

Vanad floksid (Phlox paniculata). Kas keegi tunneb kedagi, kes tunneks kedagi, kes kasutaks selle lille puhul nime aed-leeklill?

Päevapaabusilm (Inachis io L. või Nymphalis io)

Päevapaabusilm (Inachis io L. või Nymphalis io)

Juba mõnda aega kestab selline mittemidagitegemise hooaeg – käin aias ringi, pildistan lilli ja liblikaid, istun ja lihtsalt vaatan. Kui siin vahepeal olid kuumemad ilmad, siis ilmusidki liblikad välja, aga neid on vähem kui näiteks eelmisel aastal. Kimalasepuudust ei ole, sama lugu sääskedega – no küll hammustavad sel aastal valusalt! Vahel soovitatakse sääskede peletamiseks aeda lavendlit istutada – no ju mul on siis vale lavendlisort või erilised sääsed. Piinlesin lavendlipeenart korrastades nii et vähe pole!

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 'Irish Spring' ja 'Cherry Brandy' 11.08.2020

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Irish Spring’ ja ‘Cherry Brandy’ 11.08.2020

Päevapaabusilm (Inachis io või Nymphalis io) ja karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 'Irish Spring'

Päevapaabusilm (Inachis io või Nymphalis io) ja karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Irish Spring’

Kimalased ja karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) 'Irish Spring'

Kimalased ja karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) ‘Irish Spring’

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) - see peaks olema ehtne 'Goldilocks'

Karvane päevakübar (Rudbeckia hirta) – see peaks olema ehtne ‘Goldilocks’

Õitsejaid on palju ja tuleb järjest juurde. Lillherned, lilltubakad ja karvased päevakübarad on juba tavaline teema, punane monarda lõpetab, aga kõik teised värvid on hoos ja mõni, kes poolvarju on sattunud, alles moodustab õisi. Aniisi-hiidiisop on aia vallutanud ja ogaputkega juhtub sama, kui ma nüüd neid seemikuid kohe hävitama ei hakka. Oh, ja jälle pean siin blogis vigade parandust hakkama tegema – paar päeva tagasi hakkasin kontrollima, kas mul ikka kasvab see ‘Superbum’, keda pakil sordinime ja pildiga lubati. No muidugi on mul mingi tavaline ogaputk ja ma ei teagi, kas lamedalehine või mis. Ja ometi oli mul peen inglise seeme, ei osanud kahtlustadagi, et midagi valesti on.

Aedmonarda (Monarda didyma)

Aedmonarda (Monarda didyma)

Roosa aedmonarda (Monarda didyma)

Roosa aedmonarda (Monarda didyma)

Ogaputk (Eryngium), aga milline

Ogaputk (Eryngium), aga milline? (Selgus, et ongi lamedalehine ogaputk (Eryngium planum))

Põõsasmaranad hakkavad alles nüüd oma õiget ilu näitama ja roosal põõsal on sel aastal rohkem õisi kui varem. Ma olen ta külje alla püsikuid istutanud ja ilmselt pean sealt midagi ära tõstma hakkama. Selle roosa maranaga kordub pea igal aastal sama anomaalia – ikka ilmub mõnel oksal kollane õis, kuigi olen neid igal aastal välja lõiganud. Isegi Tõnu talu põõsaekspert ei osanud seda nähtust mulle selgitada.

Valge põõsasmaran (Potentilla fruticosa) 'Abbotswood'

Valge põõsasmaran (Potentilla fruticosa) ‘Abbotswood’

Roosa põõsasmaran (Potentilla fruticosa) 'Lovely Pink' ja ameerika helmikpööris (Heuchera americana) 'Palace Purple'

Roosa põõsasmaran (Potentilla fruticosa) ‘Lovely Pink’ ja ameerika helmikpööris (Heuchera americana) ‘Palace Purple’

Liilia (Lilium) 'Forza Red', siilkübar Echinacea purpurea) ja rohetäpik

Liilia (Lilium) ‘Forza Red’, siilkübar (Echinacea purpurea) ja rohetäpik 9.08.2020

Daalia (Dahlia) 9.08.2020

Daalia (Dahlia) 9.08.2020

Siilkübar (Echinacea purpurea) alustab, liiliaLilium) 'Forza Redõ lõpetab 12.08.2020

Siilkübar (Echinacea purpurea) alustab, liilia (Lilium) ‘Forza Red’ lõpetab 12.08.2020

Mul on ikka tegemata tööde nimekiri ka olemas – oleks tagumine aeg mingeid seemikuid teise kohta istutada ja augusti lõpus võiks ju ka püsikute jagamise ette võtta. Vana roosa astilbe näeb natuke nukker välja, ent eelmisel aastal Keskturult ostetud uus nimetu eksemplar on kaevupeenras väga uhke. Selle astilbe kauplesin müüjalt välja, sest märkasin müügileti kõrval kolme rääbakat potti ja tal oli plaanis need ära visata. Paraku leidus mul sularaha ainult üks euro (kaardiga seal ju maksta ei saanud) ja teisi keeldus ta mulle niisama ära andmast.  Astilbed mulle tegelikult meeldivad, just sellised kompaktsete õisikutega sordid. See on puhas kokkusattumus, et need kaks, kes mul on olemas, olen mõlemad ostnud Keskturult ja on puhtad impulssostud.  Miks mul neid ainult kaks on?

DSC01646

2019, aastal Keskturult ostetud astilbe – aga milline sort?

Vana astilbe

Vana astilbe, ostetud 2014. aastal

Valge klaar puistab koitanud pabulaid puu alla – neid tassin iga kord paar ämbritäit komposti. Üks tüütu töö – alõtšade koristamine jääb sel aastal ära, sest puude otsas pole lihtsalt midagi. Mustsõstarde korjamine on endiselt päevakorras, kuigi lubasin, et sel aastal võivad nad minu poolest põõsa otsa jäädagi – eelmise aastal marju on sügavkülmas siiani alles. Aga, aga … paar päeva tagasi avastasin alt aiast suured ja ilusad marjad igivanade põõsaste otsast. Need on alati olnud nö mõttetud põõsad ja ma ei mäletagi, millal sealt üldse marju korjati. Eelmisel sügisel võtsin mingil hetkel selle võsa ette – juurisin välja tohututes kogustes alõtšavõsusid, noori vahtra- ja saarepuid, lõikasin välja vanu oksi ja multšisin sealt hävitatud naatidega põõsaaluseid. Ja sel aastal – oh sina jeerum – seal on marjade korjamine puhas rõõm! Ainult et iga põõsa juurde pääsemiseks tuleb sinna esmalt tee rajada, sest naat, kes seal sarapuuheki ees kasvab on jäme nagu rabarer!

Metskitseuudiste rubriik: üleeile, kui olin oma poolteist tundi niisama aias uimerdanud ja pildistanud, läksin tuppa tööriideid selga panema. Tulin välja ja astusin alla aia poole ja äkki oli minu vaateväljas KOLM metskitse. Kas mul oli fotokas näpus? Muidugi mitte. Ega ehmunud kari fotograafi ootama ei jäänud, hüppasid hoogsate hüpetega võssa. Kui fotokaga tagasi tulin, kimas neile veel neljaski järele. Eile nad näole ei andnud. No ma ei tea … üks metskits või kaks on vahel vahva vaadata, aga neli? Ühes aiaajakirjas kirjutati kord, et kui tahad 100% metskitsekindlaid taimi kasvatada, raja oma aed viiendale korrusele 🙂

Sookured pasundasid eile häälekalt all soos, kuuldavasti kogunevad juba parvedesse. Oh seda augustit! Aga ilus aeg on ja nädalavahetusel tuleb jälle 24-25 kraadi sooja!

Karvane päevakübar 'Goldilocks' ja koerliblikas (Aglais urticae)

Karvane päevakübar ‘Goldilocks’ ja koerliblikas (Aglais urticae)

Lõhislehine päevakübar (Rudbeckia laciniata) 12.08.2020

Lõhislehine päevakübar (Rudbeckia laciniata) 12.08.2020